"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Kriisikomisjon sai ülevaate uuendatud riskianalüüsidest (0)
18. märts 2021
Mats Õun

"Kuigi kogu riigi ressurss on hetkel suunatud COVID-19 epideemia lahendamisse, ei tohi me ära unustada ka teisi võimalikke riske," rääkis siseminister Kristian Jaani.

Siseministri juhitava Vabariigi Valitsuse püsiva kriisikomisjoni aasta esimene istung 17. märtsil keskendus asutuste valmisolekule erinevaid kriisiolukordi lahendada.

Vabariigi Valitsuse määrusega on kehtestatud loetelu sündmustest, mis võivad põhjustada hädaolukorra ja mille kohta tuleb koostada riskianalüüs, samuti on määratud riskianalüüside koostamist juhtivad asutused. Hädaolukorra riskianalüüsis hinnatakse hädaolukorra tekkimise tõenäosust ja hädaolukorra tagajärgi ning esitatakse ettepanekud hädaolukorra ennetamiseks. 

“Kuigi kogu riigi ressurss on hetkel suunatud COVID-19 epideemia lahendamisse, ei tohi me ära unustada ka teisi võimalikke riske,” rääkis Jaani. “Aasta esimesel istungil keskendusimegi erinevate hädaolukordade lahendamise eest vastutavate asutuste uuendatud riskianalüüside tulemustele ehk rääkisime sellest, kuidas asutused plaanivad riske ennetada, milline on nende võimekus hädaolukordadeks valmistumisel ja kriiside lahendamisel ning milliste võimalike tagajärgedega tuleb meil iga kriisi puhul arvestada. Riskianalüüse uuendatakse üldjuhul üks kord kolme aasta jooksul ja viimasele aastale tagasi vaadates tuleb tõdeda, et mida rohkem on asutused üksteise hädaolukorra riskidest teadlikumad, seda lihtsam on teise valdkonna murekohti mõista ja tulemuslikumat koostööd teha,” lisas siseminister. 

Täiendavad ootused riskianalüüside uuendamisel

Siseministeeriumi pääste, hädaabi ja kriisireguleerimise asekantsler Viola Murd tutvustas komisjoni liikmetele, milliseid hädaolukorra riskianalüüse koostatakse, milleks riskianalüüsi tulemusi kasutatakse ning millised olid Siseministeeriumi täiendavad ootused riskianalüüside uuendamisel. “Peame pöörama rohkem tähelepanu erinevate ohtude ja riskide tutvustamisele avalikkuses, et meil oleks võimalikult palju neid inimesi, kes on hädaolukordadeks valmistunud, tulevad kriiside ajal ise toime ja oskavad ka teisi aidata,” selgitas asekantsler Murd. 

Oma asutuse uuendatud riskianalüüsidest andsid komisjonile ülevaate Põllumajandus- ja Toiduamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Riigi Infosüsteemi Amet, Keskkonnaamet ja Kaitsepolitseiamet. Lisaks tutvustas Terviseameti peadirektor Üllar Lanno COVID-19 kriisi lahendamise hetkeseisu ning viimase päevakorrapunktina kinnitati ka Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni 2021. aasta tööplaan.

Kriisireguleerimisalase tegevuse koordineerimine

Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon on moodustatud kriisireguleerimisalase tegevuse koordineerimiseks. Siseministri juhitava komisjoni pädevuses on anda hinnanguid juba aset leidnud hädaolukorra ohuga sündmusele või hädaolukorrale ning teha ettepanekuid edasise tegevuse kohta ning panna vajadusel täidesaatva riigivõimu asutustele ülesandeid hädaolukordade ennetamiseks ja nendeks valmistumiseks ning jälgida nende täitmist.

Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon kohtub tavapäraselt neli korda aastas. Komisjoni koosseisu kuuluvad lisaks siseministrile riigisekretär, ministeeriumide kantslerid, Kaitseväe peastaabi ülem, peaministri nõunik, Päästeameti, Politsei- ja piirivalveameti, Häirekeskuse ja Kaitsepolitseiameti peadirektorid, Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektor ning valitsuskommunikatsiooni direktor, Terviseameti peadirektor, Riigi Infosüsteemide Ameti peadirektor ja Siseministeeriumi päästepoliitika asekantsler.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.