"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Perearst: koroonaajal näeme igapäevatöös ärevust ja ebakindlust (0)
10. märts 2021
Albert Truuväärt

"Meedikud on täpselt samasugused inimesed, kellel on lähedased haiged, kellel on lapsed koduõppel ja kellel on oma isiklikud mured.  Kui pinged löövad üle pea, jääb ka kõige parematest teoreetilistest teadmistest väheks, aju lihtsalt ei ole suuteline kaasa töötama," ütles perearst Triinu-Mari Ots.

Laagri Perearstikeskuse perearst Triinu-Mari Ots nendib, et tööstress ja pidev ülekoormus mõjub arstidele sama laastavalt kui tavainimestele, kuid meedikud oskavad sellega pisut paremini toime tulla.

“Iga stress võib olla ka positiivne: näiteks suur tööpinge või uus ülesanne võib olla väga suurt elevust tekitav. Enamasti me tuleme sellega toime, mobiliseerime ennast ja saadav tulemus –  positiivne emotsioon maandab stressi ja lõpptulemusena kogeme eduelamust suurest pingutusest. Ometi on eelnev pingutus samuti stress,” selgitas Ots.

“Nii ka näiteks arsti igapäevatöö – töötame päris suure pinge tingimuses ka igapäevaselt, meie otsustest sõltub palju, kuid see on enamasti olnud lühiajaline ja positiivne tulemus – patsiendi paranemine – annab stressile positiivse lõpplahenduse.”

Meeldiv stress muutub lõpuks kurnavaks

Tööstress muutub perearsti sõnul kurnavaks siis, kui positiivne eduelamus jääb tulemata või kui stressor püsib liiga pikka aega. 

“Enamasti ei tule läbipõlemine ega negatiivne tööstress järsku või üleöö.  Esimesed läbipõlemise tunnused on tavaliselt väsimus, jõudluse langus. Üldine meeleolulangus, huvi puudus ja sageli kiire ärritavus, närvilisus – võimalikud on kõik meeleoluhäirete sümptomid,” loetles Triinu-Mari Ots.

“Kindlaid diagnoosikriteeriumeid läbipõlemisel ei ole, enamasti me jõuame sinna, et meeleoluhäirele on eelnenud suur töökoormus või lahendamata tööpinged ja see on peamine meeleoluhäiret vallandanud põhjus.”

Kuna koroonaaeg on rohke määramatuse ja ebaselguse tõttu väga keeruline, lisanduvad klassikalisele läbipõlemisele Otsa sõnul veel mitmed faktorid.

“On selge, et meeleoluhäirete hulk on praegu suurenenud, kuid paljudes valdkondades on põhjus kaugelt muu, kui tööalane läbipõlemine. Kogu selle perioodi keerulisus, määramatus, ootamatus – puudutab kõiki valdkonnast ja tööst sõltumata. Meeleoluhäirete suurenemist näeme me igapäevatöös, näeme seda ärevust, seda ebakindlust, mida koroonaaeg on endaga kaasa toonud,” tõdes kogenud perearst, kelle hinnangul on koroona-aeg mitmel moel meedikutele lisapingeid pannud.

“Meedikud on alati olnud teaduseusku, me tugineme uuringutele, teadusele. See ajatelg, mil koroona on meiega olnud,  on nii lühike, et teadusuuringud annavad piiratuid vastused. Koroonaviiruse leviku, ravi, vaktsiinide osas on endiselt nii palju ebaselget,” nentis Ots.

“Arstid ei ole ennustajad, seega leiame end üha enam olukorrast, kus peame tunnistama – me ei tea. Me ei tea, kaua keeruline olukord veel on, me ei tea, miks osad inimesed jäävad raskemalt haigeks, osad põevad kergelt. Me ei tea, kui kaua vaktsiin kaitseb ja palju muud. See teadmatus on meediku jaoks keeruline ja päris frustreeriv.”

Uppuja päästmine on uppuja enda asi

Lisaks teadmatusega peavad meedikud kohanema ja toime tulema tohutu ülekoormusega.

“Eelmisel kevadel oli kõik uus, me ehitasime kiiruga ümber oma tervisekeskused, pidasime erakorralisi koosolekuid – aastatagust koroonastressi võib nimetada pigem positiivseks stressiks – me lootsime, et see läheb kohe mööda, me peame tegema lühiajalisi pingutusi.  Me mobiliseerisime ennast, kasutasime ärevust enda motivaatorina, muutes selle elevuseks – me olime eesliini kangelased,” meenutab Triinu-Mari Ots. “Nüüd on stress kestnud nii kaua ja lootus positiivset lahendust lähiajal saada, on vähenenud, seega hammustab ka stress valusamalt.”

Arsti sõnul on meedikutel küll paremad teadmised eneseabinippidest ja toimetulekumehhanismidest, aga sellest siiski ei piisa, et alati pingele vastu panna.

“Meedikud on täpselt samasugused inimesed, kellel on lähedased haiged, kellel on lapsed koduõppel ja kellel on oma isiklikud mured.  Kui pinged löövad üle pea, jääb ka kõige parematest teoreetilistest teadmistest väheks, aju lihtsalt ei ole suuteline kaasa töötama,” märkis Ots, kelle sõnul on rasketel hetkedel kõige suurem tugi suhetest ja kollektiivist. 

“Me oleme selles kriisis koos, me tuleme toime. Ühine aeg, millal saab jagada nii positiivseid kui ka stressitekitavaid emotsioone, aitab sellega toime tulla. “

Läbipõlemise vältimiseks on arsti sõnul väga oluline hoida enda baasvajadused täidetud .

“Kehtib sama lihtne põhimõte nagu lennukis – kõigepealt pane hapnikumask endale, siis teistele. Meedik saab teisi aidata vaid siis, kui ta kõigepealt aitab iseennast. Me saame teisi aidata vaid siis, kui me oleme ise toimivad ja terved. Seega ei tohi ennast ja enda vajadusi selles kiiruses ära unustada ja tuleb jõuga võtta aeg endale,” sõnas Ots.

Triinu-Mari Ots soovitab: väga lihtsad, aga sageli nii kergelt ununevad vaimse tervise viis vitamiini, mida  aitab väga kenasti ka vaimsele tervisele pühendatud portaal peaasi.ee meelde tuletada:

1) Uni on oluline, ei ole õigustust vähendada enda unetunde pikalt ja pidevalt

2) Head suhted. Isegi koroonaajal, kui ei tohi olla füüsiliselt suhetes, tuleb leida aega rääkimiseks oma lähedastega.

3) Füüsiline aktiivsus – tuleb liikuda, isegi kui on tunne, et selleks ei jagu aega ega energiat. On tõestatud, et füüsiline aktiivsus siiski käivitab heaoluhormoonide kaskaadi, mis oluliselt enesetunnet ja seega ka meeleolu parandab.

4) Hea toit. Tuleb leida aega, et süüa regulaarselt ja head toitu, mis katab meie kõikide mikroelementide ja toitainete vajadused

 5) Lihtsad rõõmud, positiivsed emotsioonid. Tuleb kokku koguda lihtsaid rõõme, nalju, mis annavad kasvõi hetkeks põhjust naeratada.

“Kõiki neid vaimse tervise vitamiine tuleb raskel ajal alati meeles pidada ja regulaarselt tarbida, isegi kui see nõuab sundlust. Kui enese vaimse tervise eest hoolitsemine on harjumus, on igasugusel stressil palju raskem ligi hiilida ja märkamatult läbipõlemiseks või meeleoluhäireks kujuneda,” õpetas Ots.

 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.