"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Eesti Panga president Müller: riik võiks julgelt teha koostööd erasektoriga (0)
19. märts 2021
Mats Õun

„Vajalik on kriisikindlus pikas plaanis, peame õppima elama koroonaviiruse kui ka erinevate kriisidega. Riik võiks julgelt teha koostööd erasektoriga ning turgu ei tohiks liiga palju moonutada riigi tugeva käega. Toetada, tuleks vaid elujõulisi ettevõtteid. Tähtis on ka tagada energiajulgeolek ning panustada roheenergeetikale,” võttis Eesti Panga president Madis Müller kokku tegevused, kuidas kriisist väljuda.

Müller andis ülevaate Eesti majanduspildist ja keskpanga rollist kriisist üle saamisel. Ta meenutas, et saab täpselt aasta, kui keskpank otsustas käivitada toetusmeetmed. „Kõige mustemad stsenaariumid ei käivitunud ning eelmisel suvel oli veidi kergem. Hetkel oleme siiski väga raskes olukorras ning vaktsiinide tarneraskused lükkavad majanduse avamist edasi, ehkki jutt on küll kuudest või kvartalist,” sõnas ta.

Keskpanga juht tõi välja, et väliskeskkond on tugev, kuid koroona pole jätnud puutumata ühtegi riiki. „Euroalal on uus aasta alanud viiruse levikuga ning määramatus on endiselt suur,” ütles ta.

Müller viitas sellele, et kui euroalal ootame esimeses kvartali kasvuks 4 protsenti, siis sellega kriisieelsele tasemele me ei jõua, kuna eelmisel aastal langes euroala majandus 6,6 protsenti. Ta osutas ka sellele, et inflatsioon on olnud 1,2 protsenti, mis on negatiivsete intressimäärade, võlakirjade ning teiste erakorraliste meetmete tulemus.

„Kriisitoetuste tõttu on kasvanud mõnede riikide võlakoormus, kuid on oodata intresside tõusu. Selleks tuleb investeerida valdkondadesse, mis panevad aluse uuele tõusule. Meil pole mitte ainult terviseprobleem, vaid struktuursed probleemid nagu madal tootlikkus ning kriis on kahjustanud ka tööjõuturgu,” tõi Müller välja olulised murekohad.

Ta meenutas, et eelmisel aastal muutus laenamine ootamatult kallimaks ning ehkki Euroopa keskpank on pühendunud, et pankadele pakutaks ülisoodsaid laene ning intressimäärad ei takistaks kriisist üle saamist. „Laenuintressid on siiski veel soodsad, kuid soodsad laenud peavad jõudma ettevõteteni,” rõhutas ta.

Rääkides kohalikust tasandist meenutas Müller, et Eesti majandus kahanes ligi 3 protsenti, mis on väike langus. „Eelmisel aastal pääsesime üksnes ehmatusega, kuna viiruse levik ei läinud kontrolli alt välja. Sel aastal on olukord teine, Eesti tõusis kõige suurema levikuga riigiks. Nüüd tuleb toetused tuleb suunata kõige otsesemalt kahju kannatanud ettevõtetele,” sõnas ta. Lisaks märkis Müller, et põhiliseks lühiajaliseks fookuseks saab olema rahva tervis ja ettevõtete ellujäämine, ent pikas perspektiivis majanduse konkurentsivõime taastamine.

Ettevõtete reservid saavad otsa

Müller kinnitas, et Eesti majanduse käekäik sõltub sellest, millal taastub piirangutevaba tegutsemine ning ehkki loodetakse maikuust tavalise majanduse rütmi juurde naasta, võib olla ennatlik lootus.

Ta osutas, et Eestis on kaotanud töö kolm inimest sajast, sest eelmisel kevadel langetati kiirelt otsuseid, inimesi koondada, samuti võeti laenupuhkust. „Siiani on veel reservid olemas, ent need ei pea lõputult vastu. Majapidamistel on säästud siiski kasvanud, kuna kulutused on vähenenud ning palgad kasvasid. Praegu jõustunud piirangute mõju alles hakkab avalduma,” osutas ta.

