"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
E-kaubandus on koroona ajal kasvanud rohkem kui kaks korda, aastaga on lisandunud üle 40 000 kaugtöö tegija (0)
15. märts 2021
Scanpix

Heateenindus.ee asutaja ja juht Urmas Kõiv tõi välja, et Eesti e-kaubandus on koroona ajal kasvanud rohkem kui kaks korda, samuti on pakiautomaatide kasutamine kasvanud ligi 70%. „Klientide uueks käitumisharjumuseks on saanud toidu ja esmatarbekaupade koju-kontorisse tellimine. Teenindus on liikunud suures mahus e-kanalitesse,” osutas ta.

Samas pole Kõivu sõnul vajadus tublide teenindajate järele kuhugi kadunud, lihtsalt teenindajate ja klientide silmast-silma kohtumised on saanud suure hoobi.

Ta selgitas, et kõik on sunnitud üksteisest kaugemale hoidma, teeninduskohtasid saab külastada eelbroneeringuga, mistõttu “luugi kaudu teenindus” on ajakohane märksõna. Statistika järgi on aastaga lisandunud üle 40 000 kaugtöö tegija, nende hulgas on palju kliente teenindavaid inimesi.

Möödunud aastal kasutas oma põhitööl kaugtöö võimalust 163 700 inimest ehk 40 400 võrra rohkem kui aasta varem. Kõige populaarsem oli kaugtöö teises kvartalis, kui seda võimalust kasutas koguni 198 700 inimest.

Kaugtööd tegevate hõivatute osatähtsus oli 2020. aastal kõige suurem Harjumaal, Tartumaal ja Hiiumaal ning kõige väiksem Ida-Virumaal, Saaremaal ja Võrumaal.

Kõivu sõnul suudavad head kaupmehed, märgisega “Turvaline ostukoht”, e-poodidega inimeste ostusoove rahuldada. „Samas on e-poodi pidav kaupmees globaalsel turul ja globaalses konkurentsis. Klientidel on sama lihtne osta kaupa Ameerika, Hiina või Eesti e-kauplejalt,” sõnas ta. Kõiv märkis, et klienditeeninduses tekivad teemad, milles Eesti e-poodide haldajatel on vähe kogemusi – näiteks kaupade tagastamisel on Eesti e-poe tegijatega kliendil palju rohkem vaidlemist. Seega on e-kaubanduses on väga olulised märksõnad kliendikesksus ja positiivse kliendikogemuse pakkumine. „Konkurendid on ühe kliki kaugusel ja parem on, kui e-kauplejal oleks suurem oskus pakkuda suurepärast klienditeenindust.”

Büroomaailm: e-kaubandus areneb väga jõudsalt

„Eelmise aasta jooksul kasvas e-poe müük eraklientidele ligi 100% ja eelmise aasta aprillis, kui algas eriolukord ja inimesed läksid kodukontorisse tööle, hüppas e-poe müük eraklientidele isegi 400%,” ütles Büroomaailma kaubamärki kasutav AS Infotark tegevdirektor Jüri Ross.

Siiski oli ta sunnitud möönma, et kogumüügist moodustab e-poe müük ikkagi vaid 10% , mistõttu isegi selline äge tõus ei suuda korvata füüsiliste kaupluste sulgemisest põhjustatud kadu.

„E-pood on nüüd tähtis osa meie ärist, aga inimestele meeldib ka kaupluses käia ning asju oma silmaga näha ja käega katsuda,” rõhutas ta. Rossi sõnul on lisaks sellele arvutite, printerite ja muu tehnika puhul väga tähtis müüja professionaalne soovitus, mida näost-näkku on hõlpsam teha.

Kontorimööbli puhul ei pruugi tema sõnutsi arvuti- või nutitelefoni ekraanilt nähtud pilt ja e-poes toodud mõõdud anda tootest tõetruud pilti. „Töötooli ostmine e-poe kaudu tundub päris omapärane otsus, sest ilma reaalselt toolil istumata võib taoline ost valmistada pettumust.”

Ross osutas, et ehkki e-kaubanduse arengusse tuleb suhtuda täie tõsidusega ja positiivselt, siis üle hinnata seda ei maksa – küll klient ise otsustab, millal on tal mugavam ja kindlam osta füüsilisest poest ja millal e-poest.

Digistrateeg Paršin: kriis sundis kasutusele võtma kiireid ja poolikuid lahendusi

„Mõeldes Eesti e-kaubandusele, siis kindlasti on kriisiaasta arengutempot kiirendanud, samuti muutnud tarbimisharjumusi,” ütles Nobel Digitali digistrateeg ja partner Martin Paršin. „Paraku on ka tõsi, et kevadine ootamatus suunas mitmeid – ka suuri brände – kiirelt kaasama poolikuid lahendusi ja andma järele kliendikogemuses, et garanteerida tehingu teekonna toimumise.”

