"Riigid, kes täna on vaktsineerimise edetabelites kõrgel kohal, on teinud inimestele hästi lihtsaks sõna otseses mõttes “vaktsiini otsa komistamise”, et inimene ei pea oma tavapärastelt radadelt üldse kõrvale astuma, selleks, et oma vaktsiinisüst kätte saada."

Kersti Kaljulaid, president
Tõnis Mölder: biojäätmeid peab saama ära anda nende tekkekoha lähedal (0)
16. märts 2021
Ilja Matusihis

"Edaspidi peab olema kõigil inimestel ja ettevõtetel võimalus biojäätmeid, eelkõige köögi- ja sööklajäätmeid, jäätmevedajale eraldi üle anda,“ ütles keskkonnaminister Tõnis Mölder.

Riigikogu menetleb keskkonnaministeeriumi eelnõu, mille kohaselt peavad inimesed hiljemalt 2023. aasta lõpuks saama biojäätmeid ära anda kodu lähedal. Ministeerium soovib võtta Eesti õigusesse mitu jäätmevaldkonna direktiivi, neist üks olulisemaid on biojäätmete kogumine tekkekohalt, teatas ministeeriumi pressiesindaja teisipäeval BNS-ile.

“Viimase paari aasta jooksul on eelnõu parlamendis toppama jäänud, sest poliitilisi kokkuleppeid pole saavutatud. Nüüd on koalitsioonis saavutatud ühisosa tollega edasi liikumiseks,” ütles keskkonnaminister.

“Eelnõu peamine fookus on biojäätmete liigiti kogumine. Hiljemalt 2023. aasta lõpuks tuleb kõikjal Eestis korraldada biojäätmete tekkekohalt kogumine. See tähendab, et edaspidi peab olema kõigil inimestel ja ettevõtetel võimalus biojäätmeid, eelkõige köögi- ja sööklajäätmeid, jäätmevedajale eraldi üle anda.”

Minister lisas, et alternatiivina on lubatud ka biojäätmete tekkekohal kompostimine. See passib eelkõige eramajades elavatele inimestele, kellel tekib rohkelt aia- ja haljastujäätmeid, mis kodukompostimiseks väga hästi sobivad.

Lisakohustus omavalitsustele

Biojäätmete liigiti kogumine on olnud kohustuslik ka varem, kuid seni pole kohalikud omavalitsused pidanud tagama nende tekkekohal äraandmise võimalust või on seda teinud näiteks alates teatava arvu korteritega majade puhul. Kõigi pärast seaduse jõustumist korraldatavate jäätmeveohangete puhul peavad kohalikud omavalitsused selle tagama. 2023. aasta on kõige viimane lõpptähtaeg, milleks peavad uute tingimustega lepingud olema sõlmitud.

Biojäätmed moodustavad paraku hetkel segaolmejäätmetest lausa ligi kolmandiku, mis on oluline komistuskivi jäätmete liigiti kogumisel ning materjalide ringlusse võtmisel. Mida kvaliteetsem materjal, seda parem on seda ringlusse võtta ja seda vähem on põhjust ladestada või põletada. Kvaliteetsema jäätmematerjali saamiseks on väga suur roll biojäätmete eraldi kogumisel.

Paralleelselt peab soodustama nõudlust biojäätmetest tehtavate toodete, näiteks biogaasi järele. Praegu on Eestis mitmeid omavalitsusi, kus ühistranspordis on osaliselt alustatud üleminekut biogaasile. Mida suurem on siseriiklik nõudlus biogaasi, kääritusjäägi ning ka muude biolagunevatest jäätmetest tehtud toodete järele, seda suurem on ringlussevõtu protsent, teatas ministeeriumi pressiesindaja.

2020. aasta sügisel avaldas keskkonnaamet analüüsi, mille järgi oli jäätmevedu eeskujulikult korraldatud 29 kohalikus omavalitsuses. See analüüs näitas, et köögi- ja sööklajäätmed peaks jäätmehoolduseeskirja järgi saama ära anda 49 omavalitsuses, vastavad hanked on aga korraldanud ainult 44. Enamasti ei ole köögi- ja sööklajäätmete äraveoga ka neis omavalitsustes kõik jäätmevaldajad hõlmatud. Seega on suured võimalused biojäätmete liigiti kogumist tõhustada.

KIK toetab omavalitsusi rahaliselt

“Selleks, et kohalikel omavalitsustel oleks kergem korraldada biojäätmete liigiti kogumist, oleme neid eraldi palju nõustanud ning hoidnud kursis jäätmevaldkonna arengutega,” ütles keskkonnakorralduse osakonna juhataja Sigrid Soomlais. Ta lisas, et riigi tugi ei ole piirdunud vaid tollega, vaid biojäätmete liigiti kogumise tõhustamist on toetatud ka Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) erinevatest toetusvoorudest.

Soomlais tõi näiteks, et 2020. aastal oli KIK-is avatud toetusvoor kohalike omavalitsuste jäätmete liigiti kogumise taristu arendamiseks, biojäätmete käitlemiseks ning selleks vajaliku inventari soetamiseks. Muu hulgas sai toetust küsida biojäätmete ringlusse võtuks vajalike vahendite soetamiseks ning biojäätmete kodukompostrite ja konteinerite ostuks. Ka tänavu on plaanis KIK-i kaudu avada omavalitsustele toetusvoor, millest toetada biojäätmete liigiti kogumiseks vajalike vahendite nagu konteinerite ja kodukompostrite soetamist.

Hetkel on käimas taotlusvoor biolagunevate jäätmete ringlusse võtu korraldamiseks. Taotlusvoorust saavad toetust küsida kohalikud omavalitsused või nende asutused, ühisasutused ja ühendused ning eraõiguslikud juriidilised isikud reoveesette, köögi- ja sööklajäätmete ning aia- ja haljastusjäätmete ringlusse võtuks. Taotluste vastuvõtt lõpeb 31. märtsil.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.