"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
100 aastat tagasi: jultunud kerjused, lohakad majahoidjad ja varestenuhtlus (0)
21. märts 2021

1921. aasta märtsikuu kolmanda nädala ajalehtedes kuigi palju raputavaid uudiseid ei sisaldunud, aga sellest hoolimata tehti juttu eri teemadel. 

Kirjutati paarist veidrast liiklusõnnetusest, tohututest vareseparvedest Tallinna kohal, ülbetest kerjustest ja loomulikult toiduhindadest. Nädal algas aga Päewalehes ilmunud uudisnupuga kevadekuulutajate kohta.

Lõokesed wäljas. Pühapäewal, kus soojus keskpäeva ajal päikese käes juba üle 15 kr. ulatus, laulsid Tallinnas mitmelpool linnaäärsetel heinamaadel ja karjamaadel lõokesed.”

Samas  lehenumbris räägiti ka Vene bolševistlikust revolutsionäärist, Lev Davidovitš Trotskist (sünnipärase nimega Leiba Davidovitš Bronštein), kelle ametinimetus tolle ajalehe ilmumise ajal oli Vene SFNV Sõja- ja sõjamerelaevastiku rahvakomissar. Nimelt olla tema uhket sõiduriista Tallinna tänavatel nähtud.

“Trotski auto. Meie lehes oli hiljuti juttu ühest uhkest autost, mis nõukogude saatkonnale Tallinna tuli ja mida praegu Tallinnas näha. Kõneldakse, et see auto Trotskile on ostetud.”

15. märtsi Tallinna Teataja räägib ühest õnnelikust õnnetusest, mis tõi kaasa vaid lõhutud akna ja muljutud kompvekid.

Voorimees kukkus kommipoodi

“Woorimees waateakna “sisse kukkunud”. Eila Suure Balesna (uue nimega Lembitu tänav, toim.) tänawal ümberkäänamisel läks woorimehe nr. 389 troska ümber ja woorimees ise kukkus wäga õnnetumal kombel majas nr. 7 asuwa kaupluse waateaknast sisse aknal wäljapandud komwekkide ja teiste maitseainete peale.”

Järgmise päeva Tallinna Teataja rääkis mittetallinlaste ravikulude kompenseerimisest, toreda nimega tublist tudengist ning sellest, et väga suur hulk Tallinna lapsi sõltub linna toiduabist.

“Wäljaspool Tallinnat elawate isikute rawitsemise kulud, mida Tallinna keskhaigemaja nende rawitsemisel on pidanud kandma, nõutakse linnawalitsuse otsust mööda kohtu teel wastawatelt maakonnaasutustelt sisse.”

“August Müristaja, keda Tartu ülikool Jüri Wilmsi stipendiumi saamiseks ette pani, on Tallinna linnawalitsuse poolt stipendaadiks kinnitatud.”

“2000 last saavad praegu Tallinna lastekaitse ühingu toitluspunktides iga päew maksuta lõunat.”

Tasuta tarkused ja reklaamtahvlite sära

Lisaks andis 16. märtsi Tallinna Teataja number teada, et pealinnas on toimumas kaks loengut, mille ülispetsiifilised teemad esmapilgul küll tohutuid rahvamasse ilmselt paeluda ei saanud.

“Prof. A. Krõlowi kaks loengut. Tallinna tehnikum korraldab tehnikumi ruumides kaks loengut, millest osawõtmine asjast huwitatule waba. Kõneleb läbisõidul wäljamaale, Tallinnas wiibiw Peterburi professor, teaduste akadeemia liige A. R. Krõlow, nimelt:
Kolmapäewal, 16 märtsil, “Pikuti wõnkumised laskeriistade kuuliraudades.” Reedel, 18. märtsil, “Staatilise ja dünaamilise koormatuse mõiste karakteristika”. Algus kell 6 õhtul.”

