"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
KOROONAAJA MAJANDUSIMED: Uut tüüpi kaubandus sünnib koos kulleritearmee, ülekoormatud pakiautomaatide ja klientide ahastusega (0)
22. märts 2021
Scanpix

Külastajate suure hulga tõttu kokku jooksvad kodulehed, defitsiitseks muutuvad kaubad, allakäiv teenindus, pikk ooteaeg ja hilinevad kaubad on vaid mõned hädad, mille koroonaaeg on e-poest ostes kaasa toonud.

Piirangute ajal on kriisieelne nišiäri ehk e-kaubandus muutunud suurele osale inimestest möödapääsmatuks. Piltlikult öeldes ägavad e-poed, kuni tavapoed jäävad suletuks, tellimuste laama all. Vahel tundub, et kullerid kõikvõimalikes sõidukites moodustavad põhiosa linnaliiklusest.

Kui klient tahab kaubale ise järele minna, võib ta selle kätte saada varasema glamuurse poe asemel apokalüptiliselt mõjuvast laokompleksist kusagil Harjumaal. Kuid kõik need on aja märgid ja ei tähenda, nagu kauplejad ei pingutaks. Sageli ei taha me tunnistada, et kaupmees pole süüdi ja pandeemia ei luba meid enam käsitleda nii suurte kuningatena kui varem.

Eesti e-pood võistleb kõigiga

Heateenindus.ee juht Urmas Kõiv toob välja, et Eesti e-kaubandus on koroona ajal kasvanud rohkem kui kaks korda ja pakiautomaate kasutatakse ligi 70% rohkem.

“Klientide uueks käitumisharjumuseks on saanud toidu ja esmatarbekaupade koju-kontorisse tellimine, kusjuures teenindus on liikunud suures mahus e-kanalitesse,” osutab ta. Siiski pole Kõivu sõnul vajadus tublide teenindajate järele kuhugi kadunud. Lihtsalt ei kohtuta enam silmast-silma. Statistika järgi on aastaga lisandunud üle 40 000 kaugtöö tegija. Nende hulgas leidubki hulk klienditeenindajaid.

Kõivu sõnul suudavad head kaupmehed, kel märgis “Turvaline ostukoht”, üldiselt inimeste soovid rahuldada. Ei maksa aga arvata, et vaatamata klientide küllusele e-kaupmehed kulla sees suplevad. “E-poodi pidav kaupmees toimetab globaalsel turul ja globaalses konkurentsis,” toonitab Kõiv. “Klientidel on sama lihtne osta kaupa Ameerika või Hiina kui Eesti e-kauplejalt.”

Kui läheneda tavalise e-ostleja seisukohast, siis klienditeeninduses võivad siiski tekkida mured, mille lahendamisel on Eesti e-poodide haldajatel vähe kogemusi. Näiteks kaupade tagastamisel vaidlevad Eesti e-poed klientidega välismaistest palju rohkem. “Konkurendid asuvad ühe kliki kaugusel ja parem, kui e-kauplejal oleks suurem oskus pakkuda suurepärast klienditeenindust,” hoiatab Kõiv.

Teisalt on paljud kliendid tähele pannud, et tellitud kaup ei jõua kaugeltki nii ruttu kohale kui loodetud. Poelt laekuvad vaid SMS-id vabanduste ja uute lubadustega. Eesti e-kaubanduse liidu tegevjuht Tõnu Väät möönab, et tõepoolest on tarneprobleeme tekkinud. “See ei ole seotud kuidagi e-kaubandusega, vaid viirusega,” ütleb ta.

Asi on selles, et 2020. a kevadel, kui pandeemia algas, läksid paljud riigid lukku. Mitmed tehased seisid ja piiriülesed tarned ja ostud langesid kordades. Paljud kaubakontenerid jäid Ameerikasse ja Aasiasse passima. Piltlikult öeldes on see loonud olukorra, et üks konteiner ei maksa mitte 2000, vaid 7000-8000 dollarit, sest tuleb kusagilt tühjalt saata kaubale järele.

