"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
LINNAPEA PÖÖRDUMINE: Toetada tuleb eakaid, ettevõtjaid ja vähekindlustatuid (0)
15. märts 2021
Mats Õun

"Pöördun Teie poole murettekitavate arengute pärast koroonaviiruse levimisel Eesti territooriumil," kirjutas linnapea Mihhail Kõlvart peaminister Kaja Kallasele. Linnapea tegi peaministrile kümme ettepanekut, et peatada koroonaviiruse levik, inimeste tervis oleks kaitstud, majandus toimiks ja kriisist saaks kiiresti väljuda.

1. Eriolukorra kehtestamine

Viivitamatu eriolukorra väljakuulutamise tõhusust näitab eelmisel aastal kehtinud eriolukord. Inimesed järgisid piiranguid kohusetundlikumalt kui praegu, sest riik väljendas eriolukorra väljakuulutamisega muuhulgas olukorra tõsidust. Eriolukorra välja kuulutamine annab riigile ja kohalikele omavalitsustele võimaluse vastu võetud otsuseid kiiremini realiseerida, ning hankida lihtsamalt vajalikke vahendeid (sh isikukaitsevahendeid).

2. Täiendavate piirangute kehtestamine

Ühiskondlikku tegevust on vaja järsult piirata, leebete-soovituslike meetmetega me enam toime ei tule. Lubada tasuks ainult inimeste igapäevaseks toimetulekuks vajalikud esmased ja objektiivselt elutähtsad teenused. Hetkel on väga tähtis kogu riigis nakkusahelate katkestamine. Ei ole võimalik piiranguid pidevalt ja eesmärgipäratult muuta. Soovitan täispiirangud kehtestada vähemalt kuuajalise kestusega ning piirangute rakendumise algusaeg peaks olema esimesel võimalusel.

3. Luua plaan piirangutest väljumiseks

Juba praegu tuleb välja töötada plaan, kuidas etapiviisiliselt piirangutest välja tulla. Kõik eluvaldkonnad peavad saama aega ette valmistada, kuidas üles ehitada töökorraldus. Kui meetmed ei ole läbi mõeldud ettevaatavalt, siis need ei ole efektiivsed. Inimesed on ebakindlusest ja olukorra kaootilisest muutumisest emotsionaalselt väga väsinud. Selleks, et pingutada, peame kõik nägema tajutavat perspektiivi, muidu kaob ka motivatsioon ja on raske piirangutest kinni pidada.

Koostöös Covid-19 valitsuskomisjoni teadusnõukojaga kehtestada selged ja läbipaistvad kriteeriumid.

4. Toetused abivajajatele

Piirangud mõjutavad oluliselt nii eraisikuid kui ka ettevõtjaid. Eraisikute toetusest tuleb eelkõige läbi mõelda ja määrata toetused lastele, erivajadustega inimestele, pensionäridele, samuti toimetulekuks vähekindlustatud inimestele ning töö kaotanud töötajatele. Toetada tuleb ka piirangutes kannatada saanud ettevõtjaid, kes tegelevad kaubanduse, kultuuri ja sporti, meelahutuse, toitlustuse, turismi jm. Samuti on vajalikud toetused omavalitsustele, näiteks investeeringute toetused.
Palun välja töötada konkreetne plaan eakatele ja erivajadustega inimestele vältimatute teenuste kättesaadavuse tagamiseks, vajadusel kaasata selleks omavalitsus ja erafirmad. See tähendab muuhulgas eakatele toidu ja ravimite kojukannet ning eakate eraldi teenindamiseks toidukauplustes aja reserveerimist.

Tervishoiutöötajad on juba praegu ületöötanud ja väsinud. Juba praegu tuleb anda selge signaal, missugused toetuspaketid tervishoiutöötajatele tulevad, ja see ei ole ainult lisatasu küsimus. Läbi tuleb mõelda täiendav sotsiaalne abipakett.
Koroonaviiruse abimeetmete rahastamiseks tuleb viivitamatult käivitada riigi lisaeelarve menetlus.