Mülleri sõnutsi on küsimus, kuidas pehmendada lööki tööjõuturule, mis on küll paindlik, kuid haavatav. „Valitsus on langetanud otsuseid, kuidas majandust toetada, kuidas leida lahendusi kroonilistele probleemidele nagu oskustööjõu puudus,” ütles ta.

Eesti Panga juht sõnas, et peame tegelema tervise kriisiga, milleks tuleb kasutada ajutisi ja hästi sihitud toetusi. „Siiski ei tohi unustada pikka vaadet,” hoiatas ta, pidades silmas eksporti ning mahukaid eurotoetusi. „Vajalik on kriisikindlus pikas plaanis, peame õppima elama koroonaviiruse kui ka erinevate kriisidega. Riik võiks julgelt teha koostööd erasektoriga ning turgu ei tohiks liiga palju moonutada riigi tugeva käega. Toetada, tuleks vaid elujõulisi ettevõtteid. Tähtis on ka tagada energiajulgeolek ning panustada roheenergeetikale,” võttis Müller kokku tegevused, kuidas kriisist väljuda.

Veel avaldas ta heameelt, et maksepuhkuste võtmine on vähenenud ning KredExi tagatises on olnud abi. Probleemina nägi ta siiski seda, et kapitali kättesaadavus on sektorite lõikes väga erinev. Üldisem küsimus on tema sõnul see, kuidas innustada ettevõtteid panustama ka riskantsematesse projektidesse ning kuidas kaasata pankadepoolset rahastust.

Eesti võiks olla teenäitaja kriisiinfo vahendajana

TietoEVRY juhatuse liige Anneli Heinsoo avaldas tunnustust, et töötlev tööstus kasvab ning IT-sektor on hea partner neile. „Masinaparki investeerimine on oluline, ent ka konsultantide palkamine võimaldab andmed pöörata arengud enda kasuks tööle. Erasektor ei saa seda üksi teha, vaid tuleks luua strateegia ning teha koostööd. Näeksin, et Eesti riik võiks olla teenäitaja info vahetamisel, kuid riik pole seni valmis olnud IT sektoriga koostöös lahendusi välja pakkuma,” muretses ta. Heinsoo märkis, et oskustööjõu kaasamine on sel kursil, et saame kasutada välistööjõudu, kuid probleem on välismaalt sisse toodava targa tööjõuga.

„Integratsioon on IT ettevõttele väga suur kulu, seega tuleb teha koostööd erasektoriga, mitte nendega konkureerida ning ise lahendusi ehitada. Põhiline probleem on käibevahendite puudus, riik võiks garanteerida ettevõtluslaene, mis oleks võimas meede pangalaenude kõrval,” nägi ta lahendust.

Heinsoo rõhutas, et digitaliseerimise mõte on olla efektiivsemad, et kasvatada oma ekspordivõimet. „Pole nii, et tootjad on pahad ja IT-lahenduste pakkujad on head, vaid nende vahel tuleks saavutada koostöö. Eesti pole IT-mõistes allhanke riik, meil on palju iduettevõtteid, meil on eeliseid majanduskeskkonnas ning siin on võimalik teha asju kiiresti ära,” lükkas ta ümber mõned müüdid. „Kaasata tuleks rakendusteadust, sest sellised projektid on pikemas perspektiivis efektiivsed.”

Laane: tootmine hoiab majanduse vee peal

Alexela Groupi juhatuse esimees Andreas Laane meenutas, et need riigid, kes olid suundunud vaid turismile, on kõige enam kaotanud. „Meie majandust on püsti hoidnud omal toorainel põhinev tootmissektor, mille arendamisele tuleb pühendada. Turism on üldiselt vaeste riikide teema, peame tegelema metsa- ja põlevkivitööstuse arendamisega. Automatiseerimine on teema, vastasel juhul tootlikkus ei kasva,” tõi Laane välja olulised suunad.

Ta puudutas ka vaktsineerimist, mis on küll ülioluline, ent selleks, et riiki raha tuua, tuleks rohkem rääkida ekspordist. „Tuleks vaktsineerida ekspordiga tegelevaid ettevõtete eesliinitöötajaid, mitte digitunde andvaid õpetajaid. Mulle tundub, et paigutame liiga palju pehmesse majandusse, kuid kui eksport ei kasva, siis me väärtust juurde ei loo. Palgad ja tööjõud säilivad, kuid majandus väärtust ei loo,” tõi ta välja. Laane muretses ka selle pärast, et Eestis tegutsevad pangad kasutavad kriisiolukorda ära ning pankade intressimarginaalid on kõrged. „Sutsakatena igale poole natukene raha jagada ei tee midagi paremaks ning tuleks ära lõpetada,” soovitas ta.

