"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Loome rohelisema linna ja parema transpordivõrgu (0)
15. märts 2021
Albert Truuväärt

"Klassiruumi ventilatsioon peab töötama täistuuridel, kui seal on õpilased sees, öösel väiksema koormusega, iseliikuv buss aga võiks viia lähivaldade elaniku rongile, mis ta Tallinna toob," ütles Tallinna digidirektor Martin Männil looduse säästmise kohta. Majandus-koostöö ja arengu organisatsioon  (OECD) on valinud Tallinna üheks oma partneriks ringmajanduse arendamisel.

“See on erakordne au, et Tallinna püüdlusi rohepealinna ja rohepöörde eestvedajana on tunnustatud,” ütles abilinnapea Aivar Riisalu.

Tallinna projekt selle programmi raames viiakse ellu märtsist 2021 septembrini 2022, mil valmib Tallinna ringmajandusele ülemineku võimaluste analüüs. Tulevikus aga asub Tallinn Männili kinnitusel ühendama näiteks eri transpordiliike ühiseks võrgustikuks. “Meil on kasutusel palju eri transpordiliike, nii era- kui ka avalikke,” lausus ta. “Meie mõte on neid paremini integreerida üheks loogiliseks tervikuks, nii et inimene saab teekonna oma kodust soovitud sihtpaika kuidagi automaatselt planeerida. Talle tuleb ukse ette vajalik sõiduk, mis viib ta võib-olla järgmise peatuseni ja sealt edasi. See võiks olla üks meetod saada inimesi autodest välja, sest autostumine on Tallinnas väga suur ja väga kiires tempos kasvav probleem.”

“Kui näiteks Krista elaks näiteks Rae vallas Peetri alevikus ja sooviks tulla kesklinna, saaks ta tellida endale väikse isesõitva bussi ukse taha, et sõita sellega lähima peatuseni, kust pääseb trammile,” rääkis Männil. “Tramm toob ta siis juba kesklinna. Eri transpordiliigid tuleb mingisuguse tehnilise lahenduse toel üheks teenuseks kokku pakendada – ja seda me siis üritamegi luua.”

Paremad tingimused

Oluline on ka jälgida, et hooned sooja ja elektrit ei raiskaks. “Tänapäevased hoonete kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemid võimaldavad  kõik juba kauget automaatset juhtimist,” selgitas Männil. “See loob ka võimalused teha seda dünaamiliselt, efektiivselt ja lähtuvalt reaalsest hetkevajadusest. On arusaadav, et klassiruumi ventilatsioon peab töötama intensiivselt hetkel, kui seal on õpilased sees, öösel aga võib teha seda väiksema koormusega, sama teema on küttega. Kui me loome keskse juhtimissüsteemi ja keskse ülevaate enda hoonete küttest, ventilatsioonist, jahutusest, siis suudame neid esiteks reaalajas efektiivsemalt juhtida, säästes lihtsalt energiat ja raha. Aga  suudame õpilastele pakkuda ka paremaid õppimistingimusi.”
Tallinn on avalikke e-teenuseid arendanud juba üle 25  aasta. “Peame kõik üheskoos liikuma puhta majanduse poole, et ka kahjulikke pakendeid tekiks vähem,” lausus Riisalu. “Rohepööre on Tallinna selge valik, siin ei ole midagi arutada, selle tee oleme selgelt endale teadvustanud. OECD ei kirjuta Tallinnale selgeid käsulaudu, vaid aitab linnal leida õige tee. Samas on OECD otsus arvestatav samm Tallinna rahvusvahelistumises, sest meie saame teistele pealinnadele näidata, kuidas tulevikus paremini hakkama saada. See on suure tee algus ja ma käime seda teed püstipäi.”  

“Number üks õppetund, mida Covid-19 pandeemia meile on õpetanud, on see, et muutused on tegelikult võimalikud,” ütles OECD ringmajanduse üksuse juht Oriana Romano. “Inimesed on valmis oma tarbimiskäitumist ja harjumusi muutma. Ja tegelikult ka seda, et ettevõtted on võimelised väga kiiresti oma äriplaane ja pakutavaid teenuseid ja tooteid ümber korraldama.”

Linnad vahetavad kogemusi

Romano sõnul on OECD programmis väga olulisel kohal ka linnade omavaheline kogemuste vahetamine. “Linnadel on ringmajandusele üleminekul globaalses mõttes kindlasti võtmeroll,” ütles ta. “Ja ringmajandusega on seotud ka kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamine. On arvutatud, et kui näiteks transport, toidutööstus ja ehitus muutus ringseks,  vähendaks see CO2 heitkoguseid 2030. aastaks 48% ja 2050. aastaks 85% 2012. aastaga võrreldes,” märkis Romano.
OECD hiljutine raport toob välja kolm olulist valdkonda, mis on ringmajandusele üleminekul võtmetähtsusega: keskkond, heitkogused ja jäätmed ning materjali, toormaterjali kasutamine.

Pandeemia ajal on jäätmete hulk ühekordsete maskide tõttu  kasvanud ja seegi juhib tähelepanu sellele, et jäätmekorraldusega tuleb tegeleda. “Ringmajanduse puhul on väga oluline, et tegelikult toetab see ettevõtlust ja uute töökohtade loomist toodete taaskasutuses,” ütles Romano. “See loob targemaid töökohti võrreldes töötleva tööstusega. On arvutatud, et Euroopas tekib umbes aastaks 2035 ringmajandusele üleminekul juurde orienteeruvalt 700 000 töökohta.”

Ringmajandus on linnadele väljakutse. Linnad väidavad, et neil ei ole piisavalt raha ja takistuseks on ka õiguslikud probleemid, kultuurilised eripärad ning ka inimeste ja ettevõtete vähesed teadmised. “Vaja on jõuda tõeliste muutusteni nii tarbimises, tootmises, planeerimises, väärtushinnangute kujundamises kui ka poliitikas,” selgitas Tallinna strateegiakeskuse arengu- ja väliskoostöö osakonna juhataja Krista Kampus. “See ongi põhjus, miks Tallinn otsustas ühineda OECD programmiga, mille nimeks on “Ringmajandusele üleminek linnades ja regioonides.”

Ringmajandus kujutab endast rohkemat kui prügivedu

Me peame hoidma ka vett ja vähendama toidu raiskamist.

“Ringmajandus on laiem kui ainult jäätmekorraldus, ringmajanduse hulka kuulub ka igasugune ressursisääst. Me teame, et majandus ei saa piiramatult kasvada piiratud loodusressursside olukorras,” tõdes Krista Kampus. “Seetõttu on hästi oluline, et igasuguseid loodusressursse kasutataks väga vastutustundlikult. See puudutab niisiis jäätmekorraldust, aga  ka vett, toidutootmist ja toidu raiskamise vähendamist.”

Ringhanked avalikus sektoris on Kampuse hinnangul tugev tööriist ka erasektoris muutuste esilekutsumiseks. “See puudutab teavitustööd,” märkis ta. “Ja seda, et tooteid tuleb hoida võimalikult kaua kasutuses, kas siis korduvkasutuse, ümberkujundamise, parandamise, renoveerimise või kasutusotstarbe muutmise teel. Pikemas perspektiivis tähendab see ka näiteks jäätmetest valmistatud ehitusmaterjalide kasutamist ehitustel ja renoveerimisel.”

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.