Defitsiit on tagasi

Lisaks tootmiste kõikumisele, langusele ja siis kasvule on tekkinud suur nõudlus teatud väärismetallide jm komponentide järele. See puudutab elektroonikat, tehnikat, aga ka kallimat mööblit, jalgrattaid jpm. Kõik see aeglustab tootmist, ehkki vanemad põlvkonnad lohutavad end NSV Liidu aegse defitsiidi meenutamisega.

“Probleem ei seisne seega Eesti kaupmehes, vaid on üleilmne,” märgib Väät. Tootmisprobleemid ja transpordi kallinemine põhjustabki hilinemist. “Ma soovitan osta e-poest kaupa, kus kirjas, et laos olemas,” ütleb Väät. Kui tellida, siis tasuks müüjaga võimalikult konkreetselt kokku leppida tarneaeg, et hiljem mitte pettuda ja ootama jääda.

Ent kui globaalsed mured kõrvale jätta, leidub e-poodidel üsna palju, mida nad ise saaksid paremaks teha.

“Paraku on ka tõsi, et kevadine ootamatus suunas mitmeid – ka suuri brände – kiirelt kaasama poolikuid lahendusi ja andma järele klienditeeninduses,” tõdeb Nobel Digitali digistrateeg ja partner Martin Paršin. “Näen, et kaupmeestel on pikk tee minna, et kõikide väljakutsetega tegeleda.”  

Süsteemid tuleks paljudel e-poodidel paremini digitaliseerida. Kui tuua lihtne näide, siis võidakse eksida laoseisuga, mida mingitel põhjustel ei saa näha reaalajas, ja klient saab valet infot. Või siis liiguvad kliendiandmed kehvasti, on jäetud piisava kaitseta jne. Väikeettevõtteid kummitabki mure, et korralikud digilahendused on ühtlasi kulukad.

Kudumeid müüva e-poe Lõnga Liisu juhi Ülle Vahtra sõnul muutub vahendajate või edasimüüjate olukord keeruliseks, sest inimesed saavad rohkem kaupa osta otse tootjalt. Vahtra ütleb, et pole vahet, kas pakutakse nišitoodet või laiatarbekaupa, kas ollakse isetegija või vahendaja: igal juhul liigutakse e-kaubanduse suunas. Paraku on paljud e-poed tehtud ülepeakaela, et üldse müüa saaks – tajumata tegelikku vastutust ja keerukust.

“Oman ise väikest e-poodi ja tean, kui keeruline ja aeganõudev on hoida seda turvaliselt töökorras,” mainib Vahtra. “Elame huvitaval ajal: ootan lahendusi pakiautomaatide osas, sest see on ikka veel kitsaskoht. Minu unistus oleks, et paki saatmise tasud Eestis ühtlustuks natukenegi maailma hinnatasemega.”

E-kaubandus ei ole seega praegu, kui valdkond on veel üsna uus, lust ja lillepidu kummalegi poolele, ei müüjatele ega ostjatele. Serveri võimsused ei pruugi vastu pidada külastajate hulgale ning ka kullerteenusel on pikad järjekorrad. Aga praeguses olukorras pole ka muud väljapääsu, kui kõikide üleüldine kohanemine.

Kuigi e-kaubandus tundub võlusõnana, ei võimalda see siiski päris kõikides poodides sulgemise kadu korvata.

“Eelmise aasta jooksul kasvas e-poe müük eraklientidele ligi 100% ja eelmise aasta aprillis, kui algas eriolukord ja inimesed läksid kodukontorisse tööle, hüppas e-poe müük eraklientidele isegi 400%,” ütleb Büroomaailma kaubamärki kasutava AS Infotark tegevdirektor Jüri Ross.

Siiski oli ta sunnitud möönma, et kogumüügist moodustab e-poe müük ikkagi vaid 10%, mistõttu isegi selline äge tõus ei suuda korvata “füüsiliste kaupluste” sulgemisest põhjustatud kadu.

