"Riigid, kes täna on vaktsineerimise edetabelites kõrgel kohal, on teinud inimestele hästi lihtsaks sõna otseses mõttes “vaktsiini otsa komistamise”, et inimene ei pea oma tavapärastelt radadelt üldse kõrvale astuma, selleks, et oma vaktsiinisüst kätte saada."

Kersti Kaljulaid, president
Jututajad: suhtlus on teinekord parem kui kümme tabletti (0)
20. märts 2021
MTÜ Jututaja

"Hiljuti ütles üks eakas, et kõige suurem kingitus oleks see kui keegi aitaks ta rulaatoriga neljandalt korruselt alla ja meil õnnestus see tagada. See eakas oli pärast seltsilisega jalutamist nii rõõmus ja ta hääl säras. Kui küsisin, millal ta viimati enne seda õues käis, siis ta ei mäletanud seda. Sellised asjad on nukrad, aga meie kätes on seda muuta," jutustas MTÜ Jututaja projektijuht Maarja-Liis Mölder.

Üksildus on üks selle sajandi suuremaid probleeme. Koroonaajal on see veelgi süvenenud ning seda, millised on koroonakriisi laiemad mõjud meie vaimsele ja füüsilisele tervisele, näeme alles ilmselt mõne aasta pärast. MTÜ Jututajad alustasid oma tegevust tänaseks kaks aastat tagasi, kuid said hoo sisse eelmisel aastal eriolukorra ajal. Nende tegevuse eesmärk on viia kokku eakad ja noored inimesed, kes soovivad omavahel suhelda ja elukogemusi vahetada.

“Eriolukorra ajal tekkis suur seltskond vabatahtlikke, kes soovisid panustada ja midagi head teha. Sealt saime väga palju uusi jututajaid ja lihtsalt öeldes on jututamise eesmärk saada kokku noorel ja eakal ning vahetada mälestusi, mõtteid, rääkida lugusid ja teha seda, mis mõlemale meeldib,” sõnas MTÜ Jututaja asutaja ning noorte koolitaja ja mentor Anu Leps. Tegemist ei ole niisiis isikliku abistaja teenusega ehk jututajad ei paku võimalust tuua poest vajalikku või tassida puud tuppa, vaid kvaliteetajaga, mida veedetakse suheldes.

“Meie jututatavad, kellega oleme kohtunud on ise ka öelnud, et enda vaimse tervise hoidmine ja suhtlus on palju parem kui võtta kümme tabletti päevas. See teadmine on tõesti olemas, et üksildusest tekitatud vaimse tervise häired on väga võimsad ja ei mõjuta ainult füüsilist tervist, vaid võivad panna inimese suhtluse mõttes lukku ning olla talle lausa ohtlik. Selle kõige ennetamiseks oleme seda teenust ja tegevust pakkumas,” selgitas Leps.

Jututamine mõjub hästi nii noorele kui eakale

Maarja-Liis Mölder on projektijuhina esimene kontakt, kellega eakas ühendust saab. Seetõttu on tal tekkinud palju toredaid lugusid ning tuleb välja, et eakad kipuvad olema vahel ootamatult vitaalsed. Näiteks võttis temaga ühendust proua, kes rõhutas et on 97-aastat ja kaheksa kuud vana, kuid jutu poolest erakordselt vitaalne, rõõmus ja energiline. “Meie esimene kõne oli 20 minutit ja lõpetasin selle ainult positiivsete emotsioonidega. Tal oli nii palju elutarkusi ja mõtteid, mis panid mind tükiks ajaks mõtisklema,” rääkis Mölder.

Kuigi esmajoones on eesmärk eakate üksildust leevendada, siis tegelikult toimub vastastikune jagamine ning noortel on eakate elukogemusest tihti palju õppida. “Üks eakas ütles kõne lõpetades, et kasutage oma noorust ja carpe diem! Olin terve päeva arvuti taga passinud ja mõtelnud, kas minna õue või mitte. Kui selline naine ütleb mulle, et tuleb päeva püüda, siis lausa pidin minema!”.

Jututaja asutaja Anu Lepsi sõnul võivad noortel vahel enda vanavanematega suhted keerulised olla ning nad eelistavad just võõrastega suhelda. “Teinekord kui noortel on huvi midagi ajaloo kohta uurida, aga nende lähedased soovivad ainult isikliku elu kohta uurida, siis lähevad teed lahku, aga jututajate kohtumised on üsna regulaarsed. Need võiksid toimuda vähemalt korra nädalas ja tund aega korraga,” sõnas ta.

Üksteiselt õppimise momente on palju. Vahel õpetab noor eakat nutitelefoni kasutama ning edaspidi on suhtlemine läbi mõne veebirakenduse juba lihtsam. Omavahel jagatakse retsepte ning endised õpetajad saavad noori harida enda kehtestamisel või suhtlusoskuste lihvimisel. Hoolikalt jälgitakse, et jututaja ja eakas omavahel suhtlema sobiksid.

Kõik jututajad on usaldusväärsed ja koolitatud

“Kõik noored on koolitatud. Kuulame ära kõik huvilised, kes meie juurde tulevad, räägime, testime nende suhtlusoskusi ja arendame neid läbi koolituste,” rääkis Leps.

Lävend on kõrge ning ainult huvi tõttu keegi lati alt läbi ei pääse. Mitmed noored on juba sotsiaaltöö tudengid või selle valdkonnaga kuidagi seotud, kuid lisaks antakse jututajatele teadmisi juurde. Kõigi noortega on sõlmitud ka lepingud, et tegevus oleks organiseeritud ning usaldusväärne.

Jututajate tegevusel on ka teatud kokkulepped, millest üle ei astuta. Näiteks ei räägi noored eakatega niivõrd tundlikul teemal nagu seda on vara ning raha. Lisaks on tagatud, et noored ei võta eakalt vastu kingitusi. “Võib juhtuda, et eakas kiindub ära ja tahab midagi kinkida, aga et kaitsta nii jututajat kui eakat, siis oleme ütelnud ja lepingusse kirja pannud, et üle sellise tavapärase viisakuse nagu on lillekimp oma peenrast või pirukas ja tee, ei võta noor vastu, sest oleme teadlikud igasugustest ärakasutamistest ja Liis Haaveli (sarikelm, kes pettis üksikutelt eakatelt aastaid raha välja) tüüpi lugudest,” rääkis projektijuht.

MTÜ asutaja sõnul tahetakse edasi liikuda fookusega vägivalla ning väärkohtlemise märkamisega. Kui varasemalt on jututajatele mõeldud õppevideod olnud suhtlemisoskuste teemal, siis edaspidi luuakse õppematerjale ka eakate vastase vägivalla teadvustamise ja ära tundmise teemal. “Need on teemad, millega inimesed kokku puutuvad, kas siis on tegemist peresisese vägivallaga partnerite või hoopis eaka ja tema lapse vahel. Neid olukordi on täna Eestis palju ja neid tuleb ka näha ja lahendusi leida,” rääkis Leps tulevikuplaanidest.

Seltsilist soovivad eakad saavad endast teada anda helistades telefonil 5683 0646 või e-posti aadressil jututaja@jututaja.ee.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.