"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Yana Toom: Euroopa inimõiguste hartat rakendatakse valikuliselt (0)
19. märts 2021
Svetlana Aleksejeva

Euroopa inimõiguste harta tagab märkimisväärse õiguste kogumi, kuid liikmesriigid, sealhulgas Eesti rakendavad seda valikuliselt, märkis sellel teemal veebiseminari korraldanud europarlamendi keskerakondlasest saadik Yana Toom.

Yana Toom ja Prantsusmaad esindav parlamendiliige Pascal Durand, mõlemad Renew Europe fraktsioonist  korraldasid neljapäeval veebiseminari  “Inimeste Euroopa: tähtsad on kõik ja igaüks”, et arutada, kuidas tavalised EL-i elanikud saaksid mõjutada otsuste tegemist, vahendab BNS.

Toomi sõnul kujunes üldiselt välja pigem rõõmutu pilt. Kuigi näiteks Tartu Ülikooli dotsent Carri Ginter rääkis sellest, et inimõiguste hartat on viimastel aastatel üha enam rakendatud, eriti EL-i riikide ülemkohtute otsustes, jääb see siiski vahendiks, mille poole isegi kohtunikud seadusandjatest rääkimata pöörduvad vaid vabal tahtel. “See on suurepärane dokument, kuid see sisaldab artiklit 51, mis ütleb: EL-i riik on kohustatud hartat järgima ainult siis, kui see puudutab Euroopa seaduste implementeerimist,” kommenteeris Yana Toom. “Aga  kui me räägime siseriiklikust seadusandlusest, siis võib hartale vilistada.”

Arutelus osalejad tuletasid meelde, et üleskutsed artikli 51 tühistamise kohta põrkavad kokku põhjendusega “mida rohkem Euroopat, seda rohkem euroskeptitsismi”, kuigi see, mis  toidab eurotskeptitsismi ehk tugev või nõrk Euroopa, on teine ​​küsimus. Oma autoriteetsusest hoolimata jääb harta sageli sisuliselt soovituseks. Nagu ütles Gabriel Toggenburg  EL-i Põhiõiguste Agentuurist, et iga harta artikli puhul leidub kümme EL-i riiki, kelle põhiseaduses selle artikli sätteid pole.

Usaldus kodanikualgatuste vastu on löönud kõikuma

Vähemusrahvuste Föderaalliidu asepresident Angelika Mlinar märkis, et usaldus teise otsemõju vahendi vastu ehk kodanikualgatuste vastu käesoleva aasta alguses lõi tugevasti kõikuma. Kodanikualgatust Minority SafePack Euroopa vähemuste toetuseks ei aidanud enam kui miljon allkirja ega kohalike omavalitsuste, rahvusparlamentide ja Euroopa Parlamendi toetus ega isegi Euroopa Kohtu otsus. Lõppkokkuvõttes otsustas Euroopa Komisjon jätta seadused muutmata, märkis Mlinar. 

Jätkuvalt on võimalus esitada Euroopa Parlamendile petitsioone. “Minu töökogemus petitsioonikomisjonis samuti ei sisenda optimismi,” ütleb Yana Toom. „Inimesed saavad pöörduda meie poole otse, kui nad arvavad, et nende EL-i seadustega tagatud õigusi rikutakse. Me saame igal aastal kaks-kolm tuhat petitsiooni ja võtame vastu ning arutame sealhulgas petitsioone, kus on selge, et EL-i seaduste raames midagi või peaaegu midagi teha ei saa. Eurooplased tunnevad oma õigusi suurepäraselt ja viitavad näiteks Euroopa sotsiaalsete õiguste sambale, kuid see ei ole veel implementeeritud ja me arutame ikka veel, kas seda teha ja kui jah, siis kuidas. Kusjuures peamiseks takistuseks on liikmesriikide vastuseis, sugugi mitte Brüsseli bürokraatia.”

Kõige selle juures ei saa öelda, et vahendeid, mis võimaldavad EL-i elanikel mõjutada kõrgemal tehtud otsuseid, ei ole. Sellised vahendid on, kuid nad ei ole piisavalt tõhusad.