“E-pood on nüüd tähtis osa meie ärist, aga inimestele meeldib ka kaupluses käia ning asju oma silmaga näha ja käega katsuda,” rõhutab ta. Rossi sõnul on lisaks sellele arvutite, printerite ja muu tehnika puhul väga tähtis müüja professionaalne soovitus, mida näost-näkku on hõlpsam teha.

Kaugem pakiautomaat on vahel kiirem

E-poodide arendaja Zaproo turundusjuhi Matthias Kreisman näeb võimalust, kuidas survet maha võtta, juurdesõidu ehk drive-in lahenduste juurutamisel. Ta pakub veel, et suured keskused võiksid tühjalt seisvatele parkimisplatsidele rajada telgid, kust siis kaupa välja jagatakse.

“Kõige hullem, kui kaup seisab riiulitel ning ettevõte maksab renti suletud pinna eest,” lausub ta. “E-pood on praegu lahendus,  vajadusel võib kliendiga kokku leppida ning kauba kasvõi lihtsalt parklas üle anda.”

Eesti e-kaubanduse liidu tegevjuht Tõnu Väät möönab, et pakiautomaate “pressitakse” praegu tublisti. Kinni pandud “füüsilised poed” tähendavad, et muidu 1-2 päevane tarne võtab 3-4 päeva. Ega pakiautomaadi haldaja saa muud teha kui pommitada kliente SMS-idega, et mingu ruttu järele.

Klientidel soovitab Väät aga ajud tööle panna, et kus lähematest pakiautomaatidest käib vähem rahvast. Kui on kiire, tasub vahel tellida pakk kaugemasse, kuid kõrvalisemas kohas paiknevasse automaati. “Kui muidu on suure koormusega olnud kesklinna ja suuremate asumite kesksed pakiautomaadid, siis inimeste kodukontoritesse siirdumise tõttu saavad suure koormuse just äärelinnade omad,” tõdeb Väät.

Pakiautomaatide ettevõtted nagu DPD, Smartpost ja Omniva on lubanud sel aastal paigaldada juurde sadu uusi automaate. Lisaks juurdesõidu lahendustele võiksid kaupmehed ka ise algatust üles näidata ning paigutada ettevõtete või kaupluste ette endi pakiautomaate.

E-poest tellides pea meeles:

• Müüja peab ostetud kauba parandama, ümber vahetama, hüvitama või alandama selle hinda, kui selgub, et kaup on defektne või ei näe välja või ei toimi nii, nagu reklaamitud.

• Kui ostsite kauba või teenuse internetist, on teil õigus ost tühistada ja saata kaup 14 päeva jooksul ja ilma põhjendamata
tagasi.

• Usaldusväärsel e-poel on kirjas kaupleja ärinimi, asukoha aadress, kontaktid, kauba või teenuse hind koos saate- jm kuludega, eseme põhiomadused, ostmise juhend, kauba tagastamise ja garantii tingimused, info, kui kaua võtab umbes aega kauba kohale jõudmine ning kes vastutab kauba tagastamise eest.

Majandus on muutunud kaugtöökesksemaks: aastaga lisandus üle 40 000 “kaugtöölise”

Möödunud aastal kasutas oma põhitööl kaugtöö võimalust 163 700 inimest ehk 40 400 võrra rohkem kui aasta varem. Kõige populaarsem oli kaugtöö teises kvartalis, kui seda võimalust kasutas koguni 198 700 inimest.

Statistikaameti andmetel oli kaugtöö tegemisega hõivatute osatähtsus 2020. aastal kõige suurem Harjumaal, Tartumaal ja Hiiumaal. Kõige väiksem aga Ida-Virumaal, Saaremaal ja Võrumaal.

Statistikaameti analüütiku Katriin Põlluääre sõnul saabus kaugtöö arvuline tipp möödunud aasta teises kvartalis ehk viiruse esimese laine ajal, mil inimesed olid eriti ettevaatlikud. Kolmandas kvartalis vähenes koos viiruse taandumisega ka kaugtöö tegijate arv, mis aga neljandas kvartalis taas suurenes. Siiski oli kevadel kaugtööl 27 500 inimest rohkem kui aasta lõpu poole.
Kõige suurem oli kaugtöö tegijate osatähtsus info ja side (70,5%), finants- ja kindlustustegevuse (63,7%) ning kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse (57,9%) puhul. Kõige väiksem aga tervishoiu ja sotsiaalhoolekande (8,9%), majutuse ja toitlustuse (9,5%) ning töötleva tööstuse (13,1%) tegevusalal.

