"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud.

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Helilooja Tõnu Kõrvits: heliloojad on enamasti oma töös üksinda (0)
19. märts 2021

„Väga paljud loomeinimesed on oma üksinduse ja üksildusega leppinud ja ammutavad sellest energiat,“ ütles helilooja Tõnu Kõrvits, kelle viimane suurem heliteos „Lageda laulud“ matkab samuti üksinduse uurimise radadel.

 

Teos on loodud Emily Bronte, suure üksildase looja tekstidele. „See naine võib-olla nägigi oma elus kümmetkonda inimest,“ tutvustas Neeme Raud Brontet saate „Siin Tallinn“ vaatajaile.

„Ma olen seda usku, et mingid ideed ja tekstid tulevad sinuni, kui sa oled selleks ise valmis,“ rääkis helilooja ning lisas, et teda on üksinduse teema alati kõnetanud.

„Mulle meeldivad kunstnikud, muusikud ja artistid, kes üksinduse teemaga tegelevad, näiteks Edward Hopper, kes oli üks suuremaid üksinduse maalijaid, kõiksugu bardid, nad on mulle alati sümpaatsed olnud,“ rääkis helilooja.

Üksinduse kohta ütles Kõrvits, et alati on muusika. „Praegu, kui inimesed elavad isolatsioonis ja on enesesse tõmbunud ning sulgenud ringi ümber enda, siis on ikka olemas muusika!“ kinnitas Kõrvits.

Raud tõi välja ka selle, et Kõrvits on muusikaliselt tegelenud ka kõrbeüksinduse teemaga, nimelt seadis ta orkestrile kõrbeüksindusest rääkiva Tuneesia uudi (Tuneesia keelpill — toim) muusika, mille esitust Hamburgis dirigeeris Risto Joost.

„Seal oli tegemist liivalaiuse, mitte enam meie metsade või mere üksindusega,“ ütles kontserdil käinud Raud.

„See oli väga tore projekt, käisime koos Tallinna kammerorkestriga ka Tuneesias Kartaago festivalil seda esiettekandmas. Uud on väga tundlik ja poeetiline instrument, kus akorde ei mängita, vaid keskendutakse meloodiale,“ tutvustas Kõrvits kuulajaile iidset pilli. 

Oma koroona-aasta kohta ütles helilooja, et tegu on olnud ajaga, mil kontserte ja proove on vähem. „Kuni viimase ajani toimis ikkagi kontserdielu, kuigi piirangutega, aga eelmise suve Pärnu Järvi-festival oli üks kolmest või neljast festivalist, mis Euroopas üldse toimus,“ rääkis Kõrvits. 

Tulevikku vaadates ütles helilooja, et koostöös poetess Doris Karevaga on tal saanud valmis üks suurem teos. „Lugu, mis on üsna sarnane „Lageda laulude“ formaadile,“ ütles Kõrvits, aga teemadelt puudutab vaprust, julgust ja unistusi ning on natuke seotud naislendur Amelia Earharti teemaga. 

 

 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.