"Riigid, kes täna on vaktsineerimise edetabelites kõrgel kohal, on teinud inimestele hästi lihtsaks sõna otseses mõttes “vaktsiini otsa komistamise”, et inimene ei pea oma tavapärastelt radadelt üldse kõrvale astuma, selleks, et oma vaktsiinisüst kätte saada."

Kersti Kaljulaid, president
VIDEO! Tallinn muutub üha paremaks ja rohelisemaks elukeskkonnaks (0)
15. märts 2021

"Meil on kogu aeg töös sellised protsessid, mis eelkõige puudutavad meie ühistranspordi arengut, mis puudutavad trammi ja bussi. Tegelikult ka bussid muutuvad meil järjest rohelisemaks, elektribussid on tulekul. Trammi hakkame nüüd arendama ja sadamatrammiga läheme edasi," ütles abilinnapea Aivar Riisalu.

Linn esitas avalduse kandideerimiseks Euroopa rohelise pealinna tiitlile aastal 2023. Aastaid on selle tiitli poole edutult püüeldud , kuid nii on saanud Tallinn iga aastaga linlastele aina paremaks ja paremaks elukeskkonnaks.  Sellel aastal  on suund ringmajanduse arendamisele, mis veelgi koormaks senisest vähem loodusressursside kasutamist.

Ringmajandus, rohepööre, Euroopa roheline kokkulepe – need on märksõnad, millega hakkab Tallinna linn järgnevatel aastatel aktiivselt tegelema. Transpordikorraldusega ja jalgrattateedeehitusega on juba aastaid tegeldud. Täna lisanduvad veel neile Tallinna rohealade digikaardistamine ja loodusliku elurikkuse kaitsmine.

Tallinnal on ainulaadne digivõimekus

Kui Euroopas on võetud suund rohepöördeks, siis Tallinn paistab kogu maailmas silma oma digitaalse võimekusega. See aitab meil paremini keskkonda säästvaid lahendusi leida. Kõigepealt on kavas välja ehitada digitaalne kolmemõõtmeline mudel tallinna rohelusest.

“Tallinna digitaalne kolmemõõtmeline rohemudel on linnaplaneerimise tööriist, mille eesmärk on anda adekvaatne pilt pidevalt muutuvast rohelisest linnakeskkonnast. Kui majad, sillad, teed, püsivad paigas üsna staatiliselt, siis puud ja muu rohelus mõjutab õhu kvaliteeti ja ka näiteks kuumasaarte teke ehk siis väga palju sellist, mis mõjutab seda, kui hästi inimene end linnas tunneb,” ütles Tallinna Linnakantselei infotehnoloogiadirektor Martin Männil.

“Me saame mängida läbi erinevaid stsenaariumeid, et kui sinna istutada täna need puud, siis kui kõrged on nad 10 aasta pärast, kuidas langevad varjud? Kuidas see mõjutab kuumasaarte teket, kuidas see mõjutab linna süsinikuheidet ja muud sellist. Loodus on pidevas muutumises, aga seda saab ette modelleerida,” märkis Männil.

Elurikkus näitab elukvaliteeti

Linnaelu rohelisemaks korraldamisel peab mõistma, et kõik meie ümber toetub bioloogilisele mitmekesisusele mis ekspertide hinnangul on õnneks täna väga heas seisus.

“Viimasel paarikümnel aastal väga suuri muutusi toimunud ei ole. Päris mitmekesised alad on viimase 20 aasta jooksul võetud kaitse alla. Ja tasapisi toimub elupaikade kvaliteedi halvenemine,” ütles Tallinna Kommunaalameti Looduskaitse juhtivspetsialist Meelis Uustal.

“Linnakeskkond on äärmiselt toitaineterikas  ja väga kergesti hakkab siin võsa kasvama ja hakkavad tiigid, kraavid kinni kasvama. Aga needsamad endised niidualad, mis võsastuvad või tiigid, kraavid – need on mitmetele kaitsealustele või ohustatud liikidele elupaigaks. Nii, et paratamatult selleks, et nad saaksid siin linnakeskkonnas püsima jääda, tuleb neid alasid hooldama hakata,” nentis Uustal, kelle sõnul on elurikkus linnakeskkonnas on üksolulisemaid elukvaliteedinäitajaid, mida tunnustatakse kõikjal üle maailma.

Loomisel uuenduslik transpordilahendus

Innovatsioon ja kliimat säästev linna arendamine on eesmärk, kus ka digitaalselt saab pakkuda inimestele lahendusi mugavaks ühistranspordi kasutamiseks. Väljatöötamisel on unikaalne ja võib öelda isegi ainulaadne rakendus.

“Nõudepõhise transpordisüsteemi lahenduse all mõtleme me midagi sellist, nagu Bolt´i või Uber´i rakendus, mis lihtsalt hõlmab rohkem transpordiliike. Et kui soovid jõuda oma kodust näiteks Peetri külas Tallinna kesklinna, siis tõenäoliselt on sul natukene maad esimese bussipeatuseni,” selgitas Martin Männil.

“Võib-olla sa soovid liikuda samas trammiga ja võib-olla sa soovid ka Tallinna kesklinnas astuda edasi juba mõne muu transpordiliigi peale. Hetkel puudub võimalus neid  ühes konkreetses tehnilises lahenduses planeerida ja täna sa pead seda ikkagi tegema peast. See tekitab ebamugavust ja suunab rohkem inimesi autosse. Meil on usk, et kui transpordiliikide kombineerimine oleks inimesele lihtsamini kättesaadav, siis nii mõnigi valiks auto asemel ühistranspordi,” sõnas Männil.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.