16. märtsi Waba Maa andis lugejatele lootust, et linn peatselt lisaks tänavavalgustusele ka muul moel särama lüüakse.

“Walgustusreklaami asutamise kawatsus Tallinnas. Walgustusreklaami tahab keegi ettewõtja linnas asutada ja palub selleks rendile maatükka. Linnawalitus awaldas seks põhimõttelist nõusolekut.”

Fantoomtelefon ja džihaad varestele

Tallinna Teataja kirjutas 17. märtsil 1921 sellest, et riisi hind on langemas ja ka sellest, et linna telefonikeskjaam edastas arve olematu telefoninumbri kasutamise eest.

“Riisi hind alaneb weelgi. Nagu kuuleme, on mõni Tallinna äri riisi pakkumise saanud, umbes 7 marka nael. Tallinnasse toomisega ja tolliga tõuseks naela hind umbes 10-11 margani nael.”

“Olemata telefonikõned. Ees seisab arwe, millega Tallinna keskjaam teada annab, et telefon nr. 635 weebruarikuu jooksul peetud kõnede eest 5 marka peab maksma. Summa ei ole suur, aga tema arwele wõtmist tuleb imestada. Temast järgneb, et Tallinna telefonikeskjaamas on kõnesid ühelt telefonilt kuuldud, mida Tallinnas üleüldse ei olegi weel ja ainult on palutud üles panna.”

Samas lehenumbris võttis keegi suur “loodusesõber” sõna üsna naiivse, et mitte öelda rumala ettepanekuga tappa kõik varesed, sest need linna parkidele roojavad ja laululindude pesasid rüüstavad.

“Surm warestele. Meie linna ümbruse metsad, nagu Koppel, Naissaar jne. kubisewad warestest. Igal hommikul päewa tõusu aegus lendab see wareste parw üle linna teistesse suurematesse metsadesse omale saaki otsima ja õhtul jälle tagasi oma pesadesse. Neid wareseid ei ole aga mitte wäike parw, waid neid on kümneid tuhandeid. Et waresed ühed kõige kahjulikumad linnud on, nad roojastawad meie parkides kõik pingid ja puud ja peale selle häwitawad nad weel suure hulga wäikese laululinnu pesasid ära. Et meil laululindusid just nii wäga palju ei ole, siis peaks wastaw ametiasutus selleks korralduse tegema, et waresed saaksid häwitatud.”

Sealiha hind üles ja põrsakombed au sisse

1921. aasta 18. märtsi Tallinna Teatajas kirjutati lihahinna tõusust ja tähtsate riigiasutuste kehvast hooldamisest.

“Sealiha hind tõusmas. Sealiha lubati walitsuse poolt wälja wedada. See on kohe sealiha hinna peale meie turul mõjunud. Et ärimeeste wahekasu wäljawedamisel suur, siis osta nad suurel mõõdul sealiha kokku. See on hindade peale juba mõju awaldanud ja need on tõusma hakanud.”

“Mustus. Juba kauemat aega köidab tähelepanu Kaarli kiriku wastas olewa Tolli maja sissekäik oma mustusega. Trepp seisab nädalate wiisi puhastamata. Trepi seinad on täis kritseldatud. Asi on seda imekspanemisewäärilisem, et täh. majas asub 4 suuremat riiklist asutust, muu hulgas isegi haridusministeerium. Missuguse mulja saawad küll wõõrad, iseäranis wäljamaalased meie puhtusest, kes tihti ministeeriumis käiwad. Tahaks loota, et need, kellesse asi puutub, ometigi kord seda tähele paneksid ja wastawad korraldused teeksid.”

Ülbed kerjused ja hooletud majahoidjad

Lisaks tuli lehes juttu ka eriti jultunud kerjustest, kes isegi jõuorganitega ähvardamisele ainult naeravad.

