"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Mullu asus vabatahtlikult ajateenistusse rekordarv noormehi ja naisi (0)
11. märts 2021
Albert Truuväärt

"Ajateenistusse asus 3516 kutsealust ja tütarlast. MärkimisvääLrne on, et üle poole kutsealustest asus teenistusse vabatahtlikult, nende hulgas rekordiliselt 54 naist, mis on rohkem kui kunagi varem," ütles kaitseminister Kalle Laanet.

Eelmisel aastal asus vabatahtlikult ajateenistusse rekordarv noormehi ja naisi, selgub kaitseminister Kalle Laaneti poolt neljapäeval valitsusele tutvustatud värskest kaitseväeteenistuse aruandest.

Kaitseminister Laanet märkis, et möödunud aasta oli COVID-19 pandeemia tõttu väljakutsete rohke, ometi ületati riigikaitse arengukavas aastateks 2017–2026 seatud eesmärk kutsuda ajateenistusse 3500 inimest aastas.

“Ajateenistusse asus 3516 kutsealust ja tütarlast. Märkimisväärne on, et üle poole kutsealustest asus teenistusse vabatahtlikult, nende hulgas rekordiliselt 54 naist, mis on rohkem kui kunagi varem,” ütles Laanet.

Laanet rõhutas, et ühtlasi jätkub ajateenistusest väljalangevuse vähenemine, langedes 2019. aasta 7,8 protsendilt 2020. aastal 5,6 protsendile.

Ta lisas, et erakordselt kõrge vabatahtlikkuse protsent ja väljalangevuse vähenemine näitavad noorte oskust ajateenistust planeerida ning end ette valmistada eesootavaks. “Selle tunnistuseks on ka koos ajateenistusse asunud rekordilised 17 klassi,” lausus Laanet.

Ajateenijate seas läbiviidavas ankeetküsitlusest selgus üheselt, et riigikaitseõpetuses osalemine omab väga suurt mõju just teadlikkuse tõstmisel ning hirmude elimineerimisel. Ka vabatahtlikult ajateenistusse asunute seas oli valdavalt neid, kes olid gümnaasiumis läbinud riigikaitseõpetuse.

“Riigikaitseõpetusel on otsene seos ajateenijate meelestatusel ja ajateenistuses hakkamasaamisel,” ütles Laanet.

Kaitseminister Laaneti sõnul tuli COVID-19 pandeemia tõttu ümberkorraldada Kaitseressursside Ameti arstlike komisjonide töökorraldus eeskätt ajaplaneerimises, mis aitas arstlikke komisjone läbi viia kiiremini. “Töökorralduse tõhustamine osutus niivõrd efektiivseks, eeskätt hindasid seda kõrgelt kutsealused, et muudatused võetakse kasutusele permanentselt,” märkis Laanet.

Tegevväelaste arv on viimase kuue aasta kõrgeim – tegevteenistujaid oli 2020. aasta lõpuks 3655, mis on planeeritud eesmärgist 145 tegevväelase võrra rohkem. Ajateenistuse lõpetanud noortest asus tegevteeteenistusse 7,51 protsenti.

Ajateenistuse lõpetanud naistest omakorda 52 protsenti. “Naiste osalemine riigikaitses on üha loomulikum ning kaitseväelase karjääri kasuks otsustamine läbimõeldud ja planeeritud otsus,” lisas Laanet.

2020. aastal algatati kaks olulist seadusemuudatust – arstlike komisjonide reform ning asendusteenistuse reservsüsteemi loomine. Mõlema elluviimine ja rakendamine jätkub käeoleval aastal.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.