"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Fotokunstnik: laste silmades on vaatamata kõigele lootus (0)
12. märts 2021

„Loodan, et tuul viib palvelippudele kirjutatud soovid ja palved inimesteni, kellel on kõrvad,“ ütles Tallinnas Telliskivi loomelinnakus avatud fotonäituse „Nähtamatu päike“ autor Bobby Sager Kanal 11 saates "Siin Tallinn".

Vaatamata sellele, et Tallinna näitusesaalid on suletud, on vähemalt üks näitus, mida kõik saavad vaadata: välinäitus Tallinna Telliskivi kvartalis, Fotografiska vastas, kus väljas Ameerika fotograafi ja filantroobi Bobby Sageri näitus „Nähtamatu päike“ lastest maailma kriisikolletes. 

„Kõige enam köidavad tähelepanu laste silmad, sest neis on vaatamata kõigile raskustele siiski lootus,“ kirjeldas saatejuht Neeme Raud ja täiendas, et lootust vajame eriti just nüüd, praegusel Covidi ajal.

„Fotod on tehtud küll pagulaskriisi tipphetkedel eri maailma paigus, kuid sobivad hästi ka praegusesse aega, tulge vaadake ja te ei kahetse,“ ütles saatejuht Anneli Lahi näitust tutvustades. See jääb avatuks aprilli keskpaigani.

Bobby Sager, kes oli „Siin Tallinn!“ stuudios külaliseks, ütles, et loodetavasti on Covid kogu maailma suureks äratuseks: sageli võtame asju iseenesest mõistetavalt ja laseme tähtsatel momentidel lihtsalt minema triivida, ilma et neist midagi õppida. Loodetavasti hakkavad inimesed väärtustama asju, mida oleme seni võtnud iseenesest mõistetavaina. Ta tõi näited: võimalus kedagi kallistada, oma sõpru, reisimist ning muid asju, mis on meie igapäevaelus olulised.

Silmad on aknaks hinge

„Minu fotod näitusel on enamasti lastest, kes elavad sõjatsoonides väga konfliktsetel aladel: Süürias, Afganistanis, Ruandas, Palestiinas ja veel pooles tosinas kohas,“ tutvustas fotograaf ning selgitas, et tema fotode mõte ei ole, et inimesed vaataksid neid ja mõtleksid, et oh, vaesed lapsed, tahaksin neid emmata. „Loodan, et inimesed saavad neid fotosid vaadates jõudu nende tugevusest ning on veidi tänulikumad heade asjade eest oma elus. Veel loodan, et me kõik leiame uusi teid lootuse kinkimiseks, mitte ainult raha annetades, vaid andes ka midagi endast,“ ütles fotokunstnik.

Sager ütles, et tema jäädvustabki inimeste silmi, sest need on aknaks hinge. „Loodan, et silmade läbi ärgitan vestlust foto ja selle vaataja vahel, ja see vestlus viib aruteluni meie endi sees: maailmast, põgenikest ja faktist, et me kõik elame praegusel Covidi ajal tundmatu tulevikuga maailmas,“ ütles Sager. Ta avaldas lootust, et ehk tekitavad tema fotod sideme meie elude ja nende laste elude vahel. 

Tema sõnul on inimvaimu võime raskusi üle elada erakordne ning seda eriti laste puhul. „Kõik need fotod on lastest, kellel on eriline viis olla paratamatud optimistid ja seega ka avatud ning oskus näha valgust, mitte vaid pimedust,“ ütles kunstnik. 

Lisaks fotodele on näitus kaunistatud Tiibeti palvelippudega. „Nagu paljud teavad, kirjutad palve lipule ja kui tuul puhub, lendavad soovid ja palved kuhu iganes nad on mõeldud jõudma, nii et tuul on nende kohaletoimetaja,“ selgitas kunstnik.

Ta lisas, et kasutas Tiibeti palvelippe näitusel, sest loodab, et mõtted ja õppetunnid, mida saame lastelt, kelle elu on olnud raske ja keeruline, saavad meie õpetajateks ja tuul viib need mõtted ja õppetunnid inimesteni, kellel on kõrvad, mis neid kuulavad. 

Inimesed sulgunud oma väikestesse mullidesse

Sager juhatab heategevuslikku fondi, mille töö viib teda igale poole üle maailma, näiteks Tiibeti kloostrites õpetab tema fond lääne teadust. „Meie töö ulatub Afganistani hõimupealikest Butaani, Nepaali ja India munkadeni. Olen seal, sest loodan leida viise, kuidas olla kasulik, aga ka selleks, et vaadata silma inimestele, keda ma püüan aidata, anda neile teada, et nad on piisavalt tähtsad selleks, et mina olen seal neid aitamas,“ ütles Sager.

Ta rõhutas, et väga tähtis on meelde tuletada inimeseks olemist, sest rasketel Covidi aegadel on inimesed sulgunud oma väikestesse mullidesse. „Peame leidma tee tagasi üksteise juurde ja see algab avatud hingest ja südamest,“ ütles Sager.

Näituse taustal mängib Stingi pala „Unvisible Sun“, juhuslikult on Sting ka Sageri isiklik tuttav. „Nähtamatu päike on meie püüdluste metafoor, Sting kirjutas selle laulu 1980. aastatel Põhja-Iirimaal ja ta on neid Covidi-eelseid fotosid kasutanud kontsertidel kogu maailmas, andmas lauludele laiemat sisu nende 20 riigist pärit laste fotode abil. Mõte on, et iga väikseimgi lootuskiir võib anda tuld inimvaimu võimele raskusi ületada. Ja kui me ei näe seda tuld tunneli lõpus, võib olla väga raske astuda järgmist vajalikku sammu,“ ütles Bobby Sager.

Samad fotod, mida on võimalik ka tallinlastel vaadata, on rippunud ka ÜRO peaassamblee saalis, samas kui lapsed ise on kunstniku sõnul kõige tundmatumad inimesed kogu planeedil: nad elavad tagahoovides, kaugetes külades, põgenikelaagrites, nad on sõja ohvrid, lapssõdurid ja lihtsalt lapsed, kes elavad väga raskeid elusid. „See, et neil on olnud võimalus ära kuulatud saada ÜRO peaassamblee saalis, soovin, et nad ise ka teaksid, milline on olnud nende teekond!“

 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.