"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Ralf Allikvee: Ida-Tallinna Keskhaigla jõudis kriitilisse seisu (0)
15. märts 2021
Raigo Pajula

“Meid on õpetatud olema vaba inimene, et teen mis tahan, seda, mis mulle on mõnus, aga pandeemiat ei ole võimalik nii lahendada. Muutma peaks töölepinguseadust, et töötajaid saaks ümber paigutada ilma töötaja nõusolekuta,” ütles kriitilises seisus oleva Ida-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimees Ralf Allikvee.

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil märkisid haiglajuhid, et haiglad töötavad võimete piiril ja vajavad kõige enam juurde personali. Hädaolukorra meditsiinijuht ja Pärnu haigla juhatuse esimees Urmas Sule sõnul hakkavad piirangud mõju avaldama alles mõne nädala pärast. Praegu töötavad haiglad oma võimete piir ning koroonapatsientide arvu kasvades hakkab kannatama ravikvaliteet.

Ida-Tallinna Keskhaigla võimekuse tipp on kohe käes

Allikvee sõnul on Ida-Tallinna Keskhaigla kriitilises seisus. Kohe on majas avatud 151 covid voodikohta ja see on maksimum, mida haigla endale lubada saab. Suurim probleem on personalipuudus.

“Selge on see, et kuskilt me personali juurde ei saa. Juba ammu oli näha, et õdedest on puudus. Need, kes täna õpivad koolis asendavad vaevu ära need, kes lähevad pensionile. Oleksime pidanud juba eelmise aasta sügisel õdesid täiendavalt vastu võtma,” rääkis ta.

Peale 151 voodikoha täitumist tekivad Allikvee sõnul juba kvaliteediprobleemid. “See on meie personaliga viimane piir. Iga sellest järgmine arv saab olema väga problemaatiline,” lisas ta.

Personalipuuduse kõrval on Allikvee sõnul probleemiks ka see, et kehtiv töölepinguseadus ei võimalda töötajat ümber paigutada teisele töökohale või muuta tööaega või kohta ilma töötaja nõusolekuta, kuid eriolukorras pole alati aega läbirääkimisteks.

“Pandeemias ei saa teha paljudel juhtudel seda, mida mina tahan teha, vaid peame tegema seda, mida on vaja probleemi lahendamiseks. Nendes tingimustes võiks anda haiglatele ajutiselt õigus töötajatele täiendavate tööde andmisele, mis pole nende töölepingus. Haigla eksisteerimiseks on vaja seda teha,” sõnas ta.

Ta lisas, et oluline on juba ette mõelda ka sellele, kuidas haiglad saaksid kriisist väljudes tagada plaanilise ravi tagantjärele ka neile, kes jäävad praegu ilma ravita. “Kui jääb aega seitse ja pool kuud, siis vähemalt ITK on võimeline oma plaanilise töö ära tegema, aga seda inimeste väga tõsise higi, vere ja vaevaga,” sõnas ta.

ITK-s oli kogu eelmise aasta peale 11 koroonapositiivset sünnitajat. Sel aastal on kahe ja poole kuuga see arv juba 27. Hapnikusõltuvad on olnud ka kopsupõletikus vastsünnitanud. “Seal on olnud probleeme ja siiamaani me tegelikult ei tea kui palju see meie organismi lõplikult laastab ja lõhub,” lisas ta.

Kaitsevägi aitab tehnikaga, personalipuudus on jätkuvalt suur

Urmas Sule sõnul on tänase hommiku seisuga kolm haiglat, kus on ravil rohkem kui 100 koroonapositiivset patsienti ja nendeks on Ida-Tallinna Keskhaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla ning Põhja-Eesti Regionaalhaigla. Haiglatele on appi tulnud kaitsevägi, kes on eraldanud hingamisaparaate ja ventilatsiooni toetavaid seadmeid, käivitatud on ka aktiivse personali värbamise koostöös Tartu Ülikooli ja Tallinna ning Tartu tervishoiukõrgkoolidega.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse liikme ja ülemarst Peep Talvingu sõnul on puuduva personali arv väga suur. Kui voodikohti plaanilise ravi arvelt veel jätkub, siis personali ei ole piisavalt. Arsti sõnul pole ka mõeldav täiendava personaliabi saamine lähiriikidest. Ukraina tööjõu kasutamine nõuaks praeguses olukorras rohkem pingutusi kui tooks lahendusi. Lisaks ei vasta sealne haiglaravi kvaliteet meie standarditele, probleeme tekitaks keelebarjäär ja ümberkoolitused ning nad on ka ise hädas.