Kaugtööd sai endale lubada 51% tippspetsialistidest, 49% juhtidest, 35% keskastme spetsialistidest, 23% kontoritöötajatest ning vaid 2% lihttöölistest. Haridustaseme järgi leidud selgelt kõige enam kaugtöö tegijaid kõrgharitute seas.

Millistel ettevõtlusharudel on kriisis kõige enam tulevikku?

• Info ja side valdkonna roll majanduses kasvab veelgi. See sektor, kaasa arvatud IT, on osutunud kõige kriisikindlamaks.

• Tervishoius võib kriisi tulemusel tekkida uut äri, eelkõige seotuna info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning masinaehitusega. Eri erialadel on vaja häid funktsionaalseid tööriistu. Perspektiivikad on näiteks diagnoosimise robotlahendused.

• Puidutööstuses paneb kriis alguse kvalitatiivsele pöördele ja laienemisele. Uusi võimalusi toob puidukeemia areng: see aitab luua kodumaisest puidust väärtuslikumaid tooteid. Rohkem puitu töödeldakse Eestis, mitte ei veeta toormena välja.

• Finants- ja kindlustussektoris annavad tooni online-teenused. Traditsioonilise panganduse kõrvale kerkivad finantstehnoloogia ärid leiavad viiruskriisis uusi kasutajaid ja laiendavad turuosa. Uusi võimalusi võivad pakkuda näiteks asjade interneti areng ja kontaktivabad maksed.

• Koolitusettevõtetele pakub lühiperspektiivis tööd digioskuste alane täiendõpe. Samuti inimeste töömustrite muutumisega kaasnev ümber- ja täiendõpe laiemalt.

Allikas: uuring “Viiruskriisi mõju Eesti majandusele”, Uku Varblane, arenguseire keskus

Kinnisvaramüüjad tahaksid selles kriisis elada. Ehitajad siiski mitte, sest tööd on viiendiku võrra vähem

Ühelt poolt tahavad inimesed kriisi tõttu kulutamata raha ja sääste kinnisvaraturgu paigutada. Teisalt hakkab kriisis toimuv kinnisvaraõitseng närbuma ootamatul põhjusel: arendajad ei riski enam nii palju ehitada ja kliendil napib valikut.
Kinnisvaramaaklerite poolt paistab, et sellises kriisis nad tahaksidki elada. Kinnisvara ruutmeetrihind pigem kasvab, kuid samas tundub see veidrana, sest elame ju siiski kriisis, kus töötus pigem kasvab ja paljud ettevõtted on sunnitud uksi kinni hoidma.

Parim kriis eales

“Kinnisvaraturu poolelt vaadates on see kõige parem kriis, mis olla võib, sest raha tuleb süsteemi juurde, pangad on valmis laenu andma ja inimestel, kel võimalust, need ka laenu võtavad,” tõdeb analüütik Tõnu Toompark. “Börs on üles ostetud  ja investeerimisvõimalused – ma just vaatasin – täituvad sekunditega. Inimesed on raha matnud ühisrahastusse – kas see tuleb tagasi või mitte, on järgmine küsimus, aga kinnisvara on suhteliselt kindel koht, kuhu raha paigutada, ja see on füüsiliselt käega katsutav.”

Tööpuudus küll pigem kasvab, kuid see kinnisvaraturgu ei mõjuta.

“Koondatud hotellitöötaja pole kinnisvara ostja nii või teisiti,” tõdeb Toompark, et jõukam keskklass kriisis kuigivõrd viga ei saa. Tema sõnul pole kinnisvaraturu hindade kasv teema mitte ainult Eesti, vaid kogu Euroopas ja Ameerikas. “Küünik nagu ma olen – kriis on võimalus liiga rikkaks saanud vaestelt raha ära võtta. Samas tuleb loota, et kriis ei paisu revolutsiooniks, sest siis võetakse rikastelt omakorda raha ära.”