5. Elanikele maskide jagamine

Algatada laialdane riiklik isikukaitsevahendite jaotamine, mida saaks teha koostöös omavalitsustega. Omavalitsustele on vajalik eraldada raha nii ühekordsete kui korduvkasutatavate isikukaitsevahendite soetamiseks, et omavalitsused saaksid neid jaotada elanikele. Tasuta jagamise eesmärk on, et neid hakkaksid kasutama ka inimesed, kes seda seni majanduslikel põhjustel teinud ei ole. Eelmise aasta lõpus jagas Tallinn 23 000 õpilasele korduvkasutavaid riidest maske lisaks veel ligemale 1,5 miljonit meditsiinilist maski 30 000 inimesele, kuid kõigil omavalitsustel ei ole jagamine ilma riigi toetuseta võimalik.

6. Lisavoodikohad haigetele

Riigil tuleks kohe asuda ette valmistama täiendavaid voodikohti. Haiglakohti ei ole võimalik töövalmis seada mõne nädala jooksul. Kui kohe täiendavate voodikohtade loomise ettevalmistamisega ei alustata, siis on risk, et meil ei ole kuu aja pärast võimalik patsiente enam vastu võtta. Tallinn esitas juba 2020. aasta kevadel oma ettepanekud, kuidas ja kuhu uusi kohti luua.

7. Avada vaktsineerimispunktid

Teeme ettepaneku valmistada ette suure läbilaskevõimega vaktsineerimispunktid, et oleksime valmis ka sügiseseks vaktsineerimislaineks, ja võimalik, et veel järgnevateks vaktsineerimisteks. Alustada tuleks viivitamatult läbirääkimisi täiendavate vaktsiinimahtude soetamiseks otse tootjatelt ka väljastpoolt Euroopa Liitu (sh Venemaalt ja Hiinast). Seda on teinud või on tegemas vaktsiinide tarneraskuste tõttu juba osa Euroopa Liidu riike: Saksamaa, Taani, Austria, Holland, Poola, Ungari, Tšehhi, Slovakkia.

8. Täiendavate tervishoiutöötajate kaasamine

Nakatumiste arvu kasvades suureneb hüppeliselt vajadus tervishoiuteenuste järele. Tervishoiujuhid on juba praegu väga mures jõudluse pärast. Võimalus oleks kaasata Covid-19 patsientide jt abivajajate aitamiseks tervishoiutöötajaid erasektorist ning samuti vastavas valdkonnas alles haridust omandavaid isikuid, nt Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ja tervishoiukõrgkoolide tudengeid. Nii saaksime suurendada olemasolevat inimressurssi ning koroonapatsientidele vajalike voodikohtade arvu. Omavalitsused ning ettevõtted saavad samuti toeks olla, näiteks pakkudes täiendavatele abijõududele tasuta transporti ja majutust. Tallinn on valmis laiendama tasuta ühistranspordis sõiduõigust ka teistest omavalitsustest pärit eriolukorra lahendamise toetusjõududele.

9. Lisaõigused omavalitsuse korrakaitseüksustele

Vaatamata sellele, et riik ei ole korrakaitseüksustele lisavolitusi andnud, oleme täna rakendanud mupot aktiivselt ennetustegevusse, maskide jagamisse ja nende kontrollimisse ühistranspordis jne. Kriisiolukorras oleks omavalitsuse korrakaitseametnikud täiendav ressurss, et riik saaks paremini jaotada politsei ressursse. Kohalike omavalitsuste korrakaitseüksustele täiendavate õiguste andmist toetab ka Eesti linnade ja valdade liit.

10. Kriisijuhtimise muutmine

Lõpetada Eesti inimeste stigmatiseerimine rahvuse ja elukoha tõttu. Tallinn on kohalike omavalitsuste seas viimase 14 päeva nakatumisnäitaja poolest 10. kohal. Tallinna linnaosadest oli eelmisel nädalal Lasnamäe järel nakatumiselt teisel kohal Nõmme. Ei ole mingit vahet, kus Eestis või Tallinnas on rohkem nakatunuid, vaid peame tunnistama, et oleme väga suures hädas, mida saame lahendada ainult üheskoos. Kui me näeme, et mingis sotsiaalses rühmas on suurem probleem, on vaja aidata ja toetada, mitte näpuga näidata. Läbi tuleb mõelda ühtne ja selge üleriigiline kriisikommunikatsioon. Info piirangutest, reeglitest ja juhistest peab olema lihtne, arusaadav ja kättesaadav. Lisaks peavad inimesed olema kursis, mis hakkab juhtuma järgmisena. Kriisijuhtimisse tuleks kaasata rohkem erasektorit, sest avalike teenistuste töötajad on juba kurnatud.

