"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Möödunud aastal olid tules hukkunute arvud taasiseseisvunud Eesti ajaloo väikseimad (0)
18. märts 2021
Rene Suurkaev/ Foto on illustreeriv

"Ühest küljest on hea meel, et tules hukkunute hulk on märgatavalt vähenenud. Teisalt aga tuleb tunnistada, et 36 tulesurma on jätkuvalt väga palju. See on ühe keskmise klassiruumi jagu inimesi," ütles Päästeameti ennetustöö osakonna juht Viktor Saaremets.  

2020. aastal puhkes Eestis 1732 tulekahjut, tuleõnnetustes hukkus 36 inimest. Mõlemad arvud on taasiseseisvunud Eesti ajaloo väikseimad. 
 
Mullu hukkus 33 tulekahjus 36 inimest ning see on viimase kolmekümne aasta väikseim tules hukkunute arv. Aasta varem jättis oma elu tulle 43 inimest. “Ühest küljest on hea meel, et tules hukkunute hulk on märgatavalt vähenenud. Teisalt aga tuleb tunnistada, et 36 tulesurma on jätkuvalt väga palju. See on ühe keskmise klassiruumi jagu inimesi,” ütles Saaremets. 
 
Keskmine vanus oli 62 eluaastat
 
Tulekahjus hukkunu keskmine vanus oli 62 eluaastat, hukkunute hulgast kolmveerand olid mehed ning veidi enam kui pooled olid vanemaealised. Joobes või joobekahtlusega oli 58% tules hukkunutest, aasta varem oli see osakaal 72%. 
 
Põhjuseid, miks hukkunuga tulekahjud juhtuvad, on mitu. “Ligi pooled neist tulekahjudest on saanud alguse hooletust suitsetamisest. Kurvaks teeb tõsiasi, et toimiv suitsuandur oli möödunud aastal olemas vaid 29% kodudest, kus hukkunuga tulekahju puhkes,” rääkis Saaremets. Lisaks hooletule suitsetamisele saavad eluhoonetulekahjud sageli alguse elektrisüsteemist, hooletu kütmise tulemusena või amortiseerunud/hooldamata küttesüsteemist, aga ka lahtise tule hooletul kasutamisel.
 
Eluhoonetulekahjusid oli 2020. aastal 593, aasta varem oli selliste põlengute hulk 659. Enim oli eluhoonetulekahjusid Harjumaal ja Ida-Virumaal, kõige vähem Hiiu- ja Põlvamaal. 
 
Tulekahjut on võimalik ennetada 
 
Alati ei ole võimalik tulekahjut ära hoida, kuid on mitmeid tegevusi, mis vähendavad riski. Kütte- ja elektrisüsteemid tuleb lasta üle kontrollida ja vajadusel remontida kindlasti vastava kutsetunnistusega spetsialistil. Suitsuanduri soetamise ja paigaldamisega saab aga hakkama igaüks ise. 
 
“Elusid päästab ainult töökorras ja õigesti paigaldatud suitsuandur. Kõige mõistlikum on paigaldada andur täpselt tootja antud juhiseid järgides, sest siis on tagatud selle parim töövõimekus. Unustada ei tohi seda, et suitsuanduri töökorras olekut tuleb kontrollida vähemalt kord kuus, vajutades testnupule. Samuti tuleb veenduda, et anduri eluiga pole vahepeal lõppenud. Selleks tasub andur laest alla võtta ja kontrollida seadme tagaküljel olevat tootmiskuupäeva. Aegunud andur on tarvis kindlasti välja vahetada,” rõhutas Saaremets. 
 
Lisaks suitsuandurile on elupäästev abimees ka vingugaasiandur. Vingugaasiandur on kohustuslik hoonetes, kus on gaasikütteseade või gaasiveesoojendi. Tahkekütteseadmega hoonesse tuleb vingugaasiandur paigaldada esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 1. jaanuaril 2022. 
 
2020. aastal tulekahjudes hukkunute analüüsiga saab detailsemalt tutvuda SIIN.
 
Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.