"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Rahulolu tervishoiusüsteemiga kerkis ligi kümnendiku võrra (0)
16. märts 2021
Albert Truuväärt

Eelmisel aastal oli Eesti tervishoiusüsteemiga rahul 72 protsenti Eesti elanikest ja arstiabi kättesaadavusega 62 protsenti elanikkonnast - rahulolu tervishoiusüsteemiga on seega aasta jooksul kasvanud kaheksa protsenti, selgus Eesti Haigekassa ja Kantar Emori tehtud uuringust.

Uuringust selgub, et varasemaga võrreldes on suurem hulk Eesti elanikke rahul ka perearstiteenusega, riikliku tervishoiuteenusega ja arstiabi kättesaadavusega.

Tervishoiusüsteemiga rahulolu on eelmise kolme aasta jooksul stabiilselt kasvanud. 2018. aasta uuringu tulemused näitasid, et 58 protsenti Eesti inimestest on tervishoiusüsteemiga rahul, aasta hiljem oli neid 64 protsenti ja viimase aastaga on rahulolu tervishoiusüsteemiga veel kaheksa protsendi võrra kasvanud.

Haigekassa juhatuse esimehe Rain Laane sõnul oli keeruline koroonapandeemia algusaasta meie tervishoiusüsteemi jaoks suur proovikivi. „Raske aasta pani kindlasti meid kõiki enam mõtlema tervishoiutöötajatele, nende igapäevastele väljakutsetele ja pingelisele tööle, samuti hindama nende tööd vääriliselt. Haigekassa meeskonnal on ainult hea meel näha, et see kajastub ka rahulolu-uuringu tulemustes,“ ütles Laane.

Uuringust selgus ka hinnang arstiabi kättesaadavusele. Seda peab heaks või pigem heaks 62 protsenti Eesti elanikest, mis on kõrgeim tulemus alates 2011. aastast. Võrreldes mullusega on rahulolu tõusnud neli protsenti. 62 protsenti on rahulolevaid meeste, eestlaste, 1524-aastaste ja vanemate kui 75-aastaste seas, samuti Lääne-Eesti elanike hulgas. Kriitilisemad on naised, muu rahvuse esindajad, 3549-aastased inimesed ja Põhja-Eesti elanikud.

Uuring käsitleb teiste teemade seas ka rahulolu riikliku tervisekindlustusega. Sellega on rahul kolm neljast Eesti elanikust ehk 75 protsenti. Võrreldes eelmise aastaga on rahulolu märgatavalt paranenud – võrreldes 2019. aasta uuringuga on rahulolu kasvanud üheksa protsenti.

Rain Laane hinnangul on selle põhjus kindlasti ravirahastuse läbipaistvus, avatud suhtlus ja uued teenused. „Eelmine aasta tõi meile näiteks kaugvastuvõtud, uued patsiendisõbralikumad raviteekonnad ja laiema digiregistratuuri kasutuse,“ loetles Laane. „Meile on suur tunnustus, et neid tegevusi märgatakse ja inimesed selle tulemusel ka üha enam abi saavad,“ lisas ta.

Viimase 12 kuu jooksul on ühel või teisel moel Eesti tervishoiusüsteemiga kokku puutunud 96 protsenti Eesti elanikest. Kõige sagedamini on inimesed ostnud retseptiravimeid ja külastanud perearsti või -õde  seda on teinud üle 70 protsenti inimestest. Üle poole küsitletuist oli aasta jooksul käinud ka hambaarsti juures või eriarsti vastuvõtul. Koroonaviirusest tingitud piirangute tõttu on 23 protsenti elanikest saanud arstiabi kaugvastuvõtu teel.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.