"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Kemikaaliohutuse reidi tulemused: korras oli alla veerandi asutustest (0)
22. märts 2021
Ilja Matusihis

Päästeamet ja tööinspektsioon viisid 15. veebruarist 12. märtsini läbi ühise reidi, et kontrollida üle kogu Eesti asutusi, mis käitlevad ohtlikke kemikaale väikeses koguses. Päästeamet külastas 54 asutust, millest 41 tuvastati puudused ehk korras oli vaid 24 protsenti asutustest.

Tööinspektsioon kaasati 18 asutuse kontrollimisel. Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juhataja Tagne Tähe tõdes, et üheski asutuses, mida kontrolliti, ei ületatud kemikaalide ohtlikkuse alammäära. “Paraku esines kõige rohkem puudusi kemikaalide hoiukohtade puhul – 28 asutuses oli hoiukoha märgistuses nõuetele mittevastavusi ning lisaks 28 asutuses esines probleeme hoiukoha endaga.“

Teadmised, kuidas tegutseda tulekahju ja/või kemikaalide lekke korral puudusid 18 asutuse töötajatel. Samuti osutusid probleemkohtadeks ohutuskaardid, millega olid hädas 22 asutust, lisaks 19 asutusel oli probleeme evakuatsioonivalgustusega, -teedega ja -sulustega. 19 asutusel olid puudu lekke korral tegutsemiseks vajalikud vahendid. Tuleohutuse seaduse alusel tuvastati ka muid rikkumisi.

„Kemikaaliohutuse reid tõestas, et tegemist oli vajaliku valdkonna kontrolliga,“ ütles Tähe. “Kuid kohati puuduvad päästeametil tuvastatud asjaolude suhtes ettekirjutiste vormistamiseks õigused.“

Samas tehti kindlaks asutuste kemikaaliohutusega soetud peamised probleemid ning nõustati, kuidas paremini kemikaale käidelda ning õnnetuste korral tegutseda.

Päästeameti pädevuseks on kontrollida ehitisi tuleohutuse seaduse alusel ning ka suurõnnetuse ohuga ja ohtlikke ettevõtteid kemikaaliseaduse alusel. Lisaks suurtele ettevõtetele võivad aga ohtu põhjustada ka kõik teised ettevõtted või asutused, mille territooriumidel paiknevad tanklad või mis käitlevad kemikaale, sealhulgas spordihooned, haiglad/tervisekeskused, basseinidega koolid ja lasteaiad, veekeskused/spaad, tootmis- ja tööstusettevõtted. Ohu suurus sõltub seejuures mitmest tegurist: missugused on käideldava kemikaali kogused, kas ainet vaid hoiustatakse või ka kasutatakse erinevates protsessides, missuguseid ennetus- ja leevendusmeetmeid on ettevõtted rakendanud ja nii edasi.

Kemikaaliohutuse reidi raames küsiti andmeid kemikaalide kohta, hinnati kemikaalide hoiukohtade nõuetele vastavust, töötajate teadlikkust ning koolitatust õnnetusjuhtumi avastamisest ja tegevustest õnnetuse korral, sealhulgas seda, kas on olemas vajalikul hulgal vahendeid selle tagajärgede likvideerimiseks. Kontrolli põhirõhk suunati just kemikaalide hoiukohale ning selle ümbrusele asutuses.

Eestis on varasematel aastatel juhtunud mitu õnnetust, kus basseinivette on sattunud liialt palju kloorilahust ning inimeste tervis on seetõttu olnud ohus. Samuti on juhtund õnnetusi, kus kemikaalianumad on läinud ümber ja kemikaal on lekkinud läbi põranda alumisele korrusele. On olnud ka õnnetusi, kus omavahel on segatud kemikaale, mis olemuselt kokku ei sobi ning seeläbi põhjustanud ohtliku olukorra. Lisaks on puhkenud mitmeid tulekahjusid hoonetes, kus on olnud ohtlikke kemikaale, mis on raskendanud päästetöid.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.