"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Adlas: julm suhtumine teiste tervisesse on meedikuile mõistmatu (0)
18. märts 2021
Albert Truuväärt

Tallinna kiirabi juht Raul Adlas ütles intervjuus ERR-ile, et meedikuna ei mõista ta inimeste hoolimatut suhtumist koroonaviirusesse.

Adlas rääkis “Esimeses stuudios”, et koroonaviirusesse nakatunute vanus on langenud ning praegu satuvad haiglasse raskes seisus keskmiselt 60-aastased patsiendid. Haiglasse sattunuist üks protsent sureb.

Adlas tõdes, et kiirabitöötajad puutuvad oma töös kokku patsientidega, kes on saanud koroonaviiruse oma lähedastelt, kes nakkusesse hooletult suhtuvad.

“Me puutume nende ohvritega kokku. Põhiline nakatumiskoht on kodu ja töökoht. Ehk nooruk, kes käib oma peol, vaatab ta siis Eurovisiooni või midagi muud, aga ta seal lõbutseb, ta ise ei kannata, tal ei ole väga halb pärast, vähemalt haiguse tõttu. Ta toob selle koju, nakatab oma vanemaid ja need vanemad kas ise jäävad raskelt haigeks või lähevad tööle ja nakatavad oma töökaaslasi. Ja piltlikult on alati nende inimeste surmas ju keegi süüdi, keegi teine neid nakatas. Seetõttu sellisest uskmatusest või julmast suhtumisest teiste tervisesse on meedikul äärmiselt keeruline aru saada,” rääkis Adlas.

Kiirabi töötab suures koormuses

“Meil rahuajal võib olla erinevaid arusaamu, me arvame, et meie ühiskonda kindlasti rikastavad, kes maailma tajuvad erinevalt ja vahel isegi kümne rumala mõtte kohta üks tark mõte tuleb ka ja see aitab edasi. Aga epideemia, suure häda ajal, mis on maad ja rahvast tabanud, tuleb käituda nii nagu targemad ütlevad ja kindlasti siin on mask, isolatsioon ja vaktsineerimine “must” (ingl k – kohustus), selle vastu ei tohi eksida,” lisas ta.

Adlas tõdes, et kuigi kiirabi töötab praegu väga suures koormuses, ei jäeta patsiente hätta ning vajadusel haiglasse viimata.

“Me käitume täpselt nii, et kui patsient on vaja haiglasse tuua, siis me ta haiglasse toome. Hiljem konkreetses haiglas, kuhu patsient jõuab, algab see korralduslik pool, et kui selles konkreetses haiglas pole kohta tema jaoks, siis selle koha leidmiseks tegutsevad vastavad struktuurid ja see lähim haigla, kus vaba koht on, võib olla tõesti Pärnu, Haapsalu, Rapla, eelmine nädal käisime isegi Tartus. Aga kiirabi ei jäta kedagi koju sellepärast, et haiglas pole tema jaoks ruumi,” kinnitas ta.

Haiglasse saab Adlase sõnul vaid see patsient, kes haiglaravi tõepoolest vajab. “Kuna kahjuks pole sellel haigusel rohtu, siis tuua haiglasse lihtsalt patsient, kellel rasket hingamispuuet ei ole, ta haiglas ei saa kuidagi paremini hoitud kui kodus saaks. Küll aga tuleb haiglasse tuua need patsiendid, kellel kopsupõletik on nii sügavaks läinud, et gaasivahetus kopsus on takistatud ja ta vajab hapnikku, mingit aparaati, mis kopsu venitaks või hoopis mingisugust keerulist ravimikombinatsiooni,” rääkis kiirabijuht.

Adlase sõnul sõidutab kiirabi ööpäevas erinevate haiglate vahel umbes 15 patsienti, nädalas tuleb Tallinnast väljapoole haiglasse sõidutada samuti umbes 15 patsienti.

Adlas tõdes aga, et kui näiteks Tallinna peaks tabama mingi suurem õnnetus, siis kiirabitöötajaid selle teenindamiseks lisaks võtta ei oleks. “Sel hetkel me peame tegema mingeid valikuid ja igale poole ei jõua,” ütles ta ja lisas, et praegugi on olukord, kus teiste linnade haiglad peavad tulema appi Tallinna haiglatele, kuigi tavaolukorras ollakse harjutud vastupidi.

Ulatuslikuma õnnetuse puhul peaks Eesti ilmselt pöörduma abi saamiseks välismaa haiglate poole.

Adlas usub aga, et koroonaviiruse leviku vastu kehtestatud piirangud on juba mõjunud ning kiire kasv on pidurdunud. Tema hinnangul peaks nüüd vaktsineerimine toimuma kiiremini, et vältida viiruse kolmanda laine tulekut.

Kaitseväe parameedikud on esimesed, keda vajadusel appi kutsutakse

Raul Adlas rääkis, et kiirabitöötajatele saavad olukorra halvenedes appi tulla kaitseväe parameedikud.

“Tegelikult ju kõik, kes on aega teeninud ja parameedikud olnud, on Tallinna kiirabis praktikal käinud. See on ka osa doktriinist, et rahuajal kaitsevägi meid aitab ja sõja ajal tsiviilmeedikud kõik lähevad ju kaitseväkke. See koostöö peabki tihe olema,” rääkis ta.

“Ka praegu on nad esimene reserv juhul, kui peaks minema olukord selliseks, et peame hakkama rakendama lisaks kiirabile veel täiendavat ressurssi või kui mingil põhjusel kiirabitöötaja ei saa tööle tulla. Siis kindlasti kaitseväe parameedikud on esimene ressurss. Nad on meil harjunud töötama, nad on meie tööks sobilikult koolitatud ja kindlasti aitab kaasa kaitseväe hea mobiliseeritus,” lisas Adlas.

Tema sõnul on praeguseks kaardistatud ja kaalutud parameedikute kaasamist, kuid veel selleks vajadust ei ole. Lisaks ei ole kaitseväe parameedik igas olukorras abiks.

“Kahjuks kaitseväe parameedikust pole kasu intensiivravi osakonnas hingamisaparaadi kõrval. Seal on tarvis väljaõppinud õde,” sõnas ta.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.