"Inimene peaks saama pühendada end lihtsalt oma elu elamisele. Linnaasutused peaksid olema heas mõttes justnagu nähtamatud – osutades linnakodanikule teenust nii, et nad ise meeldegi ei tule."

Tallinna linnasekretär Priit Lello
PUUST JA PUNASEKS KOROONAST: Kas COVID-19 vastased vaktsiinid on ohutud tugevate allergiatega inimestele? (5)
17. märts 2021

Millal saab kogu elanikkond end vaktsineerida, kas viiruse läbi põdenud inimesed peavad end vaktsineerima ning kas suitsetajad peavad AstraZeneca vaktsiinist loobuma? Nendele ja paljudele teistele küsimustele vastavad tervishoiu- ja vaktsineerimiseksperdid.

Vaktsineerimise infotunnis vastasid inimeste küsimustele tervise- ja tööminister Tanel Kiik, valitsuse teadusnõukoja juht professor Irja Lutsar, sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse, ravimiohutuse osakonna ohutusjärelvalvebüroo juhataja Maia Uusküla, Terviseameti esindaja Irina Filippova, haigekassa esmatasandi teenuste osakonna juhataja Külli Friedemann ning perearst doktor Karmen Joller.

Kui kaua vaktsiin inimest kaitseb, kas tulevikus tuleb igal aastal uuesti vaktsineerida?

Irja Lutsar: Seda ei tea praegu mitte keegi. Tõenäoliselt tuleb, aga ei tea, kui sagedasti. Praegu on meil olemas kuue kuu andmed. Teame, et antikehad nii kiiresti ei lange, aga mis edasi saab ei oska veel öelda. Aasta pärast oleme targemad.

Tanel Kiik: Üks põhjuseid, miks Eesti on osalenud seitsme erineva vaktsiinitootja hanke juures on see, et arvestame variandiga, et võib-olla tuleb järgmisel aastal teha uus vaktsineerimine ning siis on küsimus ka selles, mis saab lastest.

Millal alustatakse toidupoodide töötajate vaktsineerimist?

Jesse: Toidupoe töötajad, eriti saalitöötajad, on kaardistatud kõrgema nakkusriskiga eesliinitöötajateks ja see sõltub sellest, millal saame piisavalt vaktsiini.

Kas on võimalik valida, millist vaktsiini soovin teha?

Karmen Joller: Hetkel ei ole. Nii kaua kui on vaktsiini defitsiit, tuleb leppida sellega, mida pakutakse. Sõna “leppida” on isegi üleliigne, sest vaktsiinid on võrdselt väga hea kvaliteedi ja efektiga. Soovitan vastu võtta see, mida pakutakse.

Kas vaktsineerimine muudetakse Eestis kohustuslikuks?

Tanel Kiik: Ei muudeta. Vaktsineerimine on igal juhul väga soovitatav ning seda on mõistlik teha nii enda kui teiste kaitseks, aga ühtegi vaktsiini Eestis kohustuslikus korras ei tehta.

Kas COVID-19 vastased vaktsiinid on ohutud tugevate allergiatega inimestele?

Karmen Joller: Oleme ettevaatlikud inimestega, kel on esinenud varasemalt eluohtlikke allergiaid ja seda eelkõige mõne muu vaktsiini suhtes. Kui inimene on lihtsalt allergik, siis see pole vastunäidustus.

Kas inimesed, kel on antikehad viiruse läbipõdemiset juba olemas, peavad end samuti vaktsineerima?

Irja Lutsar: Võib-olla nad ei pea minema siis esimeses liinis vaktsineerima, sest praegu on vaktsiini vähe ja oleks oluline, et oleks rohkem inimesi, kellel oleksid antikehad olemas, aga me ei tea kaua need püsivad. Kui on teada, millal haiguse läbi põdesite, siis kuus kuud peale seda või natukene enne peaks selle ühe vaktsiinidoosi tegema, kuid mitte enam kahte, sest ühe doosiga on juba vaktsiin tõhus.

