"Riigid, kes täna on vaktsineerimise edetabelites kõrgel kohal, on teinud inimestele hästi lihtsaks sõna otseses mõttes “vaktsiini otsa komistamise”, et inimene ei pea oma tavapärastelt radadelt üldse kõrvale astuma, selleks, et oma vaktsiinisüst kätte saada."

Kersti Kaljulaid, president
Tänavu saab nurgakivi üks kaunimaid ehitisi meie pargikultuuris: Kadrioru oranžerii (0)
20. märts 2021
KARISMA arhitektid

Kadrioru parki arendatakse pidevalt. Praegu valmistatakse ette ainulaadse hoone: oranžerii ehk praeguses mõistes aednike maja ehitust või taasloomist. Pealtnäha tagasihoidliku nimetuse taga peitub tulevikus terve pargikultuuri keskus, millest võidavad kõik linlased.

Tallinn on meeldivalt roheline linn – siin leidub palju parke ja rohealasid. Meil on arvukalt eeslinna parke, Toompea ja all-linna parke, kunagiste suvemõisate parke, iluaedu ja lausa parkmetsasid. Kõige kuulsam neist on kindlasti Kadrioru park, mis laiub tervelt 85-l hektaril. Peatselt saab see kaunimaks veel ühe erilise ehituse ehk oranžerii kaudu.

Kadrioru pargi värvikas ajalugu

Võib öelda, et tegemist on ühe kaunima ajaloolise pargiga kogu Põhja-Euroopas. Algselt nimetati lossi- ja pargiansamblit selle rajaja, Peeter I abikaasa Katariina I auks Katharinenthaliks. Eestipärast nime – Kadriorg – hakati kasutama 19. sajandil ning 1920-ndatel aastatel muutus see pargi ametlikuks nimetuseks.

Peeter I (1672-1725) võib nimetada küllaltki vastuoluliseks valitsejaks. Ühest küljest oli tegemist julma juhiga, kelle käsul tapeti Põhjasõja ajal Eesti pinnal palju inimesi ning hävitati kirikuid, mõisaid ja külasid. Tegemist oli meie ajaloos muuski mõttes väga sünge ajaga, mil lisaks sõjale laastas maad ka katk. Arvatakse, et enne Põhjasõda elas siin u 450 000 inimest, pärast tapmisi ja katku oli inimeste arv kahanenud kõigest 170 000-ni.

Teisalt peetakse Peeter I üheks olulisemaks Venemaa kaasajastajaks ja mitmekülgseks valitsejaks. Tallinna linna kontekstis seisneb Peeter I tähtsus kindlasti Kadrioru pargi rajamises. Teadupärast külastas ta Tallinna tihedamalt kui ükski teine Vene tsaar ajaloos. Kadriorus asub ka Peeter I maja, mis on ühtlasi Tallinna vanim muuseum. Nimelt avati see külastajatele juba 1806. aastal. Muuseum on väga põnev, kuna Peeter I kasutas seda maja oma elukohana Tallinna külastuste ajal.

Kadrioru Park kui linna põhiline “rohenäpp”

Lisaks pargile nimetame me linnasüsteemis Kadrioru Pargiks ka seda haldavat asutust. Selle tegevusvaldkond on lai – peamiselt mitmete parkide, kalmistute ja haljasalade eest hoolitsemine ja nende arendamine.

Asutuse Kadrioru Park hooldada on lisaks pargile endale veel Kalamaja kalmistupark, Tammsaare park, Harju tänava haljasala, Vabaduse väljaku haljastuskonteinerid ja purskkaevud üle kogu linna. Samuti Metsakalmistu, Rahumäe, Hiiu-Rahu, Siselinna, Pirita, Pärnamäe ja Liiva kalmistud.

Asutust Kadrioru Park juhib Ain Järve, kelle käe ja hoole all tehakse ära kogu see suur töö. Muuhulgas arendatakse pidevalt Kadrioru Parki. Praegu on käsil oranžerii ehituse ettevalmistamine. Oranžeriiks nimetati 17.-18. sajandil lossipargis asuvat kasvuhoonet. Praeguses mõistes ehitatakse Kadrioru parki aednike maja.

2018. a, kui tähistati juubelit ehk Kadrioru pargi- ja lossiansambli 300. sünnipäeva, korraldati arhitektuurivõistlus, mille võitis Karisma arhitektid OÜ. Ideekavandite autorid on Kai Süda ja Risto Parve. Ain Järve sõnul oli konkursi eesmärk leida Kadrioru pargi ajaloolisele lossiaedniku hoonete kompleksile sobiv arhitektuurne lahendus.

Oluline pargikultuuri keskus

Planeeritud hoonest kujuneb aiandikompleks pargi hoolduseks vajalike ruumidega. Seal leiavad koha kasvuhooned, samuti hooldustehnika hoiuruumid, aga ka lao-, töö- ning abiruumid. Oranžerii ülesandeks on tutvustada ka pargi ajalugu, maastikuarhitektuuri ja haljastuse hooldamisega seotud teemasid. Hoones avatakse sel eesmärgil ka talveaed, kohvik ja erialakirjanduse raamatukogu koos õppeklassiga.

Projekt on hetkel ehitusloa taotlusfaasis. Sellega soovitakse paari nädalaga lõpujooneni jõuda. Seejärel koostatakse vana kasvuhoone lammutusprojekt ning uue ehitushange. Asjaosalised avaldavad lootust, et oranžerii nurgakivi jõutakse paika seada veel selle aasta sees.

Hetkel on vana hoone äärmiselt kehvas seisukorras. Linn teeb selle nüüd korda. Kui see ükskord valmis saab, võidavad sellest kindlasti kõik linnaelanikud.

 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

JA
21. märts 2021 21:04
Väga tore, et korda tehakse. Aga kas poleks võimalik midagi teha ka selle vastas asuva, endise jäähalli alal asuva tasulise 'lõbustuspargiga'? Need kopitanud hiina plastmass atraktsioonid seal ei sobi ülejäänud pargiga kohe kuidagi, rääkima ka helireostusest, mida sealt lastakse.