"Arusaadav, et sellise kiirusega leviv viirus on vaja saada kontrolli alla ning kontaktide vähendamine ning liikumispiirangud on ennast tõestanud, et töötavad. Siiski on sellised otsused hinnalipikuga," sõnas Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni (EVEA) president Heiki Rits. "Kuna keeruline olukord on kestnud juba peaaegu terve aasta, siis aina kulukamaks see muutub."

Rits nimetas peamiste probleemidena töötute kasvu ja töötasude peatamist ning vähendamist, ostujõu vähenemist ja toodete ning teenuste mahtude langust, aga ka äride sulgemist. Sellises olukorras ei saa Ritsi sõnutsi eeldada, et tuleks elada kogutud varudest.

“Reserve ei ole lihtsalt enam – seda nii elanikel, ettevõtjatel kui ka väidetavalt riigil. Seega tuleks meil kõikidel olla solidaarne, mõistev ning abivalmis võrdselt,” soovitas ta.

Rits rõhutas, et kindlasti peab riik toetama ettevõtjaid, et viimased saaksid säilitada nii oma tegevuse kui vajalikud töökohad, mis omakorda garanteerib riigi tulud.

Riik saab tema sõnutsi kasutada laenuraha, aga kindlasti ka välisvahendeid. “Kuna momendil on situatsioon lauspiirangutega seoses täielikult muutunud ning ettevõtjatele lisatakse aina uusi kohustusi, siis tööturumeetmed siinkohal ei ole kindlasti piisavad. Vaja on ka katta muid püsikulusid,” osutas ta probleemile.

Rits avaldas lootust, et uus valitsus kaasab ka ettevõtjaid – mikroettevõtjaid on 94% ning koos väikese ja keskmise suurusega ettevõtetega 99,8% – nii toetuste väljatöötamisel kui piirangute kehtestamisel. “Saaksime ju siis ka koos vastutada,” ütles ta.

Ritsi sõnul on EVEA jätkuvalt valmis abistama otsustajaid – koos andmeid ja statistikat analüüsima ning siis vajadusi ning võimalusi kaaludes lahendusi pakkuma. Ta märkis murelikult, et seni ei ole EVEA-d kaasatud, küll on nad seda palunud ja lahendusettepanekuid pakkunud.

“Suurimad kannatajad on kõik need kelle käibed on langenud nüüd juba varsti terve aasta ning eriti need, kes pole siiani ühelegi meetmele kvalifitseerunud. On vaja kiireid ning tarku otsuseid, et säästa terviseid ja päästa majandus,” märkis ta.

Rits osutas, et ettevõtluse osas on meil eksperte ja asjatundjaid, kellest oleks kogu majanduse taastamiseks ning taaskäivitamiseks kasu.

Kaupmehed kurvastavad sektori sulgemise pärast

“Muidugi on kaupmeestele kurvastav, et vaatamata meie tõsistele pingutustele ja saavutatud headele tulemustele, kus üle 90% külastajatest üle Eesti saadi maski kandma kahe päevaga, siiski sektor suletakse. Samas on ettevõtlusminister Andres Sutt olnud meiega tihedas dialoogis ja oleme püüdnud leida ühiselt lahendusi,” ütles Eesti Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil kaubanduse sulgemist kommenteerides.

Ta osutas, et avatud suhtlus ja koostöö on ministriga olnud head ja vaatamata raskele olukorrale nad loodavad, et see ka jätkub. Peili sõnutsi tegelevad nad hetkel toetusmeetmete teemaliste ettepanekute kokkupanekuga.

“Kuna kaubanduse jaoks on suurimad kulukohad palgakulu, rendikulu ja muud püsikulud, siis teeme ettepanekud nende osas,” selgitas ta. Millised ettepanekud täpselt, see selgub liidusisestes aruteludes. Peil rõhutas, et oluline on säilitada võimalikult paljud sektori töökohad ning kuna kaubandus on suletavatest sektoritest kõige suurema tööjõuga (üle 72 000 töötaja), siis on sulgemisest tekkiv risk töötute arvu kasvuks kaubanduse sektoris ka suurim.

“Mis puudutab valitsuse tegevust, siis sellisel kriitilisel ajal nagu praegu on minu hinnangul oluline üksteist toetada ja panustada ühise eesmärgi saavutamisse, milleks on võimalikult tervena väljatulek kriisiolukorrast,” ütles ta.

