"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Lastekaitse Liidu pöördumine: laste vaimne tervis karjub appi! (0)
17. märts 2021

"Vaimne tervis, eriti laste vaimne tervis, karjub appi! Eelmisel aastal tegi enesetapu 14 alaealist, käesoleval aastal juba kaks. Lisaks on praeguse seisuga ainuüksi Tallinna Lastehaiglas olnud tänavu juba 26 alaealist enesetapukatsega. Miks nende appihüüdeid ei kuulata?" seisab Lastekaitse Liidu tänases pöördumises.

Lastekaitse Liit esitas pöördumise Riigikogu, Vabariigi Valitsuse liikmete ja avalikkuse poole, et pöörata tähelepanu alaealiste enesetappude probleemile.

Pöördumises nenditakse, et  praeguseks ühiskonnana igapäevaselt silmitsi küsimustega:

  • Kuidas teha hääletud hääled kuuldavaks?
  • Kuidas toetada lapsi, neid ümbritsevaid täiskasvanuid ja laste heaks töötajaid?
  • Kuidas kasutada positiivses ja konstruktiivses mõttes ära olukorda, kus viirus on ammused probleemkohad rambivalgusesse tõstnud ning muutnud need mitte ainult nähtavamaks, vaid ka kordades valusamaks?

“Hoolimata märkimisväärsetest arengutest ja arendustest on meil Eestis jätkuvalt kitsaskohti, mida laste heaolu parandamiseks lahendada,” kirjutatakse pöördumises.

“Lapsed, last ümbritsevad täiskasvanud ja laste heaks töötajad. Tuge vajavad nad kõik. Tervik on tähtis nii täna kui ka tuleviku perspektiivis.”

Depressioonile kaotatud laste hulk suureneb

“Mõnedel alaealistel on elu väga halvasti läinud ja neil võib olla depressioon,” kirjutas 12-aastane Keio* Hiiumaalt vastuseks Lastekaitse Liidu üleskutsele avaldada arvamust psühhiaatrilise abi kättesaadavuse osas alaealistele, olles üks pea kahesajast lapsest, kes ühe päeva jooksul mullu oktoobris sellel olulisel teemal arvamust avaldas.

Lastekaitse Liit nendib pöördumises, et on heameel tõdeda, et Riigikogus juba pea 15 kuud seisnud psühhiaatrilise abi seaduse  muudatused on liikumas kauaoodatud lahenduseni, aga see ei ole piisav.

“Vaimne tervis, eriti laste vaimne tervis, karjub appi! Karjuvad appi abivajavad lapsed, tihti küll hääletult. Enesetappude arvu kasv sai hoo sisse eelmisel aastal, nüüd aasta alguses on paraku spurdi teinud ka enesetapukatsete arv. Eelmisel aastal tegi enesetapu 14 alaealist, käesoleval aastal juba kaks. Lisaks on praeguse seisuga ainuüksi Tallinna Lastehaiglas olnud tänavu juba 26 alaealist enesetapukatsega. Miks nende appihüüdeid ei kuulata?”

Ainuüksi lubadustest ei piisa

Vaimse tervise toetamisest räägib pöördujate sõnul küll peaminister, räägivad tervise- ja tööminister ning sotsiaalkaitseminister ja ka Riigikogu sotsiaalkomisjon, aga sellestki üksi pole piisavalt abi.

“COVID-19 tõttu ei kanna kaotusi üksnes ettevõtlus ja tööta jäänud täiskasvanud.  Laste ja noorte ärevus- ja käitumishäired ning depressioon on tõusuteel. Järjest rohkem on enesevigastusi. Järjekorrad teenusele kasvavad. Meil on spetsialistide karjuv puudus, teenuste  kättesaadavus haldusjaotuslikult ebaühtlane. Need probleemid ei ole uued, vaid seisnud paraku aastaid lahendamata. Nüüd lihtsalt COVID-19 ja kaasuv sotsiaalne isoleeritus võimendab olukorda veelgi,” nenditakse pöördumises.

“Eelmisel suvel sai valmis vaimse tervise roheline raamat, aga hääletute häälte aitamiseks ei piisa vaid dokumentide koostamisest, tegusid on vaja. Iga edasilükatud päev on laste vaimsest tervisest rääkides nagu tilk tilga järel täituv tünn, mis ühel hetkel üle ääre läigatab või  viitsütikuga pomm, mille süütenöör säriseb heleda leegiga. Mõlemad variandid on halvad.” 

Lastekaitse Liidu hinnangul on vaja kiireid, ent samas pikaaegseid lahendusi, mis puudutavad spetsialistide ja nende väljaõppe vajadust, erinevate teenuste võimalusi ja nende rahastamist.

Täiskasvanutest ei pruugi abi olla

“Pea kuu aega tagasi ehmatas Eesti ühiskonda lugu lastest,  keda vanemad väidetavalt oskamatusest lukustasid 5 aastat igal nädalavahetusel pimedasse tuppa, kuhu lapsed olid sunnitud ka oma väljaheiteid tegema. Üldsus oli šokeeritud. Aga  märkamine? Me räägime siin viiest aastast nende laste lühikeses elus,” kirjutasid pöördujad.

“Vastavalt lastekaitseseadusele on igaühel kohustus teatada abivajavast ja hädaohus olevast lapsest. Nii  õpetajal, noorsootöötajal, pereõel, treeneril, aga ka naabril, sõbral ja täditütrel. Aga ikkagi ka täna peame tõdema, et hoolimata füüsilise karistamise  keelustamisest 2016. aastal ei pea paraku lausa 36% täiskasvanutest laste füüsilist karistamist  vägivallaks vaid kasvatusmeetodiks.”

