"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
FOTOD! Aastakümneid räämas olnud Volta kvartal saab uue elu (0)
21. märts 2021
Albert Truuväärt

"Planeeringute käigus on meie eesmärk lahendada ka piirkonna lasteaiamure, kuna hilisemad haridusetapid on juba need, kus inimene suudab reeglina istuda ise bussi peale ja sõita need vajalikud vahemaad," ütles abilinnapea Andrei Novikov.

Linna poolt heaks kiidetud Volta kvartali detailplaneeringu kohaselt struktureeritakse endine Volta tööstuskvartal ümber ning piirkonda on võimalik rajada terviklikult läbimõeldud elu- ja ärikeskkond. Tallinna linnavolikogu esimehe Tiit Teriku sõnul on oluline, et endised tööstusalad ja vahepealsed räämas tühermaad ärkavad järk-järgult uuele elule.

Vaata galeriid (77)

“Volta kvartali planeeringu osas on positiivne, et sinna on kavandatud ka lasteaed. See on vajalik, kui arendatakse suurt elamu- ja ärikvartalit,” ütles Terik.

“Põhja-Tallinnas asuvatele endistele tööstusaladele uue funktsiooni andmisel vajab lahendusi liikluskoormuse kasv. Sellega peavad tulevikus arvestama nii elanikud kui ettevõtted, kes sinna kolivad. Ideaalset varianti pole, sest ega ka lagunenud ja tühjad tehasehooned linnaruumi ei kaunista. Siin on kindlasti üheks peamiseks võimaluseks ühistranspordi arendamine,” lisas linnavolikogu esimees.

Kalamaja asumis Tööstuse ja Volta tänava ning Paljassaare raudtee vahel asuvale 11,26 hektari suurusele planeeringualale moodustatakse 30-32 krunti ning ehitatakse, säilitatakse või rekonstrueeritakse kuni 42 hoonet. Planeeritud maa-alal ei ole kultuurimälestisi, kuid alal asuvad mitmed arhitektuuriajalooliselt väärtuslikud 19. ja 20. sajandi vahetusel ehitatud kunagise tehase Volta tootmishooned ja administratsioonihoone, mis planeeringulahenduse kohaselt säilitatakse.

Detailplaneering struktureerib endise Volta tööstuskvartali ümber vastavalt 2007. aastal läbiviidud ideekonkursi võidutööle Soome arhitektuuribüroolt AW². Elukeskkonna loomisel on tähelepanu pööratud avalikult kasutatava ruumi kvaliteedile, parkimise korraldamisele, rohelise rekreatsiooniala loomisele ja turvalise ümbruskonna tagamisele. Detailplaneeringu lahenduse idee põhineb planeeringuala tsoneerimisel kasutusotstarbe järgi.

Paljud olemasolevad Volta tehase ajaloolised hooned rekonstrueeritakse ja laiendatakse, lisaks ehitatakse alale uued korterelamud ja ärihooned. Arvestatud on olemasolevat ning kavandatavat taristut nii, et kvartali äärealadele, tänavate äärde on paigutatud rohkem äri- ja kaubandust ning keskele on organiseeritud privaatsem elukeskkond koos korterelamute ja avaliku kasutusega pargialaga. Parklad on viidud maa alla, et vähendada hoonete vahel toimuvat liiklust.

Hea elukeskkond vähem autokesksele inimesele

“Ühistransport on seal piirkonnas korralik: liigub mitmeid bussiliine mööda Tööstuse tänavat, teiselt poolt mööda Kopli tänavat sõidab tramm kesklinna, nii, et selle poole pealt on logistika seal suhteliselt hea. Ning Kopli tänaval on olemas ka kergliiklusteed ja lisaks kõigele on see sisuliselt käe-jala ulatuses jalgsikäigu kaugusel südalinnast,” ütles Andrei Novikov.

“Ma möönan, et autoga on seal täna raske ja homme on veel raskem ning seda väga palju parandada ei õnnestu. Meil on alati see dilemma, et osa kogukonnast arvab, et tuleks ehitada võimalikult palju teid ja tänavaid. Teine osa arvab, et tuleks eelistada ja arendada kergliikumisvõimalusi, olgu selleks siis jalgrattad, tõukerattad või jala käimise võimalused. Kolmandad ütlevad, et ainult ühistransport on kõige tähtsam. See kuldne kesktee tuleb saavutada iga kord lähtuvalt sellest, millised parasjagu võimalused on,” nentis abilinnapea.