Peil tõi välja tõiga, et Kaupmeeste Liit on omalt poolt panustanud palju eneseregulatsiooni. “Võtsime enda peale maski kandmise kohustuse järgimisel suure rolli ja oleme väga palju ka teinud selgitustööd klientide seas. Piiranud kaubanduse aladel vabatahtlikult ajaveetmise võimalust, jätnud ära suurte kuludega turunduskampaaniaid,” loetles ta kaupmeeste pingutusi kriisi ohjamisel.

Peil märkis, et valitsuse poolt oleks võimalik paremini korraldada vaktsineerimiskava puudutavat kommunikatsiooni. Ta osutas kitsaskohale, et müüjad on määratud vaktsineerimisgruppi number 5, kelle vaktsineerimine peaks algama aprillis, ent mingit täpsemat infot neile tulnud ei ole.

“Samas on ettevõtted igati valmis ise panustama korraldusse ja logistikasse, et saaks oma töötajad kiirelt ja efektiivselt vaktsineeritud,” nägi ta lahendust. “Siin saaks paremini koostööd teha Sotsiaalministeeriumiga.”

Koolitusettevõtja: kriisiga tuleb kohaneda

“Toetuste osas on oluline, et tagada eelkõige majanduse kohandumine. Ainult palgatoetuste maksmine ei ole mõttekas. Raha tuleb suunata investeeringutesse, mis aitavad kriisiga kohaneda, sest koroona haigus jääb majandust piirama veel aastateks,” ütles Juunika Koolituse juhtivpartner Raul Ennus. Tema sõnul peavad ettevõtted muutma oma ärimudeleid ja leidma uusi ekspordivõimalusi.

Hetkeolukorras on Ennuse hinnangul aga kõige olulisem on vaktsineerimine, et üldse oleks võimalik majandust avada. Ta tõi välja vajakajäämise vaktsiinide tellimisel.

“Maailmas on ligi kolmsada firmat, kes töötavad välja vaktsiine ja mitmed neist on lähiajal saamas ka kasutusluba Euroopa Liidus. Miks ei ole ühendust võetud näiteks nende tootjatega, kelle käest Euroopa Liit ei ole solidaarselt tellinud? Sel juhul ei rikutaks suhteid EL-s, aga me saaks vaktsiine juurde,” pakkus ta välja kompromisslahenduse.

Ta märkis, et Eestis vajalike vaktsiinide arv on maailma mastaabis väga väike ning olukorras, kus Saksamaal ja Suurbritannias seisab laos miljoneid doose, millest me saaks laenuks kasvõi pool miljonit, laheneks meie probleemi kiiresti.

Pikemas vaates on Ennuse hinnangul väga oluline inimeste täiendus- ja ümberõpe. “Sooviks valitsuse poolt näha sisukat ja julget lähenemist, kuidas anda töötuks jäänud inimestele uued oskused, mis aitaks neil leida tööd teistes sektorites. Mitmed sektorid ei taastu niipea. Täiendus- ja ümberõppe osas oleks vaja strateegilist plaani, mis tuleks välja töötada koos erasektoriga,” leidis Ennus.

Tema hinnangul on ettevõtetel see valmisolek olemas ning sellest on räägitud ka aastaid, ehkki tulemusi on kahjuks veel vähe. “Töötukassal on küll uuendatud koolitustoetuse meede tööandjatele, mis on väga hea, aga see on siiski vaid väike meede,” muretses ta. “Vaja oleks poliitilisi otsuseid, sisulisi mastaapseid programme ning erasektori kaasamist.”

Analüütik: piirangud tulevad “jooksu pealt”

“Kõige suuremaks toetuseks oleks see, kui saaksime võimalikult kiiresti tagasi tavapärase elu juurde pöörduda ja ka meie kliendid saaksid tegeleda oma äriga,” sõnas Palgainfo Agentuuri juht ja analüütik Kadri Seeder. “Olukorra on teinud keerulisemaks see, et piirangud tulevad justkui “jooksu pealt“, mis tähendab, et kogu aeg peab nii oma töö- kui eraelu rütmi ja logistikat jälle ümber mängima.”

Ta möönis, et piirangud on mõjutanud ja mõjutavad koolitustegevusi, mis 2019. aastal andsid veel olulise osa käibest. Ta muretses, et see tekitab stressi ja väsimust – mõistusega saab ju aru, et see on vajalik, aga see ei muuda emotsiooni. Lisaks ei tee tema sõnul laste distantsõpe asja ka lihtsamaks: “Kui ettevõte nõuaks praegu tegelikult märksa enam tegelemist kui tavaolukorras, et üldse vee peal püsida, siis paraku tuleb poole kohaga olla abiõpetaja ja söögitädi.”

Seeder osutas, et keerulisemas olukorras on töötajad, kelle sissetulekud sundpuhkuste või koondamiste tõttu vähenevad, kulud kipuvad aga suurenema tänu suhteliselt külmale talvele ja suurematele küttekuludele ning lastega peredel ka sagedasemale kodus söömisele. Ta avaldas arvamust, et toetustel peaks olema kaks suunda- Ühelt poolt ettevõtetele, kelle äritegevust piirangud otseselt puudutavad ja teisalt tööta jäänud inimestele, kelle sissetulekud on vähenenud ja toimetulek keeruline, ent uut tööd raske leida. Ta nägi lahendusena, et laus-raha-jagamise kõrval võiks mõelda uute ärisuundade väljatöötamisele ja täieliku ümberõppe toetamisele. Lisaks sellele toetaks ta muutuste algatamise initsiatiivi. Seederi sõnutsi on majandusliku olukorra kõrval on väga oluline inimeste meelsus, sest see mõjutab ka majanduse käekäiku – kuidas hoida ettevõtjate ja töötajate lootust ning entusiasmi august välja ronimisel.

Teadlane: riigi lukkupanek lööb kõige valusamalt vabakutselisi

“Ilmselgelt on vaja riigipoolseid palgatoetusmeetmeid, sest esmases järjekorras lööb lockdown kõige valusamalt tavalist palgatöötajat,” ütles Tallinna Ülikooli ettevõtluse lektor Kristo Krumm. “Kuid on üks segment inimesi, kes ilmselt kaotavad sellest kriisist rohkem, kui tavaline palgatöötaja ja ettevõtja ise – need on vabakutselised, need on mikroettevõtjad, iseendale tööandjad.”

Ta selgitas, et kui inimene on iseendale tööandja, siis tema palk on vaid üks tema sissetulekutest – oma ettevõtte kaudu saab ta endale autot liisida või vajalikke muid kulusid teha, mis on kaudselt ka isiklikud.

Krumm osutas ka sellele, et inimesed võivad töötada ettevõtluskonto kaudu, teha projektipõhist tööd ehk siis võlaõiguslepingu alusel – neid ei kompenseeri miski ega keegi ja seda ongi keeruline teha.

Ta tõi näite vabakutselise töötaja: tal on igas kuus mingid tööd ja tegemised, aga tasu nende eest saab ta VÕS lepingu alusel või parimal juhul esitab ettevõtte alt arve. Nüüd selline inimene kaotab oma töö – kuna ta põhiline sissetulek ongi sellised juhutööd, aga neid on olnud siiani piisavalt, siis ei ole temal kuidagi võimalik saada kompensatsiooni, sest justkui inimene kuskil ei tööta ju? Kuigi makse maksab ja seaduse silmis on asjad korras.

“Nii ongi kõige raskem sellistel “iseendale tööandjatel”, väikestel ja mikroettevõtetel, aga ka ettevõtjatel laiemalt. Palgatöötajad on paremini kaitstud,” sõnas ta.

Rääkides valitsusepoolsest kommunikatsioonist sõnas Krumm, et hindab valitsuse tegevust pigem heaks ning arvestades kriisi olemust ja selle kiiresti muutuvaid näitajaid, siis polegi võimalik, et valitsusel on mingi täpne tegevuskava ette kirjutatud. “Seda ei saa lihtsalt olla ja paratamatult peabki tegema otsuseid “puusalt”. Virisejaid on alati ja alati ka keegi ei ole mistahes piirangutega rahul,” osutas ta.

Krumm märkis veel, et kui oleks olemas selline matemaatiline kriisijuhtimise mudel, mis annab mistahes näitajate alusel vajaliku tegevuskava, siis oleks võimalik riiki juhtida võib-olla vähemate kommunikatsiooni vigadega.

Küll aga nõustus ta, et riik võiks rohkem erasektorit kaasata seda nii IT-lahenduste, vaktsineerimise korraldamisel kui ka muude kriitiliste toimingute osas. “See oleks loomulikult tasustatud ja teatud mõttes muutuks osaks majandusest, ehk siis riik saab osa oma ülesandeid ellu viia erasektori kaudu, ettevõtted teevad tööd, saavad raha ja teenus on olemas. Hetkel riigid kangekaelselt hoiavad erasektorit selle kriisi abistamisel eemal, ei teagi miks,” avaldas ta nõutust.

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu asepresident Ivo Suursoo sõnas, et nende seisukoht on, et eelkõige tuleks kiiresti tuua kasutusse Euroopa Liidu rahad – nii struktuurfondid kui ka kriisimeetmed.

“Nendes rahades on arvestatav hulk majanduse digitaliseerimise vahendeid, mis aitavad äritegevust jätkata igas olukorras,” ütles ta.