"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Mait Palts: lihtsamad tööd tulebki välismaalastele jätta (0)
12. märts 2021
Albert Truuväärt

„Noorte haridusvalikuid tuleb rohkem suunata sinna, kus on tulevikus ka kõrgemalt tasustatavat tööd. Ei ole midagi halba selles, kui lihtsamad tööd jääksid suuremal määral välismaalaste teha,” ütles Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts Pealinnale antud intervjuus.

Töötukassa on otsustanud palgatoetuste jagamise. Kuidas hindade toetusmeetme tõhusust, kui vaadata kogemusi eelmise aasta kevadest?

Toetused ei saa paraku kunagi katta absoluutselt kõiki kahjusid. See pole majanduslikult lihtsalt võimalik. Töötukassa meetmed toimisid eelmisel aastal hästi ning on tõhusad lühiajaliselt kriisist mõjutatud ettevõtete toetamiseks nii, et töötajad ei kaota tööd ning ettevõte saab piirangute leevenedes taaskord tööd jätkata. Palgatoetuse varjuküljeks on see, et need on kallid ning riigil ei ole võimalik pikaajaliselt ettevõtteid ja nende töötajaid toetada. Oleme töötanud selle nimel, et toetatud saaksid kõik, kes seda objektiivselt vajavad ning kehtiks võrdne kohtlemine.

Kas palgatoetusest piisab, et kriis pihta saanud ettevõtteid päästa või oleks tarvis veel meetmeid?

Palgatoetus on üks efektiivsemaid toetusi, et tagada ajutiste piirangute mõjul tekkinud raskuse üleelamine, ettevõte ei pea inimesi koondama ning töötajad saavad teatava kindlustunde. Aga peame ka meeles pidama, et hädas ettevõtteid on palju ning kahjuks kõiki päästa ei õnnestu. Samuti on otsakorral ka töötukassa vahendid sellise toetuse maksmiseks tulevikus, seega on tähtis toetada pigem neid kes on otseselt piirangutest mõjutatud.

Milliseid meetmeid võiks veel rakendada?

Lisaks palgatoetusele on asjakohased kindlasti ka Kredexi meetmed, kus lisaks kriisitoetustele on ka mitmeid varasemaid asju. Näiteks hoonete renoveerimiseks ja säästlikumaks muutmiseks suunatud asjad võiksid kõik ka jätkuda. Investeerida elu paremaks muutmisse on ikka mõistlik ka rasketel aegadel.

Töötukassa otsustas, et palgatoetust saavad ka kaudselt kriisis pihta saanud ettevõtted, ent kas teie hinnangul ei kätke see riski, et otseselt kannatada saanud tööandjad saavad selle võrra vähem toetust?

Kaudselt kriisis pihta saanud ettevõtete toetamine on väga tähtis, sest kui täna räägime, et turismisektorist on majutusasutused löögi all siis tegelikult tähendab see ka seda, et löögi alla satuvad pesumajad, erinevad koristusteenused, toidutootjad ja paljud teised. Selleks, et olukorra normaliseerudes saaksime kiiresti uuesti tööle hakata on tähtis, et ka need ettevõtted suudaksid kriisi üle elada. Oluline on vaadata siiski laiemat pilti – igal ettevõttel on omad koostööpartnerid, tarnijad ilma kelleta neil pole võimalik tegutseda. Toetuse aluseks peab olema eelkõige ikka piirangutega seotud negatiivne mõju käibele.

Kas riik peaks selgelt vahet tegema, mis on Eestile strateegiliselt olulised ettevõtted, mida tuleb iga hinna eest elus hoida – näiteks restoranipidajad kurdavad, et nad on samuti makse maksnud, ent ei saa piisavalt toetust, sest toidukultuuri toetamine pole strateegiliselt oluline?

Kindlasti on ka restoranipidajatel õigus toetamise korral võrdsele kohtlemisele. Ning ka toidukultuur on oluline, samuti toitlustuse kvaliteedi tagamine ja teenuse kõrge tase. Samuti on toidukultuur ka on üks argumente turismi arendamisel. Riigi jaoks on oluline tagada ka, et strateegilised või elutähtsad teenused oleksid tagatud sõltumata sellest, kas teenuse pakkuja on avalik- või erasektor. Ja teenuse olulisust arvestades on kindlasti erinev kohtlemine ka põhjendatud kui see osutub vajalikuks. Joogivett vajame ju alati, samuti sideteenuseid, kütuste müük on tähtis ja ka transport, kui nii tagame omakorda teiste ettevõtete toimimise ja töökohtade säilimise.

Tööpuudus on kasvanud, ent koondamised puudutavad eelkõige madalapalgalisi ja väiksemaid kutseoskusi vajavaid töökohti, seega kuidas kriis on mõjutanud tööjõupuudust laiemas vaates?

