"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Koroonaaja säästud tõstavad eluasemehinda, inimesed paigutavad üha rohkem raha kinnisvarasse (0)
17. märts 2021
Albert Truuväärt

„Tallinn ja Harjumaa hõlmab 68 protsenti kinnisvara laenuturust ning see pole aastaga muutunud, 65 protsenti kogu Eesti kinnisvaralaenudest võetakse Tallinnas,” ütles Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma, kelle sõnul korterite hinnakasv ületab palgakasvu ning taskukohasus seega langeb.

Tartus ja selle ümbruses tehakse vaid 15 protsenti tehingutest. „Põhitehingud tehakse ikka Tallinnas, ent Lõuna-Eesti on siiski tasapisi kujunemas populaarsemaks,” möönis ta.

Pärgma rõhutas, et eluasemelaenude turg on suvest alates olnud väga-väga aktiivne ning 2020. aasta languseks jäi vaid 2 protsenti ning tõus jätkub – laenuturg on väga aktiivne ning ka kinnisvaraturg on aktiivne. Ta avaldas arvamust, et eluasemelaenude kasv tuleb tänavu 15 protsenti. Siiski osutas ta, et laenuga soetatud eluaseme kinnisvaral toimus väike langus, mis on erakordne. „Võib arvata, et inimesed paigutavad rohkem oma raha kinnisvarasse,” selgitas ta.

Pärgma tõi välja, et keskmine laenusumma kasvas 4 protsenti 94 000 euroni. Kõige enam võeti laenusid 26-35 vanusegrupis. Suurimad laenud võetakse vanuses 31-45. Kõige enam on aasta jooksul kasvanud laenu võtmine 41-45 vanusegrupis, ostetakse varasid, mis on ehitatud enne 2000. aastat ja kuni 55 ruutmeetrit. „Tõenäoliselt on tegu kas lastele või endale teise kodu soetamisega, aga ka võimalik on investeeringuks tehtud tehinguga,” selgitas ta.

Keskmine laenusumma on tänavu kasvanud veelgi ja ületanud 100 000 euro piiri. Sama oluline on ka see, milline on omafinantseering. Ta tõi välja, et 58 protsenti panustavad omafinantseeringuna 10-25 protsenti. 10 protsendise omafinatseeringuga on võimalik laenu võtta Kredexi käendusega ning võimalik on kasutada ka lisatagatist.

Pooled laenuvõtjatest teeb omafinatseeringu kuni 20 000 eurot, ent keskmine omafinantseering on 34 000 eurot ning see on kasvanud. Kui uusarenduse ostul on keskmine laenusumma 126 000 eurot, siis keskmine omafinantseering jääb 56 000 eurot.

2020.aastal on kasvanud 4 protsenti majade ostmine. Teises kvartalis oli tehinguid vähem, siis absoluutnumbrites on näha, et rohkem ostetakse maju. „Stabiilselt soetatakse ka eluasememaad, mille taga on see, et laenuvõtjad asuvad lähiaastatel kodu rajama. Suurem osa tehingutest puudutavad siiski kortereid ning läbi aegade on see olnudki nii,” sõnas Pärgma.

Tema hinnangul ostetakse ja eelistatakse uut vara nii korterite kui majade osas, numbrid on aastast-aastasse tõusutrendis, inimesed eelistavad energiatõhusat ja jätkusuutlikku lahendust. Ta märkis, et uusi varasid on laenuturul kolmandik, see kasv tuleb enne 2000. aastat ehitatud majade arvelt. Majade osas on uusehitiste osakaal 40 protsenti. Keskmine laenusumma uuel kinnisvaral on 126 000 eurot.

Maksepuhkused ja madalad intressid hoidsid ära võlgade kasvu

Pärgma osutas, et võlgade osa on jäänud madalale, mis tähendab, et inimestel on sääste ja hoiuseid ning seega nad pole sattunud makseraskustesse; vaid 0,1 protsenti eluaseme laenudest on sattunud raskustesse.

„Põhjuseks on üllatuslikult aktiivne kinnisvara- ja laenuturg ning see, et intressitasemed on madalad, mis teeb vara ostjale laenu kättesaadavaks. Aasta tagasi oli võimalus koroonamõjude leevenduseks võtta maksepuhkust ning paljud maksepuhkused on nüüdseks lõppenud,” sõnas ta. Eelmisel aastal oli palju maksepuhkuste taotlusi, neid oli üle 10 000 taotlust. Hetkel on aktiivseid maksepuhkuse lepinguid 2400, kuid suurusjärgud on väiksemad kui aasta tagasi, neid on sadakond nädalas. „Maksepuhkust tuleks võtta võimalikult varakult, et leida lahendus,” soovitas ta.

