"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Kevade alguse nädal meelitas õuejalutuskäigule vööthüäänid (0)
20. märts 2021
Inari Leiman

Päikest, lumehelbeid ja raheteri vaheldumisi pakkunud kevade alguse nädal lasi kuulda suur-kirjurähni tärinat, paljastas mutimullahunnikud loomaaia linnutiikide aasal ning meelitas õuejalutuskäigule vööthüäänid. Isegi raipekotkas tuli õueuksele lumesadu vaatama, kuid taandus siiski õige pea tagasi sooja.

Valgepea-merikotkas seevastu end lumetuisust heidutada ei lase, samuti kullimäe kakud, kes suuril silmil ümbrust seiravad. Ka ilves Charik jätkab rahulikult einetamist selga sadavast lumest hoolimata.

Kulaanidki ei pelga kevadtuisku, kuid hoiavad siiski targu varjulisse aedikusoppi. 17. märts on Eesti rahvakalendris lisaks käädripäevale märgitud ka Patrikupäeva ja Alekseipäevana. Viimane inspireeris loomaaednikke amuuri leopardide Alexei ja Muusi elu huvitavamaks muutma.

Loomad vahetati aedikutes, nii et nad said liigikaaslase lõhnajälgi ajada. Lisaks puistati laiali kaneeli, mille peal kaslased püherdada armastavad, ja peideti toiduks antud lihakäntsakas pappkasti. Nüüd ekspositsioonis külastajate ees toimetav Alexei andis seepeale lausa väikese etenduse.

Läinud laupäeval teineteist leidnud jääkarupaari õrnuseaeg hakkab tasapisi otsa saama ja neljapäeval end porikaruks püherdanud Friida andis juba möirates märku, et ei soovi enam isakaru tähelepanu.

Hallhüljes Lielu aga on kevadiselt ja kelmikalt mänguline: sätib rohelist aukudega toidurõngast endale ümber kaela ja tukub sellega vee all, aeg-ajalt püüab rõngast loibade või kogu kehaga vee alla suruda.

Kevade edenedes tasub silma peal hoida ka Bennetti kängurute kukrutel: soojal päeval võib tabada kängurupoega kukrust välja piilumas.
Habekotkad said maha teise munaga ja hauvad seda hoolega.

Esmaspäeval õnnestus viimaks üle kavaldada ettevaatlik dagestani tuur Sarna, kes oli loomaaiakülalistele silma jäänud väga pikaks kasvanud sõrgadega. Seitsmeaastane kits suleti majakesse ja tema sõrad värgiti lühemaks. Sõrgade värkimine on loomaaias pidev ja rutiinne töö, kuid tihti kipuvad just need isendid, kes sõraprobleemide tõttu sagedamini hoolt vajavad, loomaaednikke umbusaldama ega lase end kergelt kinni võtta.
Kagu-Aasia troopilise vihmametsa ekspositsioonihoone edeneb: objektil toimub välisvõrkude (drenaaži ja kanalisatsiooni) ehitus.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.