Eelmisel aastal oli pöördumise kohaselt alaealise kannatanuga kontaktseid  seksuaalkuritegusid 222, millest vägistamisjuhtumeid 71. Kusjuures toimepanija oli 77%  juhtudest lapsele tuttav, sh 46% juhtudest pereliige või sugulane.

“Kuigi nende kuritegude arv oli aastaga 15% kahanenud, ei tea me selle põhjuseid. Koroona tõttu olid lapsed rohkem koduseinte vahel ja info vägivalla kohta ei pruukinud ju jõuda politseini?” küsiti pöördumises.

Hoiakute muutumine ühiskonnas nõuab Lastekaitse Liidu hinnangul kõikide osapoolte pikaaegset ja järjepidevat koostööd, positiivset vanemlust propageerivaid kampaaniaid, materjale, aga ka vanemate toetamist laste kasvatamisel, muuhulgas erinevate vanemlusprogrammide kättesaadavuse tagamist. 

Samuti on pöördujate arvates vaja tõsta kogu ühiskonna teadlikkust, et lapsed ei jääks oma muredega üksi, ning igaüks meist märkaks abivajajaid õigeaegselt nii koolis, noorsootöös, tervishoiusüsteemis kui ka oma kõrval tänaval ja annaks oma märkamisest teada.

Lastekaitsetöötajad vajavad rohkem tuge

“Need, kellele abivajavatest lastest teatada, vajavad tihti aga ka ise tuge, et laste jaoks kogu aeg olemas olla. Sõltub ju kogukonna laste  heaolu osaliselt sellestki kui hästi on tagatud vastava omavalitsuse lastekaitsetöötaja heaolu, st kas tal on piisavalt aega, oskusi, ressurssi ja teenuseid, mida nii ennetuseks kui ka abivajaduse korral pakkuda,” nentisid pöördujad.

“Oleme Eestis juba aastaid olukorras, kus lastekaitsetöötajate ülekoormatus ja läbipõlemise oht on suur probleem. Ennetustööks, mis pikemas perspektiivis aitaks  töökoormust vähendada, ei jää tihti piisavalt aega. Töötajad vahetuvad sageli, põhjuseks suur töökoormus ja emotsionaalne pinge, avalikkuse kõrged ootused ja tihti ka negatiivne avalik tähelepanu.”

Lastekaitse Liit on teinud sotsiaalkaitseministrile ettepaneku panna riigi poolt paika lastekaitsetöötajate kinnitatud töötasu piirid, ning siduda töötasu määrad teaduskraadi omamise ja kutse omandamisega, vähendada omavalitsuste vahelist ebavõrdsust lastekaitsetöötajate tasustamisel ja tõsta  lastekaitsetöötajate motiveeritust.

Mida riik teha saab?

MTÜ Lastekaitse Liit esitab käesolevaga kolm konkreetset suunda, mis puudutavad lapsi, neid ümbritsevaid inimesi ning lastega töötavaid spetsialiste.

  1. Riigil otsustajana on vaja hakata kuulama hääletuid hääli – seda nii psühhiaatrilise abi seadusemuudatuse näol kui ka astudes reaalseid samme, mis aitaksid leevendada spetsialistide karjuvat puudust ning teenuste ebaühtlast kättesaadavust.
  2. Vastavalt lastekaitseseadusele on igaühel kohustus teatada abivajavast ja hädaohus olevast lapsest. On vaja tõsta kogu ühiskonna teadlikkust, et lapsed ei jääks oma muredega üksi. Eestis on aeg lisaks märkamisele jõuda ka tegutsemiseni.
  3. Lastekaitsetöötajad on samuti eesliinitöötajad, kes vajavad toetust, et tagada abivajavate laste ja perede heaolu. Lastekaitse Liit on teinud sotsiaalkaitseministrile ettepaneku panna riigi poolt paika lastekaitsetöötajate kinnitatud töötasu piirid, ning siduda töötasu määrad teaduskraadi omamise ja kutse omandamisega. Eesmärgiks vähendada omavalitsuste vahelist ebavõrdsust lastekaitsetöötajate tasustamisel ja tõsta lastekaitsetöötajate motiveeritust. Toetada on vaja ka toetajaid.
    Eestil peab olema rohkem julgust ja tahet investeerida, et lapsed ning pered saaksid abi  võimalikult varajases etapis ja ilma viivituseta. Aeg on viia ellu ÜRO Lapse Õiguste Komitee poolt Eestile 2017. aastal tehtud soovitused, et kõigil Eestis elavatel lastel oleks hea ka nüüd ja praegu. Helge tuleviku nurgakivi on ju ennekõike ikkagi pilvitu lapsepõlv. Kärisemine on vaja peatada.

 

 

SEOTUD LOOD:

Riigikogu lubas alaealised iseseisvalt psühhiaatri vastuvõtule

Alaealised võivad saada õiguse psühhiaatrilisele abile vanemate loata

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

poliitik
18. märts 2021 20:32
Seaduseelnõu näeb ette ka nelja, seitsme või 11-aasta vanuse lapse iseseisvat otsust psühhiaatri juurde minna, otsustada ise meditsiiniliste protseduuride ja ravi üle. https://uueduudised.ee/uudis/eesti/kert-kingo-psuhhiaatrilise-abi-seaduse-muutmine-pole-laste-vaid-liberaalse-ideoloogia-huvides/
lisaja
17. märts 2021 21:13
https://objektiiv.ee/lastekanali-haridusprogrammis-tehakse-2-6-aastastele-homopropagandat/