Maris Jesse: Kui läbipõdenud inimesed vaktsineerivad end kuue kuu jooksul peale haigestumist, siis ta loetakse vaktsineerituks ja kuur lõpule viiduks peale ühte doosi.

Kuidas plaanite õiglasemat vaktsiinide jaotust. Tutvusringkonnas on noori ja mitte riskigrupi inimesi, kes on saanud vaktsineeritud, samal ajal ootavad riskigrupis olevad pereliikmed järjekorras?

Külli Friedemann: Praegu oleme saanud anda kõige vanemale riskirühmale 30 doosi nimistu kohta. See on peamiselt suunatud neile, kes on vanemad kui 70-aastased. Lisaks oli AstraZenecaga olukord, kus seda vaktsiini võis teha ainult noorematele kui 70-aastastele, mis mõjutas seda, et perearstid said alustada paralleelselt ka nooremate kutsumisega. Nad on olnud siiski riskirühmas või esmatähtsate teenuste osutajad.

Tanel Kiik: Kui vaatame statistikat, siis 150 000 vaktsineeritu hulgas on valdav osa tehtud eakamate seas. Oleme jõudnud eeskätt nendeni, kes on kõrgemas vanuses või kõrgema nakkusriskiga. Vanusejaotuse osas oleme põhiosas liikunud õiges suunas. Kindlasti on erandeid, aga jälgime tähelepanelikult, et vaktsiinid läheksid kohtadesse, kuhu nad vaktsineerimisplaani järgi minema peavad.

Kui paljud vaktsineeritutest on haigestunud?

Irina Filippova: Peale vaktsineerimist on haigestunud ligi 400 inimest ja umbes 50 neist on haigestunud peale teise doosi manustamist. 12 inimest haigestusid seitse päeva peale teist doosi. See näitab, et vaktsiini efektiivsus on väga kõrge kui arvestada, et tänaseks on vaktsineeritud üle 150 000 doosi ja ainult 400 on haigestunud.

Kas kirglik suitsetaja peaks AstraZeneca vaktsiinist loobuma?

Karmen Joller: Vastupidi. Ta kindlasti peaks end vaktsineerima, kuna temal on teatud haiguste risk suurem. Suitsetamisest loobumine oleks veel parem.

Kuidas vaktsineeritakse kodus olevaid inimesi, kes ei saa ise vaktsineerimisele tulla?

Maris Jesse: Praegu kolmest vaktsiinist kaks, Pfizer ja Moderna ei kannata transporti. AstraZeneca koju viimise võimalused on natukene lihtsamad ja töötame selle kallal, kuidas kodus vaktsineerima hakataks. Samas näeme praegu, et perearstikeskused saavad paremini vaktsineerimisi teha keskustes kohapeal, nii et kodus vaktsineerimisteks mõtleme täiendavaid lahendusi.

Kui vanem inimene võtab arstide soovitusel verevedeldajat, kas tal on mõistlik vaktsiini vältida?

Maia Uusküla: Meie soovituste kohaselt verevedeldaja võtjad ei ole trombiohus.

Karmen Joller: Iga kord enne vaktsineerimist tutvub vaktsineerija inimese digilooga ja perearst enamasti teab inimese terviseseisundit. Teeme need otsused individuaalselt.

Kas vaktsineeritud inimene peab kandma maski?

Irina Filippova: Loomulikult peab, sest vaktsineerimine ei kaitse 100%. Immuunsuse kujundamiseks on vaja aega. Meie ümber on inimesi, kelle immuunsüsteem ei reageeri adekvaatselt vaktsineerimisele ja maski kandmisega kaitseme ka neid. Meil on praegu väga kõrge haigestumine ja epideemia olukorra tingimustes peavad kõik maski kandma.

Millal muutub vaktsiin saadavaks kõigile?

Tanel Kiik: Meie praegused graafikud annavad alust loota, et maikuus on võimalik laiendada võimalust kõigile Eesti inimestele. Loomulikult pole see võimalik ühe päeva või nädalaga, aga teise kvartali mahud annavad piisavalt vaktsiine. Kui jagame ära elanikkonnaga, siis täisealine inimene saab suure tõenäosusega teise kvartali jooksul vaktsineerida, sõltumata sellest, kas ta kuulub riskirühma või mitte.