 

 

 

KALLAS: Inimesed saavad ise vastutustundlikult käituda

Intervjuus Raadio 4-le selgitas peaminister Kaja Kallas, et riik ei vaja erakorralist seisukorda erakorralise seisukorra pärast, ja lisas, et ta on vastu juriidiliselt mittevajalikele sammudele.

Tallinna haiglate juhid Ralf Allikvee ja Arkadi Popov, PERH-i intensiivravi keskuse juht Christo Erikson jt Eesti haiglate esindajad on korduvalt rääkinud rangemate piirangute kehtestamisest. Kallas ei välistanud siiski, et mingil hetkel tuleb kehtestada eriolukord, kuigi see tema hinnangul ei toimi. “Tegelikult on meil juba eriolukord. Kui vaadata piiranguid, siis mõnes kohas on need palju rangemad kui eelmise aasta kevadel. Me lihtsalt käitume teisiti,” lausus ta. “Eelmisel aastal ei olnud meil avalikes kohtades maski kandmise kohustust, nüüd on. Üldiselt on piirangud samad. On oluline, et inimesed mõistaksid, et kontakte on vaja vähendada, sest nii saame nakkusahelad katkestada.”

Valitsuse meetmete kaootilisust selgitas ta asjaoluga, et senised haiguse tõusu prognoosid ei leidnud kinnitust. Kui enne eeldati 10-20% kasvu nädalas, siis tegelik kasv oli hoopis 50%. Reformierakonna juht rõhutas ka, et liberaalina usub ta, et inimesed saavad käituda vastutustundlikult, kartmata karistusi. Ta lisas, et plaanis on tugevdada järelevalvet reeglite järgimise ja maskide kandmise üle. Varem süüdistas Kallas Tallinna linnapead, et too ei teinud midagi vastuseks tema palvele kutsuda inimesi üles vaktsineerima ja maske kandma.

 

 

 

Vare: Kuuks või isegi kaheks tuleks kehtestada range isolatsioon

“Kas kuuks või isegi kaheks tuleks kehtestada range isolatsioon, sest märkimisväärne osa ei pane piiranguid millekski ning rikub eneseisolatsiooni nõudeid,” ütles majandusekspert Raivo Vare. “Ettevõtjate kahjude kompenseerimine tähendab muidugi riigile uue laenu võtmist, sest lisaeelarves ette nähtud 700 miljonist ei jätku.”

Vare nimetas jaburaks olukorda, kus osale ettevõtetele luuakse igasugused erandeid, mis lasevad justkui edasi tegutseda. Ta rõhutas, et Eesti pole midagi unikaalset ning erinevat näiteks Suurbritanniast, kus väga range majanduse lukkupanekuga murti viiruse selgroog juba enne vaktsineerimist. Ta meenutas, et isegi konservatiivse peaministripartei sees oli Suurbritannias sulgemise vastu väga palju protestihääli, ent range meede õigustas ennast.

Endine peaminister ja suurärimees Tiit Vähi oli samuti selle poolt, et kehtestada eriolukord. “Peaminister on eriolukorra juht ning tal on võimalik otse kriisi juhtida. Praegu on peaminister vaid koosoleku juhataja rollis,” ütles Vähi.

Ettevõtja Indrek Neivelt sõnas, et praegu tegeleme ainult tulekahju kustutamisega, nähes ette vaid kuu või kaks. “Meil on puudu nägemus kahe aasta peale, sest vaktsiin ei pruugi kogu pandeemia probleemi lahendada.”

 

 

 

GUIDO PÄRNITS: Karmimate piirangutega koos peaks käima ka riigi suurem abi ettevõtjatele

 

“Väga kerge on praegu paari vale otsusega või väga bürokraatlike piirangutega lasta hulgal Eesti väikeettevõtetel lihtsalt ära kõngeda,” ütles ettevõtja Guido Pärnits. “Valitsus peab näitama, et ta tõesti hoolib Eesti ettevõtlusest ja saab aru sellest, mida ettevõtluse toimimiseks vaja on.”

