"Riigid, kes täna on vaktsineerimise edetabelites kõrgel kohal, on teinud inimestele hästi lihtsaks sõna otseses mõttes “vaktsiini otsa komistamise”, et inimene ei pea oma tavapärastelt radadelt üldse kõrvale astuma, selleks, et oma vaktsiinisüst kätte saada."

Kersti Kaljulaid, president
Politsei saab õiguse koroonapiirangute rikkujaid trahvida (0)
12. märts 2021
Ilja Matusihis/ Foto on illustreeriv

"Kui valitsuses heaks kiidetud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus parlamendis läbi läheb, siis saab politsei lisaks ennetamisele ja selgitamisele õiguse viia läbi ka väärteomenetlust," ütles siseminister Kristian Jaani. "Rõhutan, et eesmärk ei ole trahvimine – kõige suurem mõjutusvahend peab olema siiski sõnajõud ja veenmine ning muidugi ka sotsiaalne kontroll kaaskodanike poolt.“

Politsei saab peatselt tõenäoliselt õiguse viirusetõrje reeglite rikkujaid trahvida, ent eesmärk pole hakata seda õigust kohe täiel määral kasutama.

“Tegelikult sellises olukorras on mõistlik, et meil see võimalus oleks, sest nii nagu terve Eesti püüdleb vähema bürokraatia poole, siis on selge, et nii suur organisatsioon kui politsei ja seal kõrval siis Terviseamet… Meie võimekus materjale edastada ületab selgelt Terviseameti võimekuse seda kõike menetleda. Kui me saame selle enda kätte, siis jääb hulk bürokraatliku paberitööd ära, et neid materjale ühest kohast teise saata,” selgitas Politsei- ja piirivalveameti kriisijuht Vallo Koppel.

“Trahvimine ei ole mingisugune eesmärk iseenesest, vaid kõige suurem mõjutusvahend peab olema ikkagi politseinike sõna ja miks mitte ka sotsiaalne kontroll kaaskodanike poolt.”

Politsei: maski kannab 95 protsenti inimestest

Koppel ütles reedel ajakirjanikele, et politseinike hinnangul kannab maske 95 protsenti inimestest ning neljapäevase hinnangu kohaselt on maskikandjate protsent 96. Ta tõi näiteks, et eelmise aasta novembris ei kandnud maske 70-80 protsenti inimestest.

Koppel nentis, et maski mittekandmise põhjuseks on reeglina kas hooletus või kergemeelsus. Ta tõi näiteks, et sageli on tegu inimestega, kes ei pane maski ette siis, kui nad lähevad korraks väikesesse kauplusesse või tanklasse. “Enamasti ei ole maski mittekandmise põhjuseks soov vältida kohustust,” sõnas ta.

Põhimõtteliselt maskikandmisest keeldujate hulk on Koppeli sõnul väga väike. Nii on märtsi jooksul politseinike pakutud maskist keeldunud kokku 116 inimest. Neljapäeval keeldus pakutud maskist vaid kaks inimest.

Märtsis on politsei käinud ligi 5800 kohas, sealhulgas näiteks 3800 korral kauplustes, üle 850 korra ühissõidukeis ning üle 300 korra erinevates meelelahutusasutustes.

„Märtsi esimesed nädalad näitavad, et hinnanguliselt 95% inimestest täidab valitsuse kehtestatud piiranguid eeskujulikult. Vaid 39 juhul ei peetud siseruumis kinni hajutatuse nõudest ja eneseisolatsiooninõude rikkumisi avastasime 11 juhul,“ selgitas PPA kriisijuht. „See kriis on hoolivuse kriis. Igaüks, kes piiranguid järgib, on eeskujuks ja Eestile tervikuna suureks abiks.“

Kristian Jaani: Karta tuleb viirust ja haigust, karta ei tule vaktsiini!

“Igapäevaselt lisandub haiglaravile 80 kuni 100 inimest ja olukord on tõesti väga kriitiline. Ja nii tervishoiusüsteem kui siseministeeriumi haldusala ja kui iga kui viimane Eestimaa inimene tegeleb tegelikult täna igapäevaselt elu päästmisega, et täpselt nii seda täna võtta tulebki, see on elupäästeoperatsioon,” ütles siseminister Kristian Jaani.

“Kui me räägime nüüd eesliini töötajad vaktsineerimisest, siis mul on t hea meel, et siseministeeriumi haldusala on väga head eeskuju näidanud: esialgsest nimekirjast, mis oli nii-öelda kõige olulisem eesliin, on tänaseks ca 95% inimesed vaktsiini kätte saanud. Siin on veelkord väga suur üleskutse ka kõikidele Eestimaa inimestele -palun kasutame kõiki võimalusi vaktsineerimiseks, see on äärmiselt oluline! Karta tuleb viirust ja haigust, karta ei tule vaktsiini,” sõnas Kristian Jaani.

Häirekeskuse peadirektor Kätlin Alvela sõnul täitub 16. märtsil riigiinfo telefoni 1247 kasutusele võtmisest aasta. „11. märtsi seisuga on riigiiinfo telefonile helistatud 175 108 korda. 1247 on kujunenud hädaabinumbri 112 kõrval teiseks oluliseks teenuseks, mida inimesed riigilt vajavad ja ootavad. See aitab meil hoida hädaabinumbri liinid vabad neile, kelle elu, vara või tervis on ohus ja anda ametlikku kinnitatud infot inimestele, kuidas jätkuvas tervisekriisis õigesti toimida,“ märkis Alvela.

Tema sõnul on praegu enim 1247 helistajate küsimusi seotud vaktsineerimisega, kuid endiselt küsitakse palju lähikontaktsena käitumise kohta. „Samas on tulnud juurde küsimused, kuidas piirangutest mööda hiilida. Selgitame siis alati, et mööda hiilimine ei aita – vaja on piiranguid järgida, et ühiselt sellest haigusest võitu saada,“ rääkis Häirekeskuse peadirektor. „Julgustan kõiki meile helistama, kui teil vähegi abi vaja on. Välja anname vaid kinnitatud infot. Kui me vastust ei tea, siis uurime välja.“

 

 

 

 

 

 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.