Talvingu sõnul on meile pakutud voodikohti, kuid mitte personali. Soome personal oleks meiega suhteliselt sarnase kvaliteedi ja kultuuriruumiga, aga see ei ole tõenäoline, et nad meie jaoks tööjõudu mobiliseeriksid, sest ka nende enda intensiivravi on pingelises olukorras. “Selleks, et 150 voodit lahti hoida on vaja 530 inimest. Tere tulemast, oleme valmis vastu võtma abi kui tuleb nii palju inimesi tööle,” lisas ta.

Popov: kõige suurem probleem on teise astme intensiivraviga

Lääne-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimehe Arkadi Popovi sõnul on ka nende haigla trend üles poole, patsiente tuleb aina juurde. Täna hommikuse seisuga oli seal 115 patsienti ning intensiivravi III astme kohad olid täis. Kõige suurem probleem on aga II astme intensiivravi voodikohtadega. “See on praegu meie süsteemi pudelikael. Ühe patsiendi kohta on üks õde. Kõik on varustatud monitoridega ja praeguses olukorras kahe-kolme hingamisaparaadiga ja haiged, kes viibivad voodikohtadel saavad tavaliselt toetavat ventilatsiooni,” lisas ta.

Ka Lääne-Tallinna Keskhaiglas on suurimaks probleemiks personali puudus. Teise astme intensiivravi osakonda on vaja kvalifitseeritud meditsiinipersonali, õdesid, kes omavad töökogemust. “Selliseid meil kahjuks palju pole. Ressurss on praktiliselt ammendunud. Ootame täiendavat personali kõrgkoolidest, koolitame inimesi pidevalt juurde, et tekiks ressurss,” rääkis Popov.

Täiendava eskaleerimise võimalus on piiratud ning sõltub personalist. “Kui saame inimesi juurde, siis teoreetiliselt saame leida ravi jaoks pindala,” lisas Popov, kes on värskelt esitanud ka ametiabi taotluse Põhja meditsiinistaabile ja kaitseväele, et saada täiendavat lisaressursse ehk seadmeid ning monitore.

Alates kolmapäevast tekitab Lääne-Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonda kaks eraldi tsooni ehk n-ö puhas ja must emo, kus ühel pool saavad abi patsiendid, kes on potentsiaalsed koroonapositiivsed ning eraldatud on kindlasti positiivsed patsiendid.

Kiirabi koormus on kasvanud 40%

Tallinna kiirabi peaarst Raul Adlase sõnul on kiirabi jaoks koormus kasvanud põhja regioonis 40%. “Igapäevaselt saame umbes 100 covid-patsienti, kellest umbes pooled on sellises seisundis, et vajavad haiglaravi,” sõnas Adlas.

Kiirabi koormus on regiooniti erinev, kõige suurem rõhk on Tallinnas Lasnamäel ja Maardus, kus avati ka täiendav kiirabi tugiüksus.

Kiirabi jõuab praeguse plaani järgi kõigi abivajajateni, kuid ootejärjekorrad võivad olla pikad. Eesmärgiks ja taktikaks on ravida võimalusel covid-patsiente maksimaalselt kodus. Seda võimaldab olukord, et keskmine covid patsient on natuke noorem kui pool aastat tagasi.

Adlase sõnul ei tohi ära unustada, et kriisi järgmine faas on taastumine ja valmistumine uueks kriisiks. Tervishoid ja kiirabi peavad suutma oma varud kiiresti taastama ja olema valmis muude probleemide jaoks, aga selleks on vajalik ka personali taastumise kava. “Peame mõtlema sellele, et anda neile aega taastuda,” lisas ta.

Selleks, et niigi nappivat personali motiveerida suure koormusega ning ületundide rohket tööd COVID-osakondades tegema, palusid haiglajuhid jätkata 1,5 tariifiga tasustamist.

 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

eriolukord ja mopp
15. märts 2021 18:32
Eestisse eriolukord ja võimaliku medpersonali mopp koos piisava rahalise toetusega. Katkuaeg.