"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Akadeemik Fischer: liiga palju on koroonasurmasid, noored põevad Briti tüve rängemalt (0)
11. märts 2021
Mats Õun

"Suremusest on viimasel ajal räägitud pigem vähem, kuigi probleem on tõsine. Viiendik surmadest tuleb ainult ühe nakkushaiguse tõttu," ütles Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik Krista Fischer. "Mind isiklikult on häirinud jutt, et kuidas koolilapsed peavad kannatama sellepärast, et vanad inimesed surevad."

Fischeri sõnul sureb Eestis keskmiselt 42 inimest päevas ning viiendik surmadest on seotud koroonaviirusega, mis viitab oluliselt kõrgele liigsuremusele.

“Mind isiklikult on häirinud jutt, et kuidas koolilapsed peavad kannatama sellepärast, et vanad inimesed surevad. Samas on olnud meditsiini ja inimkonna eesmärgiks ju eluea pikendamine ja Eestis oleme ikka veel mures, et meeste eluiga on võrdlemisi madal ja siis äkki ei ole see nii oluline, et ta võiks olla nii pikk kui võimalik,” rääkis Fischer neljapäeval riigikogu ees. 

Fischeri sõnul tehakse vajalikud arvutused ja analüüsid suremuse kohta siis, kui saabuvad täpsemad arvud selle kohta, kui palju on erinevates vanusegruppides surnuid tavapärasest rohkem, sest tegemist on olulise teemaga, mida tuleks kindlasti edasi uurida. 

Noored põevad briti tüve rängemalt

Briti tüve levik viib akadeemiku sõnul koroonasurnute vanuse allapoole, mis tähendab veel suuremat kadu eluaastate arvus. Samuti põhjustab Briti tüvi noorte seas raskemat olukorda.

Loomuliku karjaimmuunsuse tekkele ei saa veel akadeemiku sõnul loota. “Andmepõhiselt pole sellele väitele toetust leitud. Seega ei ole läbipõdemine veel hakanud olulisel määral nakatumist mõjutama. Võimalik, et erinevates piirkondades on teisiti, samas aga näeme, mis toimub praegu Saaremaal, kuigi kevadel käis laine neist tugevalt üle,” selgitas ta.

Võrreldes varasema pandeemia perioodiga näeb Fischer erakordselt suurt nakatumise erinevust erinevates Eesti piirkondades. Põlvamaal ning Harjumaal ja Saaremaal on nakatunute arvu vahe ligi viiekordne. “Sellele on raske leida muud seletust kui see, et agressiivne briti tüvi pole jõudnud igasse maakonda samasugusel määral. Seda tüve on palju sees ja teda ei ole igalpool ühepalju,” rääkis ta.

Tänaseks on teada, et Briti tüvi on enam kui poolteist korda nakkavam ja temaga kaasneb ka pooleteise kordne erinevus suremuses ning haiglaravi vajaduses.

Fischeri sõnul eeldavad kõik prognoosid, et nakatumise tase hakkab alla minema. Teoreetiliselt hakkaks see lõpuks alla minema ka siis kui ühtegi piirangut ei kehtestataks, kuid see tähendaks väga suurt hulka surmasid ning täielikku kaost haiglaravis. Seega on piirangute karmistamine vältimatu. Küsimus ei ole ka selles, kas piirangud mõjuvad, vaid millal need mõjuma hakkavad ning kui kiiresti nakatumiskordaja alla läheb.

Vaktsineerimine veel nakatumist alla ei too

Esimese prognoosi järgi hakkavad päevaste nakatunute arvud ületama 2000 piiri ning seejärel hakkavad langema, alguses tasapisi ning siis jääksid 1500 juurde. Selline olukord aga kestaks nädalaid ning see ei pruugi olla jõukohane olukord.

Teise stsenaariumi järgi saavutatakse nakatumiste arvus langus, aga mitte nii kiiresti. “Nakatumiskordaja langeb 1,1 peale, aga sellegipoolest võtab aega enne kui hakkab päevane nakatunute arv alla 1500 ja lõpuks alla 1000 minema. See aga tähendab samuti väga pikka ja keerulist olukorda,” selgitas Fischer.

Kõige optimistlikum, kolmas stsenaarium, näeb ette, et näeme juba järgmise nädala lõpuks kerget langust, mis kiireneb ning lõpuks jõuab nakatumiskordaja 0,8 peale ning jääb sinna püsima. “See tähendab, et võiksime juba maikuud vastu võtta väga rahulikult ja maipühi välitingimustes sõpradega tähistada. Ka teiste riikide kõverad on näidanud, et kui saadakse langustrendi, siis osades maades on see üsna kiiresti tulnud kuigi karmide liikumispiirangutega,” lisas Fischer.

Eelkõige on praegu abi karmimatest piirangutest ning inimeste ohutunnetusest. Vaktsineerimise mõju nii kiire ei ole. Isegi kui kõik üle 80-aastased inimesed vaktsineeritaks, siis haiglaravi vajavate patsientide arv läheks vähemaks,kuid mitte piisavalt, tõdes Fischer.

“Vaktsineerimine hakkab reaalselt nakkuse levikut takistama alles siis, kui see jõuab nendesse elanikkonna gruppidesse, kus kontakte on palju ehk noorte juurde. Saame loota, et sügisel ei tule uut väga tõsist lainet, kui ei teki mingeid mutatsioone, mis vaktsiinist mööda saavad, siis hakkab vaktsineerimisel mõju olema. Seda aga ei usu, et jaanipäevaks vaktsineerimine palju paremat olukorda lubab,” lisas ta.

Fischeri sõnul loodab ta pigem, et piirangutel, inimeste käitumisel ja suvisematel ilmadel on koos oluline mõju viiruse tõkestamisel.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

lugeja
11. märts 2021 18:34
https://russian7.ru/post/kak-ispanskiy-gripp-povliyal-na-iskhod/ Kuidas hispaania gripp aitas bolševikel Venemaal võimule tulla.
lisa
11. märts 2021 19:08
https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_gripp https://diplomaatia.ee/hispaania-gripp-20-sajandi-kurikuulus-pandeemia/