Kerjused lähewad häbemataks. Toimetuses kaebas eila keegi tuntud inimene, et temalt S. Tatari tän. kerjus-kaabakas wäga häbematalt wiinaraha norinud. Ähwardanud kära teha, kui raha ei anta. Teiselpool uulitsat käinud kerjusel kaks seltsimeest, keda tarwilikul korral appi wõetakse. Kui linnawahiga ähwardati, wõttis kerjus ise wile taskust ja wilistas sellega… Meie politsei peaks üleüldse kerjusid uulitsal sagedamini tähele panema, iseäranis aga uulitsail liikuwaid kaabak-kerjusid.”

18. märtsi Waba Maa kirjutas ka ühest majahoidja hooletu tänavakoristuse tõttu juhtunud õnneliku lõpuga õnnetusest, mille tagajärjed oleks võinud olla palju rängemad.

“Õnnetus majahoidja hooletuse tagajärjel. Kõik tänawad Tallinnas on jääst juba wabanenud ja mõned üksikud kohad, kust seda weel leida, puhastatakse politsei sellekohasel korraldusel. Kuid siiski leidub Pikal tänawal – Brookusmäe algul – maja nr. 30, mille esine tänaw weel täielikult libeda jääkorraga kaetud. Eila keskpäewal süllalise puukoormaga sealt tänawalt läbi liikudes ei suutnud woorimees libedal jääl libeisema hakanud wankrid enam teel hoida ja koorem jooksis tugewa jõuga ülejalgtee saapakaupluse aknasse, seda purustades. Woorimees, kes jalgapidi kiwimüüri ja wankri wahele jäi, sai pigistada. Hobune jäi terweks.

See juhtumine sunnib tarwilikka ametiwõimusid terawamalt selle järele walwama, et tänawate korrashoidmise kohta käiwad määrused täpipealt täidetud saaks.”

Must leib ja must saun

Sama päeva Waba Maa annab teada, et Tallinn teeb omalt poolt kõik, et kõigil linlastel soodsa hinnaga leib laual oleks.

Leiwamüügikorraldusest Tallinnas. Nagu linnapea linnawolikogu wiimasel koosolekul teatas, ei lõpeta linn elanikkude leiwaga warustamist mitte, kuigi leiwakaardid 1. aprillist ära kaotatakse. Edaspidi hakkab linna leiwaäri kauplustele leiba wabalt andma, nii, et seda igaüks tarwiduse kohaselt wõib osta. Leiwa naelahinda loodetakse praegusest tshekileiwa hinnast alandadagi wõiwat. Kallimaks ei lähe leib igatahes mitte.”

Nädala viimane Waba Maa andis aga teada, et Müürivahe tänavale pole saunahuvilistel endiselt asja ning olukorda arvestades ei oleks seal ka ilmselt oluliselt puhtamaks saanud.

“Müüriwahe tänawa saun ikka weel kinni. Hiljuti pandi Müüriwahe tän. asuw Tallenbergi saun mustuse pärast kinni. Nende päewade sees teatas omanik, et ta sauna ära puhastada on lasknud. Terwishoidlisel järelwaatusel selgus aga, et korratus peaaegu endine. Sellepärast ei antud ka sauna awamiseks linnaameti poolt weel mitte luba.”

SEOTUD LOOD: 