Kusagil tuleb siiski ette piir, kust maalt on mõttekas kinnisvarasse investeerida. Eesmärk on ikkagi kasumit teenida. Toompark ütleb, et kui korterite ostu-müügi hinnad kasvavad, siis üürihinnad mitte. Hetkeseisu vaadates on mõistlikum endale vara üürida, mitte osta. Kuid pikaks investeeringuks on siiski aeg sobiv.

Pankades ollakse samuti praeguse seisuga rahul. Swedbanki ökonomisti Marianna Rõbinskaja sõnul kosus pealinna korteriturg koroona esimesest lainest uskumatult kiiresti. Eelmisel aastal oli pealinna korteriturg 9% 2019. aastast madalam, ent neljandas kvartalis kasvas tehingute arv siiski 8%.

Kui vaadelda eraldi tehinguid uusarendustega, siis nende osakaal tõusis neljandas kvartalis koguni 19%. Kevadel ja suvel lükati ostuotsuseid edasi. Oodati hinnalangust ning sügist, et näha, mis edasi hakkab saama, toob Rõbinskaja põhjuse välja.
Palgad langesid küll kaubanduses ja turismis. Kuid nõnda nagu viitab ka Toompark, mõjutas see keskmist koduostjat vähe. Teisalt leidus ka kõrge palgakasvuga alasid. “Turu kasvu aasta lõpul toetasid ka kevadest leebemad piirangud ning kodutöö tõstis inimeste soovi elamistingimusi parandada,” ütleb Swedbanki ökonomist.

Siiski möönab ökonomist, et üldine kindlustunne pole kriisieelsele tasemele jõudnud. Nõudlus on jõuliselt paranenud, kuid pakkumises olev uusarenduste laojääk on vähenenud.

Tõepoolest – ehitusettevõtjad ei ole samas sugugi nii rõõmsad kui kinnisvaramüüjad. “Kinnisvaramüük ongi ainuke tugev sektor kogu ehitusahelas,” lausub ehitusfirma Mitt & Perlebach OÜ osanik Kristjan Mitt. Laias laastus on tellimuste arv võrreldes aastataguse ajaga vähenenud 20%. 80% tellimustest  tuleb erasektorilt ja ülejäänu avalikust. Erasektor on aga osaliselt oma investeeringuotsused edasi lükanud.

Lisandub ehitushindade tõus: ehitajaid kiusavad samad mured, mis paljude e-poodide pidajaid. Tarneahelad on läinud keerulisemaks. Materjalide hinnad maailmaturul kallimaks. Nafta hind maailmaturul on tõusnud 60 dollarini barrel. Lisandub tööjõukulude tõus. Isegi kui pandeemia nüüd poole aasta jooksul seljatataks, ei tähenda see, et ehitushinnad langevad.

Kas kõik säästud on kodu leidnud?

Sel taustal võib ainult tõdeda, et kinnisvara soetavate inimeste instinktid ei vea neid alt.

Kui analüütikute arvamuse taustal statistikat vaadata, siis võimalik, et oleme juba jõudmas jahtumise faasi. Teisisõnu: kas nüüdseks on juba suurem osa sääste endale kodu leidnud?  Tõenäoliselt võib see nii olla. Koroonakriisi aegse kinnisvaraturu tippaeg oli mullu november, kui näiteks korteriturul tehti 2231 tehingut. Vähem kui kuu aega tagasi ehk veebruaris oli see näitaja 1889. Võrdluseks: mullu veebruaris ehk enne esimest koroonalainet ja eriolukorda tehti turul korteritega 1972 tehingut. Näiteks Tallinnas sõlmiti veebruaris 784 tehingut, mida oli enam kui jaanuaris, ent ligi 50 võrra vähem kui eelmise aasta samal kuul.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.