"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Popov kiidab linnapea avaldust: eesmärk on, et nakatunute arv ei kasvaks! (0)
10. märts 2021
Albert Truuväärt

"Nakatumise määra langemiseks on vaja juriidiliselt konkreetseid ja üheselt arusaadavaid piiranguid. Meetmed, mis jõustuvad alates neljapäevast, on üsna efektiivsed," kommenteeris Lääne-Tallinna keskhaigla juht Arkadi Popov linnapea avaldust peaministrile viirusekriisi paremaks seljatamiseks. "Minu töökohas on liftis info, kuidas ennast kaitsta. Kui olin eneseisolatsioonis, uurisin terviseameti lehelt, mida teha on vaja — seda võiks igaüks ise teha. Tavainimene ei pruugigi seda teada," lisas teadusnõukoja juht Irja Lutsar.

Popovi hinnangul oli linnapea Mihhail Kõlvarti tehtud avaldus valitsusele viirusekriisi paremaks seljatamiseks mõistlik. “Kui räägime eriolukorra kehtestamisest, siis minu jaoks on küsimus pigem juriidiline, mitte praktiline. Mina tean, et kui praeguses olukorras on terviseameti poolt välja kuulutatud hädaolukord ja teine tase, ja ilmselt varsti räägime ka kolmandast tasemest, siis selle kohaselt saab tervishoid kasutada ressursse, mida on vaja,” selgitas Popov.

“Samas, eriolukorra tingimustes on natuke lihtsam teatud seadmete ja varustuse soetamine — see on minu jaoks võtmeküsimus, et kui me peaksime võtma kasutusele näiteks uued seadmed, mida meil veel ei ole — eriolukorras saaks neid kiiresti soetada — selles kontekstis ütlen, et eriolukord on üks selline vahend ehk instrument, mis võimaldab seda teha,” lisas Popov, et toetab linnapead praktilise poole pealt.

Potentsiaalsetele välihaiglatele tasub praegu kohe kindlasti mõelda. “Tegime neid plaane juba maikuus, kuidas need välihaiglad peavad välja nägema. Me teadsime, et need vajavad lisainvesteeringuid. Seda on võimatu teha ilma eelnevate investeeringuteta — kõik asjad, mida on sinna tarvis soetada, ei ole kiiremas korras soetatavad, kui eriolukord ei ole välja kuulutatud,” selgitas Popov. “Küsimus on, kas välihaiglaid on vaja või mitte — seda näeme lähitulevikus, aga selge, et selle protsessiga ei ole võimalik edasi liikuda ei ühe päeva ega ühe nädala jooksul,” lisas Popov, et  etteavalmistustöö võtab aega vähemalt kaks kuud.

Kõigi eesmärk on siiski üks ja sama – nakatunute arvu vähenemine. “Täna näeme, et erinevalt kehtestatud piirangud juba mõjuvad mingil määral. R ehk nakkuskordaja hakkas hästi mõõdukalt langema. Nakkuskordaja väljendab seda, kui intensiivne on nakatumise progresseerumine. Kuna ta on kõrgem kui 1, siis see tähendab, et oleme kahjuks veel negatiivses trendis,” tõdes ta.

Kehtestatud piirangud on efektiivsed

Täna on näha nakatumise intensiivsuse aeglustumist. “Selleks, et jõuaksime sinna, kus nakatumise määr hakkaks langema, on vaja väga konkreetseid ehk hästi sõnastatud, juriidiliselt konkreetseid ja üheselt arusaadavaid otsuseid ning piiranguid, mida on juba ka kehtestatud. Usun, et need meetmed, mis jõustuvad alates neljapäevast, on üsna efektiivsed,” sõnas Popov. “Ma tean, et riigil on olemas veel instrumente selleks, et veel täiendavalt tegevust tõhustada.”

Vaktsiinipuudusele head lahendust ei ole. “Hea lahendus oleks, et oleks suuremas mahus neid vaktsiine, mis on juba Euroopa ja Eesti ravimiametis juba registreeritud, või oleksid registreeritud ja heakskiidu saanud täiendavad vaktsiinid, mida me veel ootame,” selgitas Popov.

Suure tõenäosusega on järgmine vaktsiin, mis jõuab turule, Johnson & Johnson vaktsiin. “Ilmselgelt peame ühelt poolt olema väga ettevaatlikud, sest nagu teame, on uued vaktsiinid saanud müügiloa üsna lühikese aja jooksul ja seoses sellega on alati teatud riskid olemas,” selgitas Popov, et sellepärast otsustab ka Euroopa ravimiamet väga ettevaatlikult, kas need vaktsiinid on ohutud ja efektiivsed.

