"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Terapeut: inimene võib olla üksik ka paarisuhtes (0)
19. märts 2021

„Selleks, et inimesed saaksid elada üksi leibkonnas, sellele on kaasa aidanud elatustaseme tõus,“ ütles pereterapeut Katrin Saali Saul. „Eakamaid inimesi ei jäeta kunagi üksi, aga noorematega on probleem kindlasti suurem,“ tunnistas abilinnapea Aivar Riisalu.

Tallinna statistika põhjal elab 43% linna leibkondadest üksinda, ehk need on majandusüksused, mis koosnevad vaid ühest inimesest. Pereterapeut Katrin Saali Saul ja abilinnapea Aivar Riisalu arutlesid saate „Siin Tallinn“ stuudios nende arvude ja üksinduse ning üksilduse üle.

„Tallinnas on 440 tuhat elanikku ning selle statistika järgi elab neist üksi umbes 89 tuhat inimest, ülejäänud on suuremate leibkondade liikmed,“ ütles Saul.

Riisalu ütles, et üksikud kipuvad üldiselt olema eakamad inimesed, kuna mehed põletavad ennast kiiremini kui naised. „Meeste ja naiste eluea vahe küll väheneb, aga ei vähene piisavalt kiiresti,“ ütles ta. 

Riisalule tegi muret, kas üksi lapsi kasvatav tubli Eesti naine on ka üksi — ta ei ole ju tegelikult üksi, sest tal on lapsed, ta võtab vastutust üksi.

Riisalu tõdes, et see on võib-olla isegi natuke suurem probleem, sest eakate jaoks on linnal igasugu erinevaid pakette, aga nooremate inimeste probleem on sageli selline, mida ülejäänud ei näe. „Eakamaid inimesi ei jäeta kunagi üksi, aga noorematega on probleem kindlasti suurem,“ tunnistas Riisalu. 

Pereterapeut tõlgendas statistikat nii, et suurem osa üksikutest ei ole vanemad inimesed, vaid nende seas on päris palju noori ja noorepoolseid inimesi. „Selleks, et inimesed saaksid elada üksi leibkonnas, sellele on kaasa aidanud elatustaseme tõus ja seda näitab statistika veel paljudes riikides, et elu on läinud varasemaga võrreldes palju paremaks,“ ütles terapeut.

Ta tutvustas ka lühidalt ajalugu: ürgkogukonnas elasid kõik generatsioonid koos, seejärel tuli elukorraldus, kus elas koos kolm generatsiooni ning alles pärast teist maailmasõda tekkis peremudel, milles on 2,5 last ning ema ja isa.

Oluline on kvaliteet!

Sauli arvates on suurem probleem üksi elamisest üksi elamise kvaliteet. Ta rõhutas, et inimene võib end tunda üksikuna ka paarisuhtes või ka leibkonnas, kus on palju liikmeid. „Seal võib inimene olla palju üksikum kui üksi elades,“ tõdes terapeut. Ta tõi esile, et paljudele neist üksi elavast ligi 90 tuhandest inimesest Tallinnas – eriti just noorte seas – on see vaba valik, nad ei soovigi kellegagi koos elada. Samas oli terapeut nõus ka abilinnapeaga, et kindlasti on üksindus suur probleem ka küpsemas eas inimeste seas. 

Üheks abikäeks on näiteks MTÜ Jututajad, kes räägivad inimestega ja viivad neid välja jalutama, sest sageli ei ole inimesed nädalate kaupa toast väljas käinud. 

Abilinnapea lisas, et linn peab pakkuma abi ja tuge ning pakub ka. „Mul on taskus terve pikk loend erinevatest teenustest, mis tagavad nii inimeste füüsilise kui ka materiaalse toimetuleku ja järjest rohkem hakkab sellesse nimekirja tulema vaimse toimetuleku instrumente,“ kinnitas abilinnapea.