100 aastat tagasi: ülevaade lõbunaistest ja viiejalgne vasikas
100 aastat tagasi: muutlikud toiduhinnad, heitlik ilm, linna esimene tuletõrjeauto
100 aastat tagasi: tüüfuse levik Tallinnas, ruumipuudus vaestemajades ja õigust nõudvad ehitustöölised
100 aastat tagasi: langevad hinnad ja ebaõnnestunud kokaiiniäri
100 aastat tagasi: Eesti vägilane Soome jõumeest tuuseldamas
100 aastat tagasi: dünamiidiladu Toompea lossi keldris ja 1000 tasuta saunapiletit vaestele
100 aastat tagasi: mure puhastamata tänavatega, uued liikluseeskirjad, linn murrab piimakartelli, rongiõnnetus Nõmmel
100 aastat tagasi: raudtee läbi Kadrioru, toiduhindade langus, maailmalõpp ja linna kiuslik keeluseadus
100 aastat tagasi: Päts juhib valitsuskõnelusi, õlletehased alustavad taas tööd, elektrikriis saab läbi
100 aastat tagasi: mure toidu pärast, meelelahutuse hea seis ja võitlus salapiimaga
100 aastat tagasi: toidukriis saab pisut leevendust, rongid hilinevad, sadamas toimub suur plahvatus
100 aastat tagasi: salasuitsud, olematu elektrivool ja jätkuvalt ähvardav nälg
Tallinna uudised 100 aastat tagasi: leivahinna tõus, töölisstreik ja kehvad voorimehed
Täna 100 aastat tagasi: valik uudiseid 4. detsembrist 1920

 

 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

kuld on oluline
21. märts 2021 21:31
Ilmselt kuld on oluline kas mitte. Vast jäädvustada Reveli kullavihm tarida tohututes kulda tegelt saavutus. Või siis hiidrahapesu Tallinnas igati väärib monumenti on ju?
Leiba sats
21. märts 2021 13:20
Lausa mäsu tahtsid trotskistid-leibistid oma rahapesu kontooras korraldada elik mängib veidi browninguga Telliskopli uulitsal. Tegelt ime kuidas Suur Jaan ja Alice pääsesid järsku eksterritoriaalsed laod sadamas. Teistele siis Lõpplahendus tavaline mässumeeste värk. Mingil hetkel Joss sai kogu trotskismusega ühele poole kuid vaata imet jälle Leiba platsis. Green New Deal kommunistkad, sotsialistkad, musulmankad ja hunnitud blõmmistid muudkui suudle kriminaali saabast mustanahalise...
rohkem Leibat
21. märts 2021 11:53
Ropult bolševikke verist kulda läbi Reveli Läände unistuste Londoni nüüdsesse Sadik Khaani Londonstani. Rohkem Leibat rohkem Leibat mis muide saanud Leiba hääst kmaraadist Uljanoffist kunagist olla lausa miski monument olnud rääkimata Lenini puiesteest kuid ilmselt ammu. Kuid asjast ilmselt puht memoriaalselt - rikkagi kullavihm Revelis - on Leiba monument igati asjakohane kas mitte? Või kuld ei ole oluline õnn ei peitu rahas järsku siis kullas?
neotrotskist
21. märts 2021 12:03
http://www.whale.to/c/leon_trotsky.html http://www.trueinform.ru/modules.php?name=News&sid=46567 Auaarialane Trotski. https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=edasivene19370204.2.2 Trotskistid - sionistid kui Saksa agendid Eesti NSV-s. Küüditati aastatel 1940 - 41 Siberisse. Eesti NSV ajalooõpikutes kirjutati, et Anvelt, Pöögelmann, Lauristin jt eesti kommunistid olid trotskistid ja said paraja palga...
paradiis tegelt
21. märts 2021 11:30
Tallinn Revel ju Leiba paradiis rahapesukeskus täpselt nii nagu alati põhiline peab Leiba olema. Kohalikud siis teenindamas täpselt nii nagu alati keeled suus ja muide oskavad kasutada prilllauda. Ja mis värvikas seltskond läbi Tallinna Reveli liikus tõeline elu.
rubljoff
21. märts 2021 11:45
https://www.postimees.ee/1396447/tartu-rahu-tegi-eestist-bol-evike-kullapesula Kullavihm meelitas Tallinna avantüriste ja aferiste igast maailma otsast, siinsest idaärist kirjutanud prantsuse ajakirjanik iseloomustas Tallinna kui «rahvusvahelist kloaaki». http://www.eesti.ca/?op=article&articleid=32592 Jurjevi offshore.