Paršini sõnutsi nägime, et e-kaubanduse otsingud saavutasid oma tipu eelmisel kevadel ning tänavu liigutakse edasi juba veidi rahulikumalt. Ta osutas, et eelmisel aastal tuli turule mitmeid uusi, tugeva turunduskommunikatsiooniga e-kaubanduse brände, mistõttu konkurents on muutunud tihedamaks ja tarbija jaoks on üha enam valikuvõimalusi. Siin mängivad rolli nii kiirus (tarne, maksed), hind kui ka tagasiside.

„Näen, et kaupmeestel on pikk tee minna, et kõikide väljakutsetega tegeleda,” oli ta veidi murelik.

Paršin selgitas, et väljakutseks suuremate ettevõtete puhul on süsteemide digitaliseerimine, et muuta online’i ja offline ostud ühtseks. Samuti tuleb tagada reaalajas laoseisu, kliendiandmete liikumise ja kaitse, kanaliteülese klienditoe, turunduse ja mitmete teiste faktorite efektiivsus.

Väikeettevõtete puhul on tema hinnangul peamiseks väljakutseks pigem soov kaasata koheselt terviklikke ja kulukaid lahendusi, mis võivad üle jõu käia, sest teadmised e-kaubanduse ja kohaliku turunduse küsimuses on kasinad. Siiski osutas ta, et vaid mõne tootega ettevõtted saavad tasuta lahendustele tuginedes luua müügikanaleid sotsiaalmeeedias või Google’is. Paršin soovitas neid lahendusi kaaluda, mis toetaksid seni vaid offline’is toimetanud ettevõtet ja jätaksid isegi väikeste eelarvete juures võimaluse müügisõnumi edastamiseks.

Veebikaubanduse arendaja: nutikad kaupmehed kohanesid kriisiga

„Need kaupmehed, kes olid piisavalt nutikad, õppisid kriisiolukorrast ja kohanesid ning kindlasti võidavad tänasest olukorrast,” ütles e-poodide arendaja Zaproo turundusjuht Matthias Kreisman. „Kaupmehed, kes kangekaelsusega üritavad säilitada traditsioonilist mustrit, nendel ei pruugi väga hästi minna.” Ta möönis, et paljud võtsid siiski õppust, reageerisid kiiresti ja sisenesid e-kaubandusse või siis kohendasid oma äri nii piisavalt, et said jätkata. Seda tõestab, et paljudes e-poodides on käibenumbrid märkimisväärselt kasvanud.

Kreismani sõnutsi on kõige rohkem kaupmehed kurtnud tarneprobleemide üle ehk probleemiks kujuneb kauba jõudmine Eestisse. Üllatuslikult – mitte ainult transpordi pärast, vaid tehased ei saa tooteid valmis: mobiilid, autod, mööbel, isegi segistid jne.

Ainsa lahendusena praegustele raskustele nägi Kreisman kohanemist ja innovaatilisust. „Innovaatilisus polegi alati uue asja välja mõtlemine, vaid mõne lihtsa olemasoleva lahenduse või võimaluse ärakasutamine ja enda kasuks tööle panemine,” sõnas ta.

Kreisman rõhutas, et e-kaubandus on saanud tänases Eestis peavooluks ning kellel veel e-poodi polnud, on selle kriisi esimese laine ajal juba loonud. „Kaupluste sulgemine paneb kaupmeeste nutikuse proovile, näiteks ehituspoed on loonud lahendused vabas õhus kauba väljastamiseks,” osutas ta.

E-poodide puhul tõi ta välja probleemi, et serveri võimsused ei pea vastu külastajate hulgale ning ka kullerteenusel on pikad järjekorrad. Siin nägi ta perspektiivi erinevate drive-in lahenduste juurutamisel. „Nutikamad ja oludega kohanevate ettevõtete puhul näeme, et ehkki keskuses on pood suletud, siis tuli põleb ja inimesed on tööl, mis tähendab, et nad valmistavad ette kaupa, mis saadetakse kliendile pakiga kohale,” sõnas ta. Kreisman pakkus välja, et suured keskused võikski tühjalt seisvatele parkimisplatsidele rajada telgid, kust siis kaupa väljastatakse.