Ta ütles, et viimane aasta on ühiskonnale õpetanud täiesti uut moodi elamist. „Inimesed on kapseldunud ja endasse tõmbunud, eriti just viimase aasta jooksul, meil ei ole enam Sossi klubi, kus keskealised käisid sussi sahistamas ja ka noortele ei ole enam väga paljusid meelelahutuse võimalusi,“ ütles Riisalu ja osundas, et ega majanduslik toimetulek ei asenda suhtlemisvajadust.

„Seda jääb puudu ja selle peale peaks ka linn hakkama rohkem mõtlema,“ rääkis Riisalu. Ta tutvustas ka uudset kontseptsiooni, mille järgi tahetakse igas linnaosas ehitada põlvkondade maju nii, et noored, keskealised ja vanemad inimesed oleksid samas ruumis koos, sinna tehakse kaasaegsed raamatukogud jmt – see on uus nägemus sotsiaalsest läbikäimisest kaasaegses linnaruumis.

Kriis on suhteid parandanud

Pereterapeut Saul ütles, et viimase aasta jooksul on terve hulk peresid, kelle suhe on oluliselt paranenud, lihtsalt seetõttu, et inimesed on kodukontorites ning neil on tavapärasega võrreldes rohkem aega.

Saatejuht Neeme Raud väitis samas, et tema teab palju juhtumeid, kus abielud ja kooselud on purunenud. Kui inimesed on sunnitud kokku kitsastesse oludesse, paljastuvad nende kroonilised erinevused väärtushinnangutes ning elustiilis või isikuomadustes, siis peagi hakkavad teineteise erinevused närvidele käima.

„Üks tahab korda, teine on lohakas, üks on rõõmsameelne, teine tusane – need ongi need erinevused,“ tõi Saul esile.

Ta ütles veel, et probleemid võivad tekkida ka rahast, mida praegusel ajal on mõnel meie seast üle, sest tavapärased kulutamiskohad on kinni või ligipääsmatud. „Me teame, et kinnisvaraturg kasvab, sest inimestel on raha üle, aga teistel on jälle raha puudu,“ ütles terapeut.

Saul tõi esile, et probleemid, mis inimesi lahku ajavad, on tingitud rahast, korrast, seksist ning ka sellest, kui lähedal või kaugel inimesed teineteisest on. „Paaridel on ikka nii, et nad reguleerivad oma lähedust või kaugust,“ ütles terapeut. 

Raud ütles, et ühiskond on sellest aru saanud, et probleem on selles, et paljud inimesed valivad üksi elamise – koroona aasta on paljud üksikud pannud olukorda, kus on raske üldse leida partnerit.

Saul täpsustas, et töötatakse välja roboteid, keda kaasata pereellu ning kes pakuksid laia valikut teenuseid, sealhulgas ka intiimteenuseid.

Riisalu, kellel on selja taga 25 aastat meelelahutaja kogemust täiendas, et viimane aasta on selle võimaluse täiesti ära võtnud, inimesed ei saa ennast maha laadida, „Mina arvan, et retsept on see, et proovime kõik ennast ära vaktsineerida,“ tõdes ta.

Riisalu ütles, et see on ainus võimalus maailm lukust lahti keerata ja alustada uuesti normaalset elu, kuigi tema hinnangul me täit normaalsust enam tagasi ei saa. „Aga me saame 95% sellest mõnusalt voolavast meie elujärjele tuginevast elustiilist tagasi, mille osa on ka reisimine. Teenusmajandusel on ka Eesti heaolu seisukohast väga suur roll, sest sellega on haaratud 400 tuhat inimest!“ ütles Riisalu.

Saul täpsustas terapeudi seisukohast, et iga inimene tahab olla oluline ja kellelegi vajalik, seega tuleb leida inimesed, kellele vajalik olla ning kellegagi kokku kuuluda. „Soovitan üles otsida vanu kontakte, siis tunnete, et kuulute kellegagi kokku, olgu või läbi veebisilla,“ ütles terapeut. 

 

 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.