"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Verte: pealtkuulamist kasutatakse vaid 1% kuritegude puhul (0)
17. märts 2021
Scanpix

"Jälitustoimingute manu pöördutakse tõe tuvastamiseks viimase abinõuna ja üksnes kõige keerukamata peitkuritegude uurimisel, kus muude menetlustoimingutega ei ole võimalik tõendeid koguda," ütles riigiprokurör Vahur Verte.

Verte märgib tänavuses värskes prokuratuuri aastaraamatus, et varjatud jälgimist või pealtkuulamist kasutatakse vaid ühe protsendi kuritegude puhul, vahendab BNS.

Kuigi jälitustoimingud ei ole imerelv, saab neid targalt teiste menetlustoimingutega kombineerides Verte hinnangul tihtipeale tõde tõhusalt päevavalgele tuua. Jälitustoimingud vajalikud eriti peitkuritegude korral, kus ükski asjaosaline ei ole huvitatud tõe paljastamisest.

“Naiivne on loota, et altkäemaksu andja või võtja koostaks selle kohta kirjaliku lepingu, mida prokurör saaks hiljem kohtunikule esitada, või soostuks vabatahtlikult kohtu ees seistes oma pattude kohta kogu tõde tunnistama. Kui kohtus kõik tõtt räägiks, siis ei oleks täiendavaid tõendeid tihtipeale tarvis koguda. Sealhulgas puuduks politseil vajadus ka pöörduda kõige varjatumalt toime pandud kuritegudes tõe väljaselgitamiseks jälitustoimingute manu,” tõdes riigiprokurör.

Verte kinnitusel kasutavad uurimisorganid salajast pealtkuulamist või varjatud jälgimist keskmiselt vaid ühe protsendi kuritegude uurimiseks, sest need on aja ja ressursikulukad.

“Näiteks ühe narkotehingu varjatud jälgimise abil saadud tõendi vormistamiseks annab oma panuse üle kümne erineva politseiametniku. Ent lisaks sellele ei saa mööda vaadata ka tõsiasjast, et jälitustoimingutega riivatakse kahtlustatava põhiõigusi enam kui seaduses sätestatud teiste menetlustoimingute läbiviimisega,” selgitas ta.

Verte sõnul kaalutakse alati äärmiselt põhjalikult, kas konkreetsel juhul on tarvilik toimunu tuvastamiseks tõendeid koguda just jälitustoimingutega või saaks tõe välja selgitada tunnistajaid küsitledes või kirjalikke tõendeid analüüsides.

“Jälitustoimingute manu pöördutakse tõe tuvastamiseks viimase abinõuna ja üksnes kõige keerukamata peitkuritegude uurimisel, kus muude menetlustoimingutega ei ole võimalik tõendeid koguda,” ütles Verte. 

Vahur Verte on riigiprokurör, kes on oma kümneaastase prokurörikarjääri jooksul viinud kohtu ette mitmeid Eesti organiseeritud kuritegevuse kurikuulsaimaid nimesid. Tema juhitud kriminaalmenetlustes on süüdimõistva kohtuotsuseni jõutud näiteks Haron Dikajevi, Andrei Kuzjakini ja niinimetatud aserite kuritegelike ühenduste kriminaalasjades, samuti Nikolai Tarankovi tapmise kui ka Eesti esimese fentanüülilabori kriminaalasjas. Lisaks on riigile tagasi võidetud kurjategijatelt mitme miljoni euro väärtuses kriminaaltulu ning Eesti kohtupraktikas esimest korda ka krüptovaluutat. 2018. aastal valiti Vahur Verte aasta prokuröriks.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

riigi alam
17. märts 2021 16:51
Nemad kahtlustavad. Mind, sind. Igaüht eraldi ja kõiki koos. Kes nemad? Need kelle riik see on. Ja siis jälitavad. Kahtlustavad. Kuulavad pealt. Korraldavad läbiotsimisi. Levitavad laimu. Moonutavad tegelikkust. Eesmärgiga allutada, muuta kuulekaks, alandada, ruineerida.
schucher
17. märts 2021 15:44
https://uueduudised.ee/uudis/eesti/valitsus-andis-kodakondsuse-mitmele-kriminaalile-keda-on-korduvalt-karistatud/