Selle asemel tuleks Laane hinnangul toetada eksportivat sektorit – nii tööstustöölisi kui IT spetsialiste võib sisse tuua, ent eelkõige peaks keskenduma nende koolitamisele. „Allhankemaa olemine on vaese riigi tunnus, „talendid koju” oleks kõige mõistlikum viis tegutseda. Kogu raha ei tohiks kasutada piltlikult öeldes leiva ostmisele, vaid leivatehase ehitamiseks. Raha ei tohi lihtsalt laiali jagada,” manitses ta investeerimisele mõtlema.

Tallink: tagada tuleks turvaline reisimine

Tallink Grupi juhatuse liige Piret Mürk-Dubout meenutas, et täna täpselt aasta tagasi jäi pool Tallinki laevadest seisma ning varsti seisid kõik laevad. „Reisimine jääb, ent muutunud kujul. Turismisektorite suurim väljakutse on turvaline reisimine, selleks tuleks seada sisse terviseandmete sünkroniseerimine üle riigipiiride. Reisioperaatoritel on tarvis ülevaadet, mida mingi riik aktsepteerib, milleks tuleks rakendada regionaalseid lahendusi. Riikidevaheline digibaaside arendus on oluline, tuleks kasutada teaduspotentsiaali ning viia see ettevõtetesse,” sõnas ta.

Mürk-Dubout sõnul on meie fookuseks, et juuniks turvaline reisimine taastada. Ta hoiatas, et ka peale vaktsineerimist ei kao veel viirus ning vaktsineeritud inimene võib viirust edasi kanda. Selleks oleks tema hinnangul tarvis sellist testide infobaasi, mis kataks nii testimist kui ka vaktsineerimist. Mürk-Dubouti hinnanugl oleks selline lahenduspaari kuuga tehtav, et võimaldada inimeste vaba liikumine. Ta märkis ka, et see poleks vaid turismi ja transpordi küsimus, vaid kooliskäimine või hotellide turvalisena hoidmine – oleks tarvis turvalist lahendust ning keskset andmebaasi, mis toimiks riikide vahel.

Rahandusminister: toetusmeetmeid tuleb täpsemalt sihtida

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ütles, et praegustes oludes on väga raske isegi kuu perspektiivis prognoose teha. Ta tõi välja kaks väljakutset. Esiteks nõuab kiiret lahendamist tervisekriis. Teiseks on pikaajalised muutused, mis on sügava mõjuga. Kogu tervisekriisist väljumisel on oluline pikaajaline konkurentsivõime Euroopa Liidus ning meie jõukus läheneks rikastele riikidele.

Pentus-Rosimannus rõhutas, et eelmise aasta piirangutest saadud õppetunnid on tähtsad, ehmatus ja piirangud olid uudsed ja riigi toetus sai väga ebaühtlane. „Majutus- ja toitlustussektor lõpetas väga sügavas kahjumis ning neil tugevusvaru enam pole. Ehitus- ja kaubandussektor lõpetas eelmisel aastal siiski viisakas kasumis. See näitab, et toetusmeetmed tuleb sihtida sinna, kus valu on kõige teravam,” leidis minister.

Ta rõhutas, et kõige kriitilisem on normaalse rütmiga elukorralduse taastamine. „Esiteks vaktsineerimine – ilma liialdamata on see kõige valusam teema, oleme kaotanud aega, ent nüüdseks oleme vaktsineerinud rohkem inimesi, kui on nakatunud. Tänu vaktsineerimise tempole saab majanduse avada ning lisaeelarvest saab vaktsineerimine korraliku rahasüsti,” lubas ta.