Pärgma osutas, et korterite hinnakasv ületab palgakasvu ning taskukohasus seega langeb. Ta märkis, et eluasemeturg kasvab 15 protsenti, mida toetab tõik, et uusarendusi tuleb juurde ning keskmine laenusumma kasvab. „Kinnisvara valikul eelistatakse uusi ja energiatõhusaid lahendusi. Võlgnevuses laenude osakaal jääb madalaks ning makseraskuste leevendavaid lahendusi pakutakse jätkuvalt,” ütles ta.

Rõbinskaja: Laenuturg kosus koroona esimesest lainest uskumatult kiiresti

Laenuturu analüüsi tutvustavad Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja rääkis, kuidas on eluasemelaenu taskukohasus muutunud Tallinnas.

„Eelmine aasta oli laenuturul enneolematu, kevadine langustehingute arvus oli väga järsk, ent taastumine oli enneolematult kiire,” rääkis ta. Eelmisel aastal oli laenuturg 9 protsenti aasta varasemast madalam, ent neljandas kvartalis kasvas tehingute arv 8 protsenti. Kui vaadelda eraldi tehinguid uusarendustega, siis nende osakaal tõusis 19 protsenti neljandas kvartalis.

Koroonakriis suurendas uute korterite osakaalu 31 protsendini kogumahust, põhjuseks järelturu vähenemine ning aasta lõpus uusarenduste valmimine. „Kevadel ja suvel lükati ostuotsuseid edasi, oodati hinnalangust ning sügist, et näha, mis edasi hakkab saama,” tõi Rõbinskaja välja põhjuse. „Kui vaadelda, kuidas on toimunud arengud töötuse arvus, siis tänu riigi toetusele pole töötus kasvanud.”

Rõbinskaja tõi välja, et palgad langesid kaubanduses ja turismis, mis on keskmist koduostjat vähe mõjutanud, kuid on sektoreid, kus palgakasv oli kõrge. „Turu kasvu aasta lõpul toetasid ka kevadest leebemad piirangud ning kodutöö tõstis inimeste soovi elamistingimusi parandada,” ütles ta.

Siiski möönis ökonomist, et üldine kindlustunne pole veel siiski kriisieelsele tasemele jõudnud – nõudlus on jõuliselt paranenud, kuid pakkumises olev uusarenduste laojääk on vähenenud.

Tallinnas kasvasid palgad eelmisel aastal 4,8 protsenti, mis oli veidi tugevam kui hinnakasv. Rõbinskaja osutas, et eluaseme omafinantseeringu jaoks tuli säästa 2,5 aastat, säästes kolmandiku oma sissetulekust. „Kui vaadelda eluaseme taskukohasust, kui leibkond teenib 1,5 keskmist palka ning soovib osta 55 ruutmeetrist korterit, siis tuleb tal maksta kolmandik oma sissetulekust laenu teenindamiseks,” sõnas ta.

Rõbinskaja rõhutas, et kuigi oleme taas jõudnud karmimate piiranguteni, siis majanduse sulgemine ei tabanud meid ootamatult ning oleme ka alustanud vaktsineerimisega, mis tõstab kindlustunnet.

„Nõudlust tugevdab hoiuste kasv, mis tõusis eelmise aasta lõpus ning tänavu jaanuaris. Aasta lõpus peaksime nägema majanduse jõulist paranemist ning kui septembris hakatakse pensioni sääste välja maksma, siis see mingil määral tõstab nõudlust. Mõju pole siiski suur,” prognoosis ta.

Ta tõi välja panga prognoosi, et brutopalk tõuseb 3,5 protsenti, kuid eelmisel aastal kasvasid kinnisvarahinnad 7 protsenti ning laojääk on allapoole tulnud. „Meie hinnangul korterite ostu taskukohasus langeb, kuna hinnakasv jääb eelmise aastaga samasse suurusjärku,” sõnas ta.

 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

rohkem massinast
18. märts 2021 08:01
Euru rahamassinas Sampo käib täistuuridel elik sedeleid ühtlase kihina täpselt nagu USA. Loomulikult kõik vaba raha Tallinna korteritesse või siis Tardo mujal las hunt ulub või siis jälle pardiajajad ja koerakoonlased. Normaalne värk ju katkuajal päästa oma raha. Kuid mida teha õdede-sanitaride, bussijuhtide ja õpetajatega tublidega pealinna tööle asunud las Tallinn linn tööinimestele appi ilmselt nii. Põhiline rohkem rohkem rahamassinat katkuaeg paraku nii on.
tendents
17. märts 2021 21:10
https://uueduudised.ee/uudis/maailm/saksamaa-rohelised-tahavad-uhiskonna-suurtesse-kortermajadesse-suruda-eramud-muutuvad-paheks/ https://majandus24.postimees.ee/7202920/hispaania-sundvoorandab-ja-jagab-tuhjalt-seisvad-korterid-vaestele?_ga=2.18476025.194737810.1615925950-628055636.1613839435