"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
JUHTKIRI: Otsustamatuse talumatu kergus (0)
15. märts 2021

Kui 12. märtsil 2020 kehtestati riigis eriolukord, oli meil selleks ajaks üldse kokku 27 koroonajuhtu. Kogu ühiskond, alates üksikisikutest kuni ettevõteteni sisenes toona eriolukorda värskelt ja igasuguste varudega. Vaimsetest kuni rahalisteni.

Nüüd, täpselt aasta hiljem, oli haiglas ravil 658 patsienti ja ööpäevaga lisandus 1358 nakatunut. Ühtlasi anti 12. märtsil teada, et ööpäevaga suri üheksa inimest. Varud – kõige laiemal skaalal – on kogu ühiskonnas üsna otsas. Kogu sellel taustal ei ole valitsus siiamaani eriolukorda välja kuulutanud.

Peaminister Kaja Kallase arvates leidub valitsusel õigusruumi täienemise tõttu piisavalt võimalusi, et vajalikke otsuseid langetada. Teisalt tähendaks eriolukord ikkagi nii tugevat sõnumit inimestele – palun võtke ennast kokku ja jälgige piiranguid – kui ka välismaailmale. Ajal, mil naaberriigid meile kui ühele koroonanakatumiste liidrile abi pakuvad, näitame me ise justkui, et ei võta praegust kriisi küllalt tõsiselt. Lisaks jätab eriolukorra puudumine mulje, et valitsuses ei leidu inimest, kes julgeks vastutust võtta või suudaks juhtida. Eriolukorra puhul nimetab valitsus ühe inimese, kes võib ainuisikuliselt anda korraldusi kõigile asutustele. Eelmises eriolukorras võttis vastutuse toonane peaminister Jüri Ratas.

Eriolukord võimaldab lisaks muuta kiiremini õigusakte. Anda töötajatele lisaülesandeid. Kehtestada tavarütmist erinevat tööaega, aga seada ka täiendavaid liikumispiiranguid ning kaasata eraettevõtete võimalusi jpm. Lisaks saavad riigiasutused teha omavalitsustega tõhusamat koostööd ja kasutada nende teadmisi.

Eriolukord annaks ühtlasi signaali ettevõtjatele, et tekkinud kahjusid on kavas korvata. Nagu viitab majandusekspert Raivo Vare, tähendaks ettevõtjate toetamine riigil ühtlasi uue laenu võtmist. Praegu lisaeelarvega kavandatud 700 miljonist ei jätkuks. Mõistagi saavad kõik ettevõtjad sellest aru. Eriolukord tähendaks aga ühtlasi jõulist sõnumit ettevõtjatele, et neid ei ole jäetud üksi ja riik püüab leida lisaraha toetusteks.

Üsna ilmselt juhtus saatuslik viga jaanuaris, kui ohjad lõdvaks lasti. Kui mõni tervishoiuametnik põhjendas ühiskonna kaua avatuna hoidmist eelmisel nädalal “ühiskondliku survega” ja “rahva sooviga tavaelu juurde naasta”, jääb üle ainult kahetsustundega õlgu kehitada. Ei kujutaks ette, milliseid tagajärgi toonuks selline lähenemine kaasa näiteks Itaalias või Leedus.

Kardetavasti läheb eriolukorraga samuti, et millalgi see tuleb. Hilinemisega, nagu ka need karmimad piirangud, mis väga aeglaselt ja kõheldes, koera saba tükkhaaval raiudes nüüd siis neljapäevast rakendusid.

Raskete otsuste edasi lükkamist viimase piirini võib inimlikult mõista. See on kergem. Rasked otsused ei lisa tavaliselt populaarsust. Samas on isegi halb või vale otsus parem, kui lõpmatu otsustamisega viivitamine.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.