Meil on jätkuvalt suur struktuurne tööpuudus, mida sisuliselt kriis ei mõjutanud, või mõjutas aga kindlasti mitte leevenemise suunas. Tõsi, meil on hulganisti töötuid kellel on teatud oskused mida on vaja näiteks teenussektoris, kuid mida ei saa rakendada teistes sektorites, näiteks tööstuses. Möödunud suvi näitas ka, et suur enamus töötuid ei soovi teha töid, mis võivad olla füüsiliselt koormavad või rutiinsed. Lihtsalt nii ongi, et igaühele kõik ei sobi. Sektorites kus oli tööjõudu puudu enne on ka täna tööjõust jätkuvalt puudus. Veidi on leevenenud olukord seal, kus oskuseid saab kohapeal omandada ja tööd on väga lihtsad.

Kas kriis on leevendanud palgasurvet tööandjale?

Üldiselt on palgakasv mõnevõrra aeglustunud, kuid see on sektoriti erinev. Sektorites kus on täna tööjõudu puudu on palgasurve jätkuvalt kõrge ning võimalik, et isegi seonduvalt erinevate piirangutega osaliselt kasvanud. Sektorites, kus täna on palju töötuid on ka palgasurve madalam. Ehk kriisi mõju on ettevõtjatele ebaühtlane. Tervikpilti vaadetes võib aga ilmselt öelda jah, et olukord on pisut normaliseerunud.

Millistes sektorites oleks eelkõige võõrtööjõudu tarvis?

Ennekõike tööstuses, põllumajanduses aga ka ehituses on jätkuvalt kvalifitseeritud tööjõust puudus.

Kumb on parem lahendus, kas Eesti inimesi ümber õpetada või tuua väljaõppinud spetsialist sisse?

Ümberõpe ning elukestev õpe on väga tähtsad ning need tagavad meie inimeste head võimalused tööturul, kuid see ei ole piisav, et tagada näiteks tööstuses vajaminevate oskustööliste hulk. Ei ole tõenäoline, et inimene kes on aastaid tegutsenud teenindussektoris otsustab nüüd minna õppida keevitajaks või inseneriks. Isegi kui seda tehakse, siis õpe kestab aastaid, mis ei lahenda tänast akuutset probleem. Samuti peame panema rohkem rõhku täna veel koolis olevatele noortele ning kooli minevatele noortele, et valitaks rohkem reaalainetega seonduvaid erialasid, see võimaldab vähemalt osaliselt spetsialiste ka tulevikus Eestist leida. Võib kõlada küll karmilt, kuid paraku tuleb ka noorte haridusvalikuid rohkem suunata sinna, kus tulevikus ka kõrgemalt tasustatavat töö on. Ei ole midagi halba selles, kui lihtsamad tööd jääksid suuremal määral välismaalaste teha – nii on arenenud riikides igal pool juhtunud. Samal ajal on meil vaja aga ka välismaiseid spetsialiste, sest meil ei ole otstarbekas kõiki maailmas olevaid erialasid õpetada. Kui teistes riikides õpetatakse spetsialiste keda meil on vaja ja kes on valmis ise siia tööle tulema, siis on igati mõistlik, et ka neid siia palkame.

Kas Eesti inimene ei soovi enam lihtsamat tööd teha, isegi kui ta on töötu?

See ongi sama teema teine pool, et täna ei ole paljud eestlased valmis minema tegema lihttöid näiteks põllumajanduses. Seda nägime selgelt eelmise suve lõpul, kui põllumajandusettevõtetel jäi saak korjamata, sest kohalikud ei soovinud hoolimata mõistlikust palgast põllule minna. Maasikaid ei saa kasvatada nii, et korjajaid leiad vaid paariks tunniks päevas ja seda ka siis, kui ilm on ilus ja korjaja viitsib tulla. Kui sama tööd on valmis tegema välisriigist tulevad töötajad, siis miks peaksime seda keelama. Eriti juhul kui tegu on hooajatöödega, peale mille lõppemist töötajad lahkuvad tagasi kodumaale.

Kas Eestis valitseb reaalne sooline palgalõhe, et täpselt sama töö eest makstakse meestele kõrgemat tasu?

Statistikaga ei maksa vaielda, seda tuleb püüda mõista. Vaadata, mida on mõõdetud ja mida küsitud. Küllap on meil nii olukordi, kus sama töö eest makstakse naistele rohkem, kui ka olukordi, kus makstakse meestele rohkem. Eesti ole siin kuidagi erandlik. Aga, et meil oleks nüüd pidev diskrimineerimine ja kahe sama tööd ja vastutust kandva inimese töötasu erinev üksnes sel põhjusel, et üks on mees ja teine naine, see on ülepaisutatud. Diskrimineerimist muidu on ja see on valdavalt juhtimisprobleem, kuid olukord on ajas läinud selgelt paremaks ning palka makstakse ikkagi sisuliste kriteeriumite alusel.

 

 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

asukohaga tuleb arvestada
12. märts 2021 12:40
Riikluse likvideerimine on ühe väikeriigi puhul ülimalt lihtne kui antud riik paikenb teat piirkonnas. Miljon või kaks miljonit võõrtöölist ja sisuliselt küsimus lahendatud. Eesti inimeste puhul on ülimalt oluline maakaardi või siis vähemalt gloobuse tundmine elik aasta või koguni paar külakooli kulub alati ära. Ikka need Juho Kusti Paasikivi igihaljad sõnad.