Teine teema on ministri sõnul tugi kriisis kõige enam pihta saanud ettevõtetele, mis tähendab elujõuliste ettevõtete ajutist toetamist. „Rõhutan ajutist ja ajaliselt väga piiratud toetamist, oleme siiski turumajanduslik riik ning rahavoog peab tulema nõudlusest ning kui seda pole, tuleb ettevõttel oma tegevus ümber kujundada. Riigi tugi pole tasuta lõuna, vaid selle maksab kinni maksumaksja,” hoiatas Pentus-Rosimannus.

Ta jätkas, et riik ei tohi jääda moonutama kriisist taastuvat turgu, ei tohi tõsta makse. Riigi laenukoormus võib seega kasvada vaid nii palju, kui see on vältimatu. Pentus-Rosimannus meenutas, et ehkki kavas on võtta 3,5 miljardit, siis aprillikuine majandusprognoos näitab, kas on võimalik vähendada laenu võtmist 2,5 miljardini.

Eraldi tõi rahandusminister välja kvalifitseeritud tööjõu nappuse, kus on lahenduseks investeeringud haridusse ja ümberõppesse, kuid ka täiendavat tööjõudu riiki lubamine. „Iga koolilõpetaja peaks omandama lisaks kahele võõrkeelele vähemalt ühe programmeerimiskeele.”

Kliimamuutus ja ülemaailmse rahvastiku kasvu valguses on tema sõnutsi oluline rohehüpe, mis on sama oluline, kui kriisiga toimetulek.

Ta märkis ka, et üldist konkurentsivõimet tuleb parandada, kuna konkurents riikide vahel on armutu. Pentus-Rosimannus toetus statistikale, kus konkurentsivõimes oleme maailma riikide edetabelis kohal 18-31 kuid jõukuselt oleme alles 37. riik, mis näitab, et võiksime oma jõukust kasvatada. „Saame parandada ettevõtte omanike kindlustunnet, et ärikeskkond on stabiilne. Oleme kasutanud viimast aega hästi, et panna püsti strateegilisi sihte, pikema mõjuga probleeme pole kriis muutnud,” märkis ta.

Rahandusminister tõi välja, et meil on unikaalne aeg, kus saame kasutada euroraha digitaliseerimiseks ja rohepöörde tegemiseks. „See raha peab toetama suurte muutuste tegemist. Oleme õigel teeotsal, kuid peame kõndima palju kiiremini. Keskenduda tuleks tervikpildile, eroraha pole midagi eraldiseisev asi. Digiriik sai võimalikuks, et teadus-, erasektor ja valitsussektor tegid koostööd. See peab jätkuma,” rääkis ta.

Teadlane ärgitas kasvatama tootlikkust

Akadeemik ja Tartu Ülikooli professor Urmas Varblane ütles, et iga kriisi puhul on oluline, kas majanduses toimub struktuurne nihe, et inimesed liiguvad ühest valdkonnast teise ja kapital otsib investeerimisvõimalusi. „See tähendab, et globaalsed väärtusahelad vaadatakse üle. Millised riigid saavad oma kohta väärtusahelas paremaks teha,” on Varblase sünul võtmeküsimus.

Ta kinnitas, et töötlev tööstus pole Euroopas surnud, vaid leiab oma kohta ning ka meil olid kasvunumbrid tugevad. „Peamegi leidma oma koha väärtusahelas, mis eeldab tootlikkuse kasvu, mis omakorda tähendab tööjõu asendamiste masinatega. Me ei tohi olla hädas sellega, et palgad kasvavad viis protsenti, kuid tootlikkus ei kasva nii palju,” osutas ta.

Samuti peaksime Varblase sõnutsi mõtlema, missugused on uued tehnoloogiad ja suunad, mida rahastada. Ta tõi näitena biomassi väärindamise valdkonna – puidu töötlemise valdkond, toidu valdkond. „Oleme põllumajanduses erakordselt tootlikud, isegi paremad kui töötlevas tööstuses, ent väärindamist tuleks arendada veelgi,” sõnas ta.

Rohepöördega seoses tuleks Varblase hinnangul siiski hoida tasakaalu, et oleks tagatud nii energiajulgeolek kui ka CO2 madal emissioon.

„Enamus riike maailmas teevad mõnes osas allhanget ning see pole häbiasi. Ekspordi kordasaamiseks tuleb võimaldada turul seda tasakaalu lahendada,” märkis ta.