Carri Ginteri sõnul täheldatakse sageli edusamme seal, kus üks või mitu inimest ei karda pöörduda kohtusse ja võidelda võiduka lõpuni. Ginter usub, et harta kohaldamise praktika aeglaselt, kuid järjekindlalt laieneb ja “hall tsoon”, kus asuvad üksikute riikide jaoks soovimatud harta säted, on vastupidi kitsenemas. 

“Nihked tõepoolest on, eriti viimastel aastatel, kuid ma arvan, et me liigume liiga aeglaselt,” võttis Toom teema kokku. „Ja kui on tõsi, et need nihked toimuvad tänu kohtupraktikale, peame meeles pidama: meil on õigus Brüsseli kaudu survet avaldada – saata Euroopa Parlamendile petitsioone, esitada kodanikualgatusi, apelleerida Euroopa inimõiguste hartale, lõppude lõpuks käia kohut. Ja mida sagedamini see juhtub, seda kiiremini muutub EL selleks, mida me temalt ootame. “

Euroopa tuleviku konverents

Veebiseminari ajendiks sai ettevalmistamine Euroopa tuleviku konverentsiks. “Tegelikult just see peab otsustama, millise arengu EL valib: kas inimõiguste harta ja teised föderaalseadused saavad olema täitmiseks kohustuslikud või me valime järkjärgulised muutused ja hakkame kaua veenma riike, et nad tunnustaksid harta täielikult, aga mitte riigile meeldivate tükikeste kaupa, ” ütles Toom. 

Euroopa Parlamendi liikmete Yana Toomi ja Pascal Durandi korraldatud veebiseminaril osalesid EL-i Põhiõiguste Agentuuri koordinaator Gabriel Toggenburg, Euroopa Vähemusrahvuste Föderaalliidu asepresident Angelika Mlinar, Tartu Ülikooli EL-i õiguse dotsent Carri Ginter, Euroopa ombudsmani administratsiooni juht Aidan O’Sullivan, MTÜ Good Lobby asutaja ja EL-i Ülikooli HEC Pariis EL-i õiguse professor Alberto Allemanno ja Oxfordi ülikooli rahvusvaheliste suhete professor Kalypso Nikolaïdis.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

uudistaja
20. märts 2021 14:39
https://www.delfi.ee/artikkel/92898165/video-ja-fotod-mitmetes-eesti-linnades-kogunevad-sajad-autod-et-avaldada-meelt-koroonapiirangute-vastu-politsei-meeleavaldajad-sulgesid-laagna-tee-kaks-rida Täna korraldatakse Eesti suuremates linnades meeleavaldust "Sõidame Eestimaa vabaks" nende poolt, kes peavad koroonapiiranguid vabadust piiravaks. Meeleavaldajad sulgesid Laagna tee kaks rida.
kuidas keegi
20. märts 2021 11:12
https://uueduudised.ee/uudis/eesti/yana-toom-impordib-eestisse-uusnormaalsusi-ja-seda-ka-venekeelsesse-keskkonda/ https://www.err.ee/1608144412/ekre-kampaaniat-narvas-veab-dmitri-gussev
vot tak
20. märts 2021 10:33
Riigikogu, võttes 13. märtsil 1996. a vastu seaduse “Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kait­­se konventsiooni ja selle lisa­proto­kollide ratifitseerimisest”, tegi reservatsiooni, et konventsiooni ja selle lisaprotokollide sätted ei laiene Eestis omandireformi seadustele! Sellega seadustati Ees­tis euroopalike inimõiguste ja põhivabaduste rikkumine oman­­direformi läbiviimisel. https://www.sm.ee/et/euroopa-sotsiaalharta Eesti ratifitseeris sotsiaalharta 2000. aastal, kuid mitte täielikult. Selline praktika on sotsiaalhartaga vastavuses ja tavapärane – Euroopa Nõukogu 47 liikmesriigist on sotsiaalharta ratifitseerinud 43 riiki ja neist täielikult on selle ratifitseerinud vaid 2 riiki – Prantsusmaa ja Portugal.