"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Uuring: Eesti inimesed mõistavad koroonaviiruse olukorra kriitilisust (0)
20. märts 2021
Rene Suurkaev

Eesti inimesed mõistavad, et riigis on koroonaviiruse laialdase leviku tõttu olukord kriitiline. 80% inimestest toetab viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud meetmeid ja 55% pooldab veelgi rangemaid meetmeid, selgub Riigikantselei tellimusel märtsi alguses Turu-uuringute AS-i tehtud Eesti elanike küsitlusest.

“Ohutunne on juba veebruari algusest alates pidevalt kasvanud. Kui kuu alguses hindasid olukorda kriitiliseks pooled elanikest, siis veebruari lõpus kolm inimest neljast ning praeguseks neli inimest viiest,” ütles Turu-uuringute AS uuringujuht Karin Reivart. “Olukorra kriitilisust kirjeldab ka see, et küsitluse järgi on 73% elanikest valmis tegema läheduses olevale inimesele märkuse, kui too ei täida reegleid.”

80% Eesti inimestest toetab alates 11. märtsist jõustunud rangeid piiranguid. “Samal ajal püsib toetus veelgi karmimate meetmete rakendamiseks, kuigi veebruari lõpuga võrreldes on ootus meetmete rangemaks muutmisele veidi langenud,” ütles Karin Reivart. “Kokku 55% vastajatest tahaksid, et riik rakendaks praegusega võrreldes veelgi tugevamaid piiranguid viiruse leviku takistamiseks. Veebruari lõpus, enne 11. märtsist kehtima hakanud rangemaid piiranguid, toetas nende karmistamist lausa 64% inimestest.”

Selge erinevus tuleb sisse vanuserühmade lõikes. 66% üle 75-aastastest tahaks meetmeid karmistada, kuid 35-49-aastastest inimestest on samal seisukohal 44%. Sama peegeldub ka toetusest 11. märtsist rakendunud piirangutele – vanemate inimeste seas on toetus üle 90%, 35-49-aastaste seas natukene üle 70%, mis on aga samuti kõrge näitaja.

Olukorra halvenemisega samaaegselt on järsult paranenud inimeste teadlikkus kehtivatest meetmetest. Väga hästi on enda sõnul meetmetega kursus 61% inimestest – viimased kaks kuud on see püsinud alla 50%. Üldjoontes on meetmetest teadlikud 33% inimestest. On tõusnud ka nende inimeste osakaal, kes enda sõnul regulaarselt otsivad aktiivselt infot koroonaviirusega seotud teemadel, kuna peavad seda oluliseks. Kõige rohkem on meetmetega väga hästi kursis Tallinna ja teiste suuremate linnade elanikud, kus see näitaja on 65-67%. Maa-asulates on aga keskmisest veidi rohkem inimesi, kes hindavad enda teadlikkust üldjoontes heaks.

Koos parema teadlikkusega piirangutest, on kasvanud ka valmisolek neid järgida. 80% elanikest järgivad enda sõnul kõiki juhiseid ning 13% enamust. Eelmise kuu lõpus olid vastavad näitajad 72% ja 18%. Keskmisest sagedamini järgivad suuniseid jätkuvalt naised, eestlased ja eakamad inimesed. Piirkonniti on suuniste järgimine paranenud kõigis piirkondades, v.a Kesk-Eestis. Võrreldes veebruari lõpuga on sagenenud maski kandmine (kannab 92%) ning kodus püsimine – 56% (viimati 49%).

Vaktsineerida soovijate arv püsib kõrgel – viimase uuringu järgi on vaktsineerituid või valmis vaktsineerima kokku 71% Eesti elanikest, kahe nädala eest oli valmis vaktsineerima ja vaktsineerituid kokku 69%. Küsitluses uuriti ka seda, kui valmis on inimesed lähedastele vaktsiini soovitama. 63% elanikest oleks valmis oma lähedasele vaktsineerimist soovitama, kui viimane talt selle kohta nõu küsiks. 12% pole seda üldse nõus tegema ning 13% pole seda pigem nõus tegema.

Samuti uuriti, milliseid allikaid inimesed vaktsineerimise teemal kõige rohkem usaldavad. Kõige usaldusväärsemaks peetakse Eesti arste ja teadlasi (nt COVID-19 teadusnõukoda, immunoprofülaktika ekspertkomisjon), keda tõi esile 55% vastajatest. Samuti usaldatakse kõrgelt oma perearsti, pereõde või raviarsti (38%), riigiameteid nagu terviseamet ja ravimiamet (30%) ning Eesti meediat (23%). Kui eakamad Eesti elanikud usaldavad vaktsineerimise teemal üle keskmise sagedamini oma perearsti (67%) või Eesti arstide ja teadlaste arvamust (77%), siis noored usaldavad infoallikana keskmisest sagedamini riigiametite lehti (41%) või teadusajakirju (24%).

Inimestelt küsiti ka, mis neis koroonaviiruse levikuga seoses kõige enam stressi põhjustab. Enim kardetakse nakatumist koroonaviirusega, seda muret väljendas 65% inimestest. Sellele järgneb mure tervishoiuteenuste vähese kättesaadavuse pärast, raskused vaba aja veetmisega ning suhted lähedastega – neid muresid väljendasid ca 40-45% elanikest. Hinnanguliselt veerand vastajatest olid mures puudulike säästude või töö kaotamise pärast, keskmisest sagedamini nimetasid neid stressi põhjusteks Eesti venekeelsed elanikud.

Küsitluse tellis Riigikantselei ja viis läbi Turu-uuringute AS. Uuringu 25. küsitluslaine viidi läbi ajavahemikus 11.–14. märtsini 2021.

COVID-19 teemaliste elanikkonnaküsitluste raportid.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.