Pank: suurteks muutusteks vajame ühiskonna tuge

LHV Panga juhatuse esimees Kadri Kiisel sõnas, et pankade põhifunktsioon siiski laenamine. „Kui räägime suurtest ja tulevikku vaatavatest projektidest, mis toodavat väärtust pikas perspektiivis, eeldab see suuri ühiskondlikke muutusi. Need aga nõuavad poliitilist tuge, sest need nõuavad krediidiriski hindamist. Riigil on võimalik sekkuda ja anda toetust juurde üleminekuprogrammidele,” nägi pangajuht lahendust. Ta osutas, et need toetavad pankade finantseerimisjulgust ning nõnda saavad pangad ka üksi ja julgemalt suuri projekte investeerida.

Siiski hoiatas Kiisel, et pikaajaliseks vaateks tuleb esmalt praegusest olukorrast välja tulla, milleks on nii vaktsineerimine ja maksepuhkused. „Iga kriis on kasvulava uutele ettevõtmistele, mis pikas perspektiivis loob lisaväärtust. Rohepööre on tulevikku vaatav projekt, mis on suur ühiskondlik muutus ning nõuab ühiskondlikku tuge,” märkis ta.

Riik peaks erakapitali toetama finantseerimisotsuste tegemisel

 

FinanceEstonia juhatuse liige Lehar Kütt ütles, et tuleks rääkida tulevikust, mitte keskenduda oleviku detailidele. „Erakapitali eesmärk on teenida tulu, mitte riigi jaoks oluliste eesmärkide elluviimine. Seepärast peab riik välja mõtlema, kuidas motiveerida erakapitali liikuma riigi jaoks olulistesse valdkondadesse – on ju olulisi sektoreid, kuhu eraettevõtlus pole valmis investeerima,” sõnas ta. Kütt möönis, et võimalikud turutõrked muutuvad aja jooksul, kuid need ei kao kindlasti ära, mistõttu riigi poolt tuleb mõelda, kuidas motiveerida erasektorit finantseerima tavapärasest riskantsemaid valdkondi. Ta lisas, et ettevõtete finantseerimine ei tohi põhineda vaid pangandusel, tuleks kaasata era- ja riskikapitali fonde.

Ta nägi vajadust suure plaani järgi, sest rahastamine on kõigest vahend. „Plaane on küll olnud, aga kuhu riik on toppama jäänud, on teostus. Plaane pole suudetud ellu viia. Kokku leppida tuleb avalikus sektoris, kes mille eest vastutab ja ellu viib. Erainvestorid tahavad investeerida,” võttis ta olukorra kitsaskoha kokku.

Ettevõtjad: tähtsad on innovatsioon ja globaalne turg

EstVCA juhatuse esimees Margus Uudam ütles, et need seisukohad, mis meid siiani on toonud, vajavad ringi vaatamist ning põhimõtted vajavad ümber hindamist. Ta tõi heaks näiteks idutehnoloogia sektori, mis on tegutsenud rahvusvahelisel tasemel. „Iga tark töökoht toob kolm kuni viis töökohta muudes sektorites,” sõnas ta.

Elcogen tegevjuht Enn Õunpuu rõhutas omakorda, et oluline on leida valdkondi, mis on globaalses mõttes tähtsad. „Eesti turg on liiga väike ning kui tegelema vaid siseturuga, siis me ei saa valdkonda suuri investeeringuid. Orienteeruda tuleb välisturule tootega, mis ka muudab maailma,” sõnas ta. Uudam tõi ka välja, et IT sektor on äärmiselt oluline, et töötlev tööstus saaks areneda. „Reaalmajandus tekitab füüsilist toodet – Eestil on seal raske võistelda muu maailmaga. Tootearandus võtab töötlevas tööstuses kümme aastat, mis eeldab „kannatliku raha” kaasamist.

Me ei jõua Eestis kõikide asjadega tegeleda ning selleks, et tööstus oleks konkurentsivõimeline, tuleks investeerida eksporti,” tõi ta välja lahenduse. Uudam kinnitas, et meil on investoreid, kuid me ei suuda konkureerida rahvusvahelise kapitaliga, keda tuleks meile meelitada, et siin rohkem toota.  

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.