“Siia väga palju uusi teid ja tänavaid ehitada ei ole võimalik. Kalamaja on üks vanemaid asumeid ja tänavavõrgustik on lihtsalt ajalooliselt välja kujunenud ja mida vanem on linnaosa või elukeskkond, seda keerulisem on sinna midagi uut tekitada. Võtame näiteks vanalinna, mis on projekteeritud veel siis, kui liiguti hobusega, seetõttu on seal ka tänavad nii laiad või kitsad, nagu nad on ja ega neid väga palju ei muuda.”

Luuakse juurde lasteaia- ja lastehoiukohti

Kui tänavate juurde- või laiemaks ehitamist Kalamajas väga teha ei saa, siis kindlasti plaanitakse lahendada piirkonnas lasteaiakohtade probleem.

“Planeeringute käigus on meie eesmärk lahendada ka piirkonna lasteaiamure, kuna hilisemad haridusetapid on juba need, kus inimene suudab reeglina istuda ise bussi peale ja sõita need vajalikud vahemaad. Ma ei näe ise siin ka suurt probleemi, olen seda ka enda koolipõlves läbi teinud. Ja minu vahemaa jäi mitme linnaosa taha. Polnud hullu midagi, sain hariduse kätte,” nentis Novikov.

“Üldiselt logistiliselt see asukoht on südalinnale niivõrd lähedal, et mõne peatuse või põgusa jalgsikäigu kaugusel asuvad erinevad kesk-ja südalinna koolid, lisaks rajatakse lähedusse Sõle tänava äärde uut riigigümnaasiumi ning Kalamajas on olemas ka põhikool, nii, et võimalused koolihariduse saamiseks on piirkonna lastele kindlasti olemas.”

Volta kvartali ja lähiümbruskonna elanikele kavandatakse ka uus lokaalne kaubanduskeskus ning luuakse uusi töökohti kavandatavates büroohoonetes. Terviklikuks muudavad elukeskkonna pargialad, mängu- ja spordiväljakud ning rajatav lastehoid ja lasteaed. Volta kvartalisse kavandatakse juba koos olemasoleva 187 korteriga kokku 861 korterit.

Volta kvartali terviklik arendus võimaldab luua kvaliteetse linnaruumilise keskkonna ja siduda omavahel arenevad Kalamaja, Noblessneri ja Arsenali piirkonnad. Selline linnaehituslik areng vastab Tallinna üldplaneeringus ja piirkonna arengukavades püstitatud eesmärkidele.

“Tuleb ausalt tunnistada, et meil ongi valik, kas me laseme endistel tööstusaladel olla nii räämas, nagu nad on või me laseme neid uuendada ja ehitada suhteliselt südalinna lähedale uued elukeskkonnad,” ütles Novikov.

Taavi Rõivas: linna arenemine sissepoole on igati mõistlik

“Mulle see planeering meeldib. Meeldib nii arhitektuuriliselt kui linnaehituslikult ja seda kahel põhjusel. Esiteks ta ei näe arhitektuuriliselt odav karp välja,” ütles linnavolikogu liige Taavi Rõivas.

“Teiseks – linnaehituslikult, kui me mõtleme, mis on see suund, kuhu Tallinn peaks arenema, siis tegelikult on meil laias laastus kaks valikut. Üks valik on see, et linn areneb väljapoole, mida on viimastel aastakümnetel väga palju juhtunud, on arenenud Viimsisse, Rae valda Harku valda. Või siis areneb linn ka sisemiselt, mida on ka nüüd viimasel ajal võib-olla natuke rohkem hakanud juhtuma,” märkis Rõivas.

“Praegu on väga palju uusi arendusi näha Põhja-Tallinnas ja mulle isiklikult tundub, et nii transpordi kui logistika kui kõige muu seisukohast on see palju loogilisem kui ainult valglinnastumise areng,” nentis Rõivas.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.