"Riigid, kes täna on vaktsineerimise edetabelites kõrgel kohal, on teinud inimestele hästi lihtsaks sõna otseses mõttes “vaktsiini otsa komistamise”, et inimene ei pea oma tavapärastelt radadelt üldse kõrvale astuma, selleks, et oma vaktsiinisüst kätte saada."

Kersti Kaljulaid, president
Soome ei katkesta kaitsepookimisi AstraZeneca vaktsiiniga (0)
17. märts 2021
Ilja Matusihis

Soome Tervise ja Heaolu Instituut (THL) ei ole avastanud põhjuslikku seost ehk tavapärasest rohkem trombijuhtumeid AstraZeneca koroonavaktsiiniga alustamise järel, niisiis esialgu jätkatakse kaitsepookimisi.

THL on uurinud tromboosi esinemissagedust elanike registri andmete põhjal ja ühegi koroonavaktsiini puhul pole pärast vaktsineerimist täheldatud veresoonte ummistuste kasvu. „Oleme võrrelnud tromboosi esinemissagedust elanike hulgas pärast koroonavaktsiini saamist. Kogutud teabe valguses pole Soomes vaktsineerimise algusest alates trombide teket esinenud,“ kinnitas THL-i teadlane Petteri Hovi pressiteates.

THL-i esimese registrianalüüsi käigus leiti kokku viis kopsuarteri trombemboolia juhtu, mis tekkisid AstraZeneca vaktsiini saamise järel. Ühtlasi teatati viiest venoosse trombi juhtumist. Täheldatud arvud olid kooskõlas trombide üldise esinemissagedusega elanike hulgas ning vaktsineeritute seas ei olnud näha juhtumite sagenemist. THL-i sõnul ei saa ajaliselt järeldada, et vaktsineerimise ja haigestumise vahel oleks põhjuslik seos.

Soomes ei ole registreeritud trombidega seotud surmajuhtumeid, millest on kuulda mujalt välismaalt. THL on esitanud Soome registritest kogutud info veresoonte ummistuse esinemissageduse kohta ka Euroopa Ravimiametile. Lisati statistika kopsuemboolia ja süvaveenitromboosi esinemissageduste kohta.

Euroopas on viimastel päevadel arutletud AstraZeneca koroonavaktsiini ning verehüübimishäirete võimalike seoste üle. Mitmed riigid on ajutiselt peatanud AstraZeneca koroonavaktsiini kasutamise.

„Euroopa Ravimiamet ja Fimea (Soome ravimiamet) usuvad, et vaktsiini hüved kaaluvad endiselt üles võimalikud puudused, seetõttu võib vaktsineerimist jätkata,“ märkis Fimea osakonnajuhataja Liisa Näveri.

Tema sõnul on probleem selles, et Soomes on trombid väga levinud. Kohtab nii arteriaalset trombi, mis võib lõppeda kas infarkti või insuldiga, kui ka venoosset trombi, mis võib põhjustada kopsuarteri trombembooliat. Näiteks süvaveenitromboosi esineb Soomes igal aastal ühel või kahel inimesel tuhandest.

„Paratamatult võib juhtuda, et mõni juhtub langeb ajaliselt kokku vaktsineerimisega,“ nentis Näveri, kelle sõnul on nüüdne eesmärk välja selgitada, kas vaktsiin on mänginud rolli verehüübimishäirete tekitamisel või kas see suurendab riski.

Nii Fimea kui THL panid südamele, et AstraZeneca vaktsiini on Suurbritannias süstitud enam kui 11 miljonil korral. Suurbritannia ravimiamet ei ole leidnud vaktsineerimise ja tromboosiriski seost. Ühtlasi meenutas Näveri, et vaktsiin hoiab ära koroonaviirusse nakatumise, mis on väga tõsine haigus. „Vaktsineerimisküsimustes tuleks üritada pea külmana hoida,“ soovitas Näveri.

 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.