"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Pikk koroona toob õhupuuduse, väsimuse ja rändavad liigesevalud (0)
22. märts 2021
Ilja Matusihis

"Poole päeva pealt mõte üldse ei töötanud, tahtsin lihtsalt pikali olla, tervena tunnen ennast alles nüüd, kolm kuud hiljem," kirjeldas koroona pikki järelmõjusid viirushaiguse  käes vaevelnud Elina Siimon. Nõrkus, valud rinnus, mäluhäired jm vaevused võivad pärast koroonat kesta veel mitu kuud. 

Personalijuht Siimoni (48) tõsisemad vaevused algasid alles pärast viirusest jagusaamist. Koroonahaigena olid naisel kadunud lõhna- ja maitsmismeel, kuid need taastusid pooleteise nädalaga ning ta asus taas tööle. “Mõtlesin, et kuna töötada saab kodukontoris, ei pruugi täiendavalt haiguslehte võtta,” rääkis naine. “Totaalne väsimus tuli alles hiljem. Poole tööpäeva pealt koosolekul osaledes tundsin, et tahaks pikali olla, mõte üldse ei tööta. Sain aru, et kui sa ka füüsiliselt ei rassi, ei tähenda vaimne töö veel seda, et sa pärast läbipõetud koroonat ära ei väsiks. Seega otsustasin veebruari keskel, et võtan nüüd rahulikumalt: kui päeval tundsin, et olen väsinud, panin arvuti eemale ja istusin kasvõi niisama. Et pärast haigust taas vormis olen, tunnen alles nüüd – peaaegu kolm kuud hiljem.”

Ohvrit ei vali

Viimasel ajal on üha sagedamini räägitud nn pikast covidist, kus koroona põhjustatud tüsistuste, nt kopsukahjustuste ja organismi nõrkuse tõttu jääb inimene pärast viiruserünnakut veel pikalt põdema. Näiteks võivad pika koroona järelnähtudeks olla jätkuv köha, külmavärinad ja higistamine, palavik, väsimus ja õhupuudus. Samuti valud rinnus, südamepekslemine, peavalu, keskendumis- ja mäluhäired, lihasvalud ja -nõrkus, seedehäired, lööve, diabeedi halvenemine, trombid. Aga ka depressioon jt vaimse tervise mured.

Praegusel kriitilisel ajal, mil haiglad ei suuda koroonapatsientide suure hulgaga toime tulla, osakondades koroona järelnähte ei ravita. Pigem näevad neid haigeid perearstid, mõnel määral ka taastusravispetsialistid.

Perearst Piret Rospul pikaaegseid koroonapatsiente jagub. “Kõige sagedasemad probleemid on neil väsimus ja koormustaluvuse langus, samuti peapööritus, tasakaaluhäired ja liigesevalud,” loetles ta. “Kaebused on aja jooksul üsna varieeruvad – näiteks võivad liigesevalud kolm päeva mööda keha rännata, seejärel mõnda aega kadunud olla, et siis jälle mõneks päevaks kohale ilmuda. Koormustaluvus järk-järgult paraneb, aga kui end üle pingutada, võib tekkida mitu päeva kestev tagasilöök, kus jõudlus on õige kasin ja voodist välja peaaegu ei saagi.”

Tervenemiseks saab ka ise palju ära teha

“Hiinas jälgiti covidit põdenud 1733 patsienti. Kuus kuud hiljem püsis vähemalt üks kaebus kolmveerandil inimestest,” nentis dr Rospu. “Kõige sagedamini jäid püsima väsimus ja lihasnõrkus, aga üle pooltel leiti ka kopsude uuringutel ebanormaalseid tulemusi.”

Ka Eestis on dr Rospu sõnul sarnased tulemused – Tartus on covidit põdenud patsientide jälgimisuuringus leitud, et kuus kuud pärast põdemist on 65%-l patsientidest mingid kaebused, sealhulgas kõige sagedamini koormustaluvuse langus, liigesevalud, väsimus ja lõhnataju kadu.

Pikk covid võib tekkida kõigil. “Seda on kirjeldatud koroonat isegi väga kergelt või peaaegu asümptomaatiliselt põdenud inimestel,” lausus Rospu. “Pikk covid võib kujuneda igas vanuses haigetel. Raskemalt põdenute taastumine on ootuspäraselt ka pikem – nendel patsientidel on isegi raske vahet teha, kas tegemist on pika taastumise või juba pika covidiga. Samuti on juba varasemast tuntav nn intensiivravi järgne sündroom, mida iseloomustavad mälu, mõtlemiskiiruse ja tähelepanu halvenemine, väsimus, aga ka meeleoluhäired, ärevus ja unehäired.”

Kroonilise koroona vaevustega tuleks pöörduda perearsti poole. “Edasine tegelus sõltub sellest, millised kaebused inimesel on,” ütles dr Rospu. “Leidub patsiente, kes vajavad kopsu- või südameuuringuid, aga on neidki, kes pärast covidi põdemist saavad hoopis mõne reumahaiguse diagnoosi. Kuna kaebused võivad olla seinast seina, on ka patsientide käsitlus väga erinev.”

Oma tervise ja toonuse parandamiseks saab vinduma jäänud koroona põdeja ka ise üht-teist ära teha. Alguses tuleks tegeleda järk-järgult ja enesetunde järgi aeroobse kehalise koormusega,  alustades kodu piires toimetamisest. “Nõude pesemine ja tolmu võtmine võib esialgu olla täiesti piisav koormus, mille järel on vaja puhata,” lausus Rospu. “Kui tasakaaluhäireid ei esine, võiksid sobida jalutuskäigud looduses ja jalgrattasõit. Ka need, kellel covidi kaebused pole pikalt püsima jäänud ja kes on varem harjunud aktiivselt spordiga tegelema, peaksid esialgu pärast haigust treeninguid alustama järk-järgult ja aegamisi koormusi tõstes.”

Kauakestva õhupuudustunde korral kasutatakse perearst Rospu sõnul eri hingamisharjutusi ja mõnikord peab lausa õppima uuesti normaalselt hingama. “Õlad ja rindkere olgu pingest vabad, selgitas dr Rospu. “Sisse hingatakse läbi nina ja välja läbi suu ning hingamise rütmis peaks kõht üles ja alla liikuma. Võib proovida ka läbi torutatud huulte hingamist, nt seebimullide puhumist, läbi kõrre veemullide puhumist või õhupalli täis puhumist.”

Vaimse tervise küsimustes võib kasu olla peaasi.ee keskkonnas jagatud näpunäidetest ärevuse, unehäirete või depressiooniga toimetulekuks. “Vitamiinide või muude toidulisandite, aga ka ravimite soovitamiseks praegu piisavalt tõendust ei ole,” lisas Rospu. “Kehtivad tavalised tervisliku toitumise põhimõtted: viis peotäit puu- ja köögivilju päevas, kala kaks korda nädalas ja et kõik toiduainete grupid oleksid menüüs esindatud.”

Praegu pole veel teada, kui suur koorem on tööealise elanikkonna pikk koroona tervishoiusüsteemile, kuid Rospu sõnul on oletatud, et pikk covid võib kujuneda maailmas seni suurimaks massilise töövõimekaotuse põhjustajaks. “