Mis hetkeks on tekkinud karjaimmuunsus?

Tanel Kiik: See on koht, kus lisaks tervishoiutöötajatele saavad anda panuse kõik inimesed. Teise kvartali jooksul see võimalus avaneb. Kindlasti ka suve jooksul loodame, et vaktsineerimisvõimalust kasutatakse ja eesmärgiks oleme seadnud, et seda kasutaks 70% tööealisest elanikkonnast. Loodan, et me ei lase end heidutada sellest, et ilusate ilmade saabudes võib viirus mõnevõrra alla minna ja inimesed võiva muutuda vähem ettevaatlikuks. Ka suvel tuleb meeles pidada seda väga rasket talve ja märtsi perioodi. Kui soovime seda vältida, siis kui perearst või muu tervishoiutöötaja vaktsineerima kutsub, siis tuleb minna.

Karmen Joller: Vaktsineerimise on eesmärk ehitada suur sein suure viiruse pandeemia ette ja iga inimene, kes vaktsineerib on pisike kivike selles seinas. Peame arvestama ka nende inimesteka, kes ei saa vaktsineerida, kasvõi lapsed. Lisaks on inimesi, kes saavad vaktsiini, aga kellel mingil põhjusel ei teki immuunvastust või see on nõrgem. Vaktsineerimise eesmärk on kaitsta iseennast, teisi ja kolmandaks ehitame seda müüri. Maskid ja distants on vajalikud sinnamaani kuni meie ümber on väga palju viirust. Kui viirust on oluliselt vähem, siis saame hakata erisusi tegema. Vaktsineerimine aitab pandeemiat pidurdada ja selleks on vaja iga inimese panust. Ka need, kes on muidu noored ja terved peaksid ühel hetkel vaktsiini saama.

Kas on plaanis kasutusele võtta vaktsineerimispass?

Karmen Joller: Vaktsineerimispass on kasutusel ja digilugu.ee keskkonnas nähtav. Näha ei ole tõenäoliselt vanemad vaktsineerimised, mis saadeti digilukku vanade digitaalsete standardite järgi, mis on nüüd muutunud. Selles osas töö käib. Kui teate, et vaktsineerimine on tehtud ja see pole nähtav, siis tasub pöörduda vaktsineerija poole.

Kuidas on perearstikeskuses lood ootelistidega, kuhu kuuluvad mitte riskigrupis inimesed?

Külli Friedemann: Perearstikeskustel, kes viivad vaktsineerimisi läbi, on olnud selge suunis, et ükski doos ei tohi minna raisku sellepärast, et keegi on jäänud tulemata või inimest ei saada mingil põhjusel kätte. Igal juhul tuleb vaktsiin ära kasutada ja sellepärast on paljud keskused teinud ootelistid, kus on eelistatult noorema riskirühma liikmed, kelle kohta on teada, et nad on valmis kiiresti reageerima. Põhimõte on selline, et süstitud vaktsiin on parem kui raisku minemine. Perearstid on ise kokku kogunud need, kellel on võimekust tunni jooksul reageerida.

Karmen Joller: sellised ootelistid on olemas. See sõltub keskuse töökorraldusest, olen kuulnud, et kõik ei tee seda, neil on ilmselt muud meetodid, kuidas kõiki doose ära kasutada. Ma toonitan, et ootelistides on ka need inimesed, kes on riskirühmas, aga kes on nimekirjas tagapool. Esimesena pakume alati riskirühma inimestele võimaluse kohe kohale tulla. Need inimesed, kes on end järjekorda pannud, panen südamele, et te hoiaksite telefoni enda lähedal, sest eelmisel laupäeval helistasin läbi ligi 30 inimest, kellest sain kätte 2. Kui pean hakkama liiga palju läbi helistama ja aeg saab otsa, siis olen sunnitud inimesi tänavale otsima minema. Hoidke telefon lähedal ja hääl sees ning võtke kõnesid vastu!

