"Riigid, kes täna on vaktsineerimise edetabelites kõrgel kohal, on teinud inimestele hästi lihtsaks sõna otseses mõttes “vaktsiini otsa komistamise”, et inimene ei pea oma tavapärastelt radadelt üldse kõrvale astuma, selleks, et oma vaktsiinisüst kätte saada."

Kersti Kaljulaid, president
Liina Kersna: distantsõpe on tekitanud mahajäämust reaalainetes (0)
17. märts 2021
Albert Truuväärt

"Meil on täna juba kasutusel diagnostilised testid, millega mõõta õpilase õpitulemuste hetketaset," ütles haridus- ja teadusminister Liina Kersna. "Siis me teame personaalselt nende lastega tegeleda, kellel ja kus see õpilünk on tekkinud."

Riigikogu infotunnis vastas haridus- ja teadusminister Liina Kersna Eduard Odinetsi küsimusele, milles seisneb mitmeaastane strateegia kriisist väljumiseks haridussüsteemis ning milliseid meetmeid kavandab ministeerium süveneva ebavõrdsuse vähendamiseks hariduses ja umbes aastaste õpilünkade tasandamiseks.

Minister Kersna sõnul on vaja distantsõppest tulnud õpilünkadega kindlasti tegeleda mitte ainult sel kevadel ja sügisel, vaid järgnevate aastate jooksul pikemalt. Ta tutvustas ministeeriumi tegevusplaani pikemas vaates, mis on jagatud kolmeks.

Esimene neist puudutab õpilaste õpilünkade tasandamist ehk tasandusõpet ja selleks on Kersna sõnul loodud programmid, mida saab kasutada siis, kui õpilane astub uude kooliastmesse, näiteks kutsekooli või kõrgkooli. Minister lisas, et kindlasti tuleb õpilünkadega tegeleda ka klassi vahetuse korral, kuid need on väga suured ja ka rahamahukad programmid.

Kersna sõnul vajab ministeerium õpilünkade tuvastamiseks diagnostilisi teste, mis ongi teine valdkond. “Meil on täna juba kasutusel diagnostilised testid, millega mõõta õpilase õpitulemuste hetketaset,” rääkis minister. “Siis me teame personaalselt nende lastega tegeleda, kellel ja kus see õpilünk on tekkinud. Nende diagnostiliste testide arendamisega tegeleme ka.”

Kolmandaks tõi Kersna välja kogu õppevaraga seotud temaatika.

“Distantsõpe on näidanud, et kõige rohkem on tekkinud mahajäämust reaalainetes,” möönis Kersna. “Seetõttu saame loodetavasti sügiseks tehtud piloodina 8., 9., 11. ja 12. klassi matemaatika digiõppevaramu, kus on videotunnid ja kus on nende õppematerjalide sees ka needsamad diagnostilised testid, millega saab mõõta, kuhumaani laps on oma õppimisega jõudnud ning mille kohta õpetajad saavad automaatselt tagasisidet.”

Minister ütles õpilünkadest rääkides veel, et kõige kiirem ja odavam viis on õpilünki ennetada ja selleks on lubatud teha erandeid ning kutsuda individuaalseteks konsultatsioonideks kooli õpilasi, kellele distantsõpe ei sobi. Ta soovitas seda võimalust koolidel kasutada, sest kui õpilüngad süvenevad, siis hiljem on nendega tegeleda oluliselt keerulisem.

Kersna rääkis, et õpetajatele on pakutud abi ka lisatööjõu näol. Koolidele on valmis appi minema 250 tudengit ning 110 kooli on andnud teada, et nad vajaksid seda abi. Lisaks on koolidele pakutud asendusõpetajate teenust.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.