"Riigid, kes täna on vaktsineerimise edetabelites kõrgel kohal, on teinud inimestele hästi lihtsaks sõna otseses mõttes “vaktsiini otsa komistamise”, et inimene ei pea oma tavapärastelt radadelt üldse kõrvale astuma, selleks, et oma vaktsiinisüst kätte saada."

Kersti Kaljulaid, president
Dr Lill koroonatüsistustest: õhupuudus, südame pekslemine, unehäired, depressioon, kummalised nahalööbed ja liigesevalud (0)
19. märts 2021

„On võimalus, et kehtestatakse veel rangemad piirangud,“ ütles Ida-Tallinna Keskhaigla koroonaosakonna juhataja dr Alice Lill Kanal 11 saates „Siin Tallinn!“ „Ma ei ole kindel, et kõik inimesed järgivad kõiki rakendatud meetmeid ning endiselt on töökohad, lasteaiad jmt kohad, kust viiakse viirus kodudesse — sellepärast ongi viiruse levik ettearvamatu.“

 

Ida-Tallinna Keskhaigla koroonaosakonna juht dr Alice Lill rääkis, et tunneb ennast igapäevaselt: mõnel hetkel väga väsinult, siis puhkab ja läheb jälle edasi.

„Vabu voodikohti on meil vähe, esmaspäeva õhtul avasime uue osakonna, kus on 26 voodikohta, Täna (neljapäeva — toim) hommikuks oli seal vaba veel viis voodikohta. Kahe viimase ööpäevaga pidime haiglasse vastu võtma 49 covidihaiget,“ rääkis ta.

Dr Lill selgitas, et see on rohkem kui ühe osakonna jagu inimesi ning et ees on seismas väga keeruline nädalavahetus — seda eriti Põhja piirkonnas, ilmselt tuleb haigeid hakata saatma Tallinnast välja.

Viirus levib ettearvamatult

„Kulg on ettearvamatu, sest nagu me kõik teame, levib see haigus siis, kui inimesel ei ole veel sümptomeid,“ ütles dr Lill. „Ma ei ole kindel, et kõik inimesed järgivad kõiki rakendatud meetmeid ning endiselt on töökohad, lasteaiad jmt kohad, kust viiakse viirus kodudesse — sellepärast ongi viiruse levik ettearvamatu.“

Dr Lill selgitas, et haiglaravile võetakse inimesi, kellel on hingamispuudulikkuse nähud. „See tähendab, et inimene vajab abi hingamisel erinevate vahenditega, kõige raskemad juhud vajavad juhitavat ventilatsiooni. Teada on, et koroona annab ka seedetrakti vaevusi ning meile saabuvad ka inimesed, kes on kokku kukkunud, sest nad on 4-5 päeva olnud söömata-joomata, kannatanud iivelduse ja oksendamise all nii, et nad ei püsi enam püsti,“ lausus ta.

Dr Lill kiitis ka kiirabi head tööd. „Kiirabi kaartidel on väga hästi kirjeldatud kodust situatsiooni, millised on haigete hapnikunäitajad toaõhus ja see aitab meil väga palju valikuid teha,“ lausus ta.

Dr Lill täpsustas, et haiglas tehakse lisauuringud ja siis otsustatakse, kas patsient vajab haiglaravi. „Ma pakun, et umbes 80% võetakse haiglasse, aga kui me vähegi näeme, et see inimene saab kodus hakkama, siis kirjutame talle ravimid ja saadame ta koju,“ ütles dr Lill.

Maailma ajakirjanduses räägitakse viimasel ajal palju long-covidi ehk pika covidi sündroomist, mis üldjuhul tabab põdenuid 12 nädala jooksul pärast paranemist. „See näitab, et keha ei ole veel terve ning inimesel on sellised vaevused, mida ei osata millegi muuga selgitada: õhupuudus, südame pekslemine, unehäired, depressioon, kummalised nahalööbed, liigesevalud — väga-väga lai kliiniline pilt,“ selgitas dr Lill.

Ta avaldas ka arvamust, et arstid hakkavad pika covidiga päris palju vaeva nägema, sest informatsiooni tuleb kogu aeg juurde ning salakaval haigus alles tutvustab ennast inimkonnale.

Piirangud ei hakka tööle nädalaga

Dr Lill möönis, et võimalused koroonahaigete raviks on tänavusel hooajal oluliselt paremad kui olid kevadel, esimese laine ajal. „Kui Itaalias Bergamo ümbruses see kevadel algas, siis öeldi, et esimeste nädalate suremus oli üle 30% — sellist kaost ei osanud keegi ette ennustada,“ meenutas ta.

Dr Lille sõnul teevad Eesti arstid praegu väga head tööd, aga viimaste võimete piiril. Ta ütles, et kahjuks ei leia covidi juhtumite puhul alati lahendust, ent iga covidi surm on tegelikult liiast.

„Viimaste päevade statistika näitab, et surnud on 50-60-aastaseid inimesi, 73-74-aastased on küll natuke eakamad, aga nad ei ole vanainimesed,“ ütles dr Lill. Ta tunnistas, et tema ei näe praegu, et Eestis oleksid asjad paremaks läinud. „Karmimad piirangud on ju tegelikult kestnud nädala,“ tõdes ta.

Dr Lill möönis, et ükski piirang ei hakka tööle nädalaga. „See sõltub ka sellest, kui palju inimesed piiranguid järgivad. Ilmselt on võimalust veel kuskilt midagi kinni keerata, ma ei imesta, kui võib-olla nädala jooksul need otsused tehakse — siis peaksime mingil hetkel saavutama platoo, millest hakata allapoole tulema,“ tõdes dr Lill ja tunnistas, et tema ei oska öelda, millal me sinna jõuame. 

Dr Lill ütles, et haiguse kontrolli alla saamise võti on vaktsineerimine. „On vaja saavutada kõrge protsent, 60% ja kui sinna liita läbipõdenud, on see protsent veel suurem, aga kahjuks me ei tea, kui kaua vaktsiinid töötavad, sest praegu alles ootame uuringuid nende kohta,“ selgitas ta.

Dr Lill iseloomustas oma seisukohti kui väga pessimistlikke, aga tema arvates tuleb kindlasti veel üks laine ja haigestumuse tõus — kui inimesed ei vaktsineeri. „Mina soovitan vaktsineerida igal juhul, aga me peame arvestama, et mõned kõrvaltoimed võivad neil vaktsiinidel olla,“ tõdes dr Lill. 

Plaanilise ravi arstide ja haiglate tööpäeva sisse mahutamise kohta ütles dr Lill, et onkoloogid töötavad, aga liigeseasendamist vajavad patsiendid peavad praegusel ajal veidi ootama. „Võimalik, et suvel hakkame 24/7 liigeseproteese panema,“ ütles ta.

 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

võrdleja
19. märts 2021 16:00
https://leht.postimees.ee/6928656/sajad-tuhanded-tovevoodis-riik-ei-tee-peaaegu-midagi-pandeemia-eesti-nsv-moodi?_ga=2.107671751.491704870.1616078918-628055636.1613839435