Kas riskirasedad peaksid end vaktsineerima?

Karmen Joller: Riskirasedad on naistearsti juures jälgimisel ja iga inimese puhul tehakse individuaalne otsus. Oluline on ka see, kas rase inimene saab end muul moel kaista, see tähendab, kas ta on sunnitud käima näiteks tööl või saab ta olla isolatsioonis. Praegusel hetkel on see otsus jäetud vabaks, kuna pole piisavalt uuringuid rasedate kohta. On riike, kes vaktsineerivad, näiteks Iisrael ja nemad on saanud positiivsed tulemused, aga uuringud ei ole veel täielikult lõppenud ja sellepärast ei soovita me valimatult kõiki rasedaid süstida.

Millal hakatakse vaktsineerima ülikoolide õppejõude ja töötajaid?

Tanel Kiik: Haridusvaldkond on koos siseturvalisuse ja eesliinitöötajatega koos ning valdav osa õpetajatest on vaktsineeritud. Praegu on mõnevõrra vähenenud AstraZeneca tarned, kuid märtsi lõpus ning aprillis on tarned suuremad ja siis on ka võimalik liikuda edasi eesliinitöötajate vaktsineerimisega. Täpse järjestuse paneb kokku riigikantselei.

Kas vaktsiinist loobujat võib töölt lahti lasta?

Tanel Kiik: Kui inimene loobub vaktsiinist, siis see on vabatahtlik ning tal on õigus seda teha. Valdavates töökohtades pole see eelduslik. Haiglas on vastavalt olukorrale ja osakonnale tõesti tööandja pannud põhjendatud juhtudel eelduseks, et töötaja on vaktsineeritud ja kui ta ei taha seda teha, siis püütakse leida talle muu töökoht. Muudes sektorites üldjuhul seda nõuet ei ole. Kui tekib vaidlus või arusaamatus, siis on alati õigus pöörduda tööinspektsiooni või sotsiaalministeeriumi poole.

 

 

Kommentaarid (5)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

vaktsiin
3. mai 2021 20:43
https://lounaeestlane.ee/kuum-rootsis-on-suur-puudus-vaktsineeritavatest-mitte-vaktsiinidest-suur-hulk-astrazeneca-vaktsiini-antakse-ara-vaestele-riikidele/
vot tak
9. apr. 2021 15:33
https://eestinen.fi/2021/04/uus-hada-naistel-on-valulikum-vererohkem-ja-ebaregulaarsem-menstruatsioon-peale-koroona-vastu-vaktsineerimist/
keegi
27. märts 2021 18:08
Minu perearst kahjuks ei koosta ooteliste või järjekordi. Ma küll väga tahaksin lasta end vaktsineerida, aga mu perearst ei koosta lisajärjekordi, seega mul ei ole nii palju võimalusi, kui teistel noortel, kelle perearstid koostavad ootejärjekordi. Ma olen oma perearsti pärast ebavõrdses seisus võrreldes teistega.
veiderdamine lõpetada
18. märts 2021 08:13
Ilmselt vaktsineerimist Eestis on asunud takistama üks konkreetne vaktsiin mida ilmselt ka rahvaasemikud enesele ei soovi pookida. Päramine aeg lõpetada ENSV aegadest pärit moskoviitlus mis nüüd muundunud piirituks Prüsseli asjapulkade poole koogutamiseks ja tuua Gamaleja-keskuse Sputnik vaktsiiin Eestisse ja seega tublilt hoogustada vaktsineerimist. Viirus ei tunne tegelt mingit huvi tegemist moskoviidi või prüsseliidiga igati tolerantne teine lausa tolerastlik. Ja seega jalad tagumendi alt spetsialistid ja asjapulgad kaua võib.
põhjus
17. märts 2021 21:16
https://www.err.ee/1608144847/poliitikute-ja-korgete-riigiametnike-vaktsineerimine-laks-pausile AstraZeneca ei sobinud.