“Aga teiselt poolt, kui otsus on langetatud, on oluline mitte hiljaks jääda nende vaktsiinidega, mille kohta otsus on langetatud,” sõnas Popov. “Võib juhtuda, et selleks ajaks, kui Euroopa ravimiamet langetab otsuse, peab meie riik koheselt olema võimeline seda võimalust kasutama. Siin ma tõesti toetan linnapea arvamust, et eelnevad läbirääkimised võiksid olla asjakohased, et olla paremini valmis Euroopa ravimiameti otsuseks,” lisas Popov, et ilma selleta jäävad läbirääkimised läbirääkimisteks, aga vähemalt on tehtud kõik endast olenev vaktsiini saamiseks. 

Iga inimese käitumine on oluline

Valitsust nõustava teadusnõukoja juht professor Irja Lutsar kommenteeris Kõlvarti avaldust sõnadega, et iga inimene saab ise midagi ära teha. “Tallinna linn tahab tugevamalt kaasa lüüa — see on igati tervitatav. Tänasel päeval on üle 70% nakatunutest Tallinnas ja Harjumaal, neile lisaks Ida- ja Lääne-Virumaal,” ütles Lutsar.

Lutsar rääkis võimalikust Hiina ja Venemaa vaktsiinide ostmisest. “Ma ei ole öelnud, et need vaktsiinid on halvad, aga olen alati öelnud, et mul ei ole piisavalt andmeid. Kindlasti ei poolda ma seda, et lasta Eesti turule vaktsiinid, millel ei ole Euroopa ravimiameti luba. Kui nii Hiina kui ka Venemaa kompaniid, kellel on vaktsiinid, esitavad loa taotluse Euroopa ravimiametile ja see annab neile loa, siis miks mitte, aga enne mitte,” selgitas Lutsar. 

Paljudel vaktsiinidel on kõrvalnähud juba kliinilistes uuringutes, aga väga paljud kõrvalnähud on lokaalsed, näiteks ühepäevane palaviku tõus, mis on oluliselt paremini talutav kui raske Covidi põdemine ja sellega haiglas olemine. “Raskeid kõrvalnähte on neil vaktsiinidel väga vähe kirjeldatud,” kinnitas Lutsar.

“Praeguseks on maailmas vaktsineeritud tegelikult päris palju inimesi, nii Astra Zeneca kui ka Pfizeri ja Modernaga, Moderna vaktsiin on lihtsalt vähem turul olnud,” rääkis Lutsar. “Vaktsiinide ekspertide hulgas  on kirjutamata reegel, et mina julgen endale vaktsiini lasta teha, kui maailmas on vähemalt kolm miljonit inimest selle vaktsiiniga vaktsineeritud. Maailmas on vaktsineeritud üle 100 miljoni inimese. Pigem on targem olla üks kraad ettevaatlikum kui üks kraad vähem ettevaatlik,” lisas Lutsar, et kui teadmisi tuleb juurde, siis saab vastavalt otsused ümber teha. “Praegune hüsteeria külvamine kindlasti seda kriisi ei lahenda.”

Ohutus algab igapäevasest hügieenist

“Kõik on kõvad kritiseerijad, nii teadusnõukoja kui ka peaministri töö osas. Minu töökohas on liftis info, kuidas ennast kaitsta. Kui olin eneseisolatsioonis, uurisin terviseameti lehelt, mida teha on vaja — seda võiks igaüks ise teha. Tavainimene ei pruugigi seda teada,” lisas Lutsar, et kui tervis on halb, mõõtke oma pulssi, võtke paratsetamooli, kui on väga halb, kutsuge kiirabi. “Mind paneb imestama, et kõik teavad, mida teadusnõukoda või Irja Lutsar peavad tegema või ütlema, aga selle peale, mida nad ise võiksid teha, ei tulda.”

“Mina olen seda meelt, et esmalt on vaja vähendada inimestevahelisi kontakte, üritusi võiks teha aprillis. Oluline on, et inimesed ise aru saaks, et on vaja koju jääda. Süüdistada on väga lihtne, aga see on peks mõtlema, mida mina ise saan ära teha,” sõnas Lutsar.


Linnapea Mihhail Kõlvart saatis esmaspäeval peaminister Kaja Kallasele arutamiseks ja kaalumiseks kümme ettepanekut, et koroonaviiruse levik peatada, tagada inimeste tervise kaitse, majanduse toimimine ja kriisist kiire väljumine (loe rohkem siit). 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.