"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Eksperdid: pikk koroona ohustab enim tööealisi naisi - vaevusteks õhupuudus, valud rindkeres ja liigestes (0)
18. märts 2021
Scanpix

“Koroonat põdenud inimeste sagedasem kaebus nii kolmandal kui ka kuuendal kuul on koormustaluvuse langus. Kuuendal kuul on märkimisväärsel osal haigetest liigesevaevused. Lisaks on mitmetel uuringus osalejatel ka pool aastat pärast haiguse põdemist lõhnataju häire,” rääkis Tartu Ülikooli kliinikumi sisekliiniku nakkusosakonna juhataja Anne Kallaste.

Esialgsete uuringute järgi kogevad tööealised naised, kes satuvad koroonaviiruse tõttu haiglasse, viis korda tõenäolisemalt nn pikka covidit kui mehed samas vanusegrupis, vahendas The Guardian Suurbritannia Teadusnõukoja uuringute tulemusi.

Naised kogevad rohkem õhupuudust

Uuringust nähtub, et alla 50-aastased naised saavad viis korda suurema tõenäosusega peale haiguse läbipõdemist tüsistuse kui mehed samas vanusegrupis. Naised kogevad tihedamini ka õhupuudust ja väsimust, seda ka peale 11 kuud peale haiglast lahkumist.

Arvatakse, et naiste pikem sümptomite kogemine võib olla seotud erinevustega meeste ja naiste immuunsüsteemide vahel.

Suurbritannias on üle 23 miljoni inimese saanud vähemalt ühe doosi vaktsiini ning kaks kolmandikku populatsioonist alles saab oma esimese doosi. Teadusnõukoja liikmed on mures, et kuigi rangemad piirangud on koroonajuhtumid kiiresti alla viinud, siis levimus on võrreldes eelmise suvega väga kõrge.

Teadlaste hinnangul ei ole veel selgelt teada, milline on koroona pikaajaline mõju tööealisele populatsioonile, aga arvatakse, et see võib olla märkimisväärne.

Pikaaegse COVID-19 sümptomid võivad olla nõrkus, raskused hingamisel, rindkere valu, köha, koormustaluvuse langus ja õhupuudus, aga harvematel juhtudel on viirus mõjutanud ka inimeste silmanägemist, mälu, suhtlemis- või liikumisvõimet või tekitanud ärevust ja depressiooni.

Doktor Anne Kallaste: lõhnataju võib kaduda pooleks aastaks

Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Kliinikum ja Lõuna-Eesti haigla käivitasid esimesel koroonakevadel pikaajalise uuringu COVID-19 põdenute jälgimiseks. Praeguseks on uuringusse kaasatud üle 100 patsiendi ja tulemused pikaajaliste kaebuste püsimise osas on sarnased mujal maailmas avaldatule.

“Eelmise aasta novembris toimunud koroonakonverentsil tegime vaheanalüüsi, kus selgus, et sagedasem kaebus nii kolmandal kui ka kuuendal kuul on koormustaluvuse langus. Kuuendal kuul on märkimisväärsel osal haigetest liigesevaevused. Lisaks on mitmetel uuringus osalejatel ka pool aastat pärast haiguse põdemist lõhnataju häire,” rääkis Tartu Ülikooli kliinikumi sisekliiniku nakkusosakonna juhataja Anne Kallaste.

Praegu, kriisi haripunktis, läheb arusaadavalt palju ressurssi tervishoius ägedalt haigestunud COVID-19 patsientide abistamiseks.

Kallaste hinnangul hakkab tervishoiusüsteem viiruse järelmõjudega alles vaeva nägema.

“Oma uuringu raames tahame välja selgitada, kas nende vaevuste põhjuseks võivad olla ägeda haiguse põdemise ajal tekkinud muutused, mille tagajärjel vallandunud protsessid ei ole taandunud. Mõistes neid muutusi, leiame ehk ka võimalusi, kuidas neid patsiente saaks kõige paremini aidata,” lisas ta.

 

 

 

 

 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.