Ülemiste keskuse juht Guido Pärnits usub, et piirangute karmistamine oli põhjendatud, ent sellega peaks kaasas käima ka kevadistest toetustest oluliselt suurem abipakett ettevõtjatele. “Praeguses olukorras tuli piiranguid karmistada, sest numbrid on tõesti suured – selles mõttes ei saa ma ühtegi kehtestatud piirangut täiesti maha teha,” sõnas Pärnits. “Samas alati võib jälle minna tagasi selle teema juurde, et kas kaubanduskeskuste kui ventileeritud ja hajusa ostjaskonnaga ruumide sulgemine on nüüd õige või mitte. Ma arvan, et see on emotsionaalselt õige, sest ikka räägitakse, et kaubanduskeskustes on palju inimesi koos. Aga mis on praegu kõige olulisem ja mis tegelikult näitab, kas valitsus suudab selle mängu soliidselt lõpuni mängida, on see, kuidas ta nende piirangute raames oma ettevõtjaid toetab.”

Pärnitsa kinnitusel on ettevõtlus aastaga üsna õhukeseks lihvitud. “See ei ole võrreldav kevadega, kui me olime tulnud kümme aastat kestnud majandustõusust ja igal korralikul ettevõttel oli üht- või teistmoodi oma rasv olemas,” lausus ta. “Nüüd on suures osas ettevõtluses aasta otsa töötanud kriisirežiimil ja varud on ära kulutatud, kui ennekõike rääkida kaubandusest ja me ei tule enam ilma valitsuse korraliku toeta toime.”

Pärnitsa hinnangul tuleks teiste riikide praktikaid vaadates ka Eestil ettevõtlust kriisiaegsete abimeetmetega jõulisemalt toetama hakata. “Kui on ikka totaalne lock-down mingis majandusharus, siis tuleks seda ikka piisavalt kompenseerida. Eks see on äärmuslik näide, aga Leedus maksti juba kuude kaupa kinni kõik kaupluste rendid riigi poolt – see on üks näide, kuidas seda asja ajada.”

Pärnitsa sõnul on oluline, et kriisist välja tulles  Eesti väikeettevõtlus ikkagi säiliks. “Väga kerge on praegu paari vale otsusega või väga bürokraatlike piirangutega lasta hulgal Eesti väikeettevõtetel lihtsalt ära kõngeda,” selgitas ta. “Vaja on mõelda, et mis nüüd edasi saab. Valitsus peab näitama, et ta tõesti hoolib Eesti ettevõtlusest ja saab aru sellest, mida ettevõtluse toimimiseks vaja on.”

Pärnits leiab, et sarnaselt ettevõtlusele seatud piirangutega peaks riik karmistama kontrolli ka avaliku sektori, eriti just seal töötavate inimeste osas. “Valitsus töötab oma võimu piires ühe inimgrupi – sest ettevõtjad on kah inimesed – liikumiste suunamistega: pange kinni, hoidke distantsi. See kõik on õige,” nõustus ta. “Aga riigil on ka väga palju enda töövõtjaid – õpetajad, tervishoiutöötajad, päästjad, politseinikud. Kui kästakse jõuliselt ettevõtlus kinni panna, siis peaks olema sama jõuline liigutus ka teises suunas, et tööandja kohustaks seda teist gruppi end vaktsineerima. Ega neid asjata eesliiniks ei nimetata – neil on siiski kõige suurem kontaktsus ja kõige suurem risk nakatumiseks. Siin ei peaks olema mänguruumi mingitel isiklikel uskumustel või hirmudel selle vaktsiini suhtes. See asi tuleks ära teha, sest iga vaktsineerimata inimene on potentsiaalne olukorra halvendaja. Kui keegi räägib, et ta kardab kõrvalnähte ja päev läbi oksendab võib-olla pärast vaktsineerimist, siis see on niivõrd tühine võrreldes sellega, kuidas teised inimesed või ka ettevõtted selles olukorras kannatavad.” Pärnits usub, et vaktsineerimine võiks olla väga rangelt soovitatav ka kaubandustöötajatel, oma ettevõttes on ta valmis selle nimel ka toetajatele teatavat survet avaldama. “Ütleme nii, et kui vaktsiin on olemas, siis me oleme nõus seda väga jõuliselt oma inimestele selgeks tegema,” ütles ta. “Mina tõenäoliselt oma ettevõttes suudan seda läbi viia, aga iga ettevõte on oma töötajate peremees ja teiste eest ma rääkida ei saa.”

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.