Väikeettevõtjatele, kes kardavad suuri kulutusi teha, sõnas ta rahustuseks, et e-poe loomine ei tähenda kohe kümnetesse tuhandetesse minevaid investeeringuid, vaid väiksem ettevõte võib kasutusele võtta juba valmis tarkvaralahenduse ning lihtsalt oma pakkumised sinna üles riputada. „Kõige hullem on, kui kaup seisab riiulitel riiulitel ning ettevõte maksab renti suletud pinna eest. E-pood on praegu lahendus ning vajadusel võib kliendiga kokku leppida ning kauba kasvõi lihtsalt parklas üle anda,” sõnas ta.

Suurimad raskused e-kaubanduses painavad toidukauplusi

„Tööstuskaupu pakkuvatel e-poodidel ei ole probleemi klientide teenindamisega,” ütles magentopood.ee-d opereeriva CityShop OÜ juhataja Peep Mumm. „Olukord on keerukam toidupoodidel, sest nende teenuseid vajavad sisuliselt kõik tarbijad ning ostukorvis on enamasti palju väikeseid kaupu, mille komplekteerimine nõuab märkimisväärselt inimressurssi.”

Tema hinnangul on kaupmeeste jaoks täna keeruline pigem planeerimine ja süsteemne lähenemine oma kaupade turustamisel. „E-poodnikuna on peale püsivuse ja ettevõtlikkuse oluline projekti kaasata mitmeid erinevaid spetsialiste ning kindlat ja kogenud koostööpartnerit, kes suudaks peale tehnilise poole kaasa mõelda ja ühtlasi ka keerukaid protsesse juhtida,” märkis ta.

Tema soovitus on esmalt välja mõelda, millist väärtust oma kliendile pakutakse, seejärel teha turu- ja tasuvusanalüüs, koostada turundusplaan ja alles siis luua omale korralik e-pood koos vajaliku sisu ja loogikaga.

E-pood võimaldab otse tootjalt osta

Kudumeid müüva e-poe Lõnga Liisu juhi Ülle Vahtra sõnutsi on kriisiga tulnud juurde palju e-poode, mis on paraku tehtud kiiresti ja ülepeakaela – et aga müüa saaks. „See on küll mõistetav ning tulevik lähebki üle e-poodidele, sellest pole pääsu,” sõnas ta.

Vahtra sõnutsi pole vahet, kas pakutakse niššitoodet või laiatarbekaupa, kas ollakse isetegija või vahendaja, igal juhul liigutakse e-kaubanduse suunas. Siiski avaldas ta arvamust, et vahendajatel või edasimüüjatel saab keerulisem olema, sest inimeste teadlikkuse tõusuga ostetakse otse tootjalt.

„Oman ise väikest e-poodi ja tean kui keeruline ja aeganõudev on hoida seda turvaliselt töökorras. Elame huvitaval ajal, ootan lahendusi pakiautomaatide osas, sest see on ikka veel kitsaskoht – minu minu unistus oleks, et paki  saatmise tasud Eestis ühtlustuks natukenegi maailma hinnatasemega,” sõnas ta.

E-poodide vahel tiheneb konkurents

E-äride lahenduste looja Lumav Commerce OÜ äriarendusjuhi Margus Otsa sõnul on investeeringud e-äridesse suurenenud: “Oma klientide näitel oleme näinud märkimisväärset käibe kasvu, sealhulgas ka mitmekordset. Peab aga arvestama, et mida rohkem ettevõtjaid hakkab e-kanalites äri tegema, seda suuremaks muutub seal ka konkurents ning marginalid vähenevad. Ei saa öelda, et just e-poodnike elu oleks kriisis oluliselt lihtsamaks läinud.”

Otsa sõnutsi on e-äri olemasolu ettevõttel saanud uueks normaalsuseks ning ilma selleta võib mõnes sektoris olla juba üldse keeruline tegutseda. Nüüd tuleb tema hinnangul järjest enam mängu lahenduse või teenuse kvaliteet. „Enam ei piisa lihtsalt e-poe ühekordsest tegemisest, vaid oluline on olla kursis turu muutustega ning olemasolevat lahendust pidevalt edasi arendada. Kes juba e-äriga alustanud, saab sellest aru,” rääkis Ots.

Ta möönis, et siiski on neil veel palju kliente, kes ei ole veel e-äri arendamise teed läinud. Peamiseks takistuseks miks e-poe lahenduse püsti panekuga kohe ei alustata, on oskuste puudumine. Mõnedel juhtudel saab Otsa sõnutsi komistuskiviks ka rahapuudus, kuna kriisis peab ettevõtja tegema raskeid valikuid. „Olgem ausad, e-äri loomine ei ole lihtne protsess ja e-pood kui rakendus on ainult üks osa – kaupmees peab läbi mõtlema ka turunduse, lao, logistika ning klienditeeniduse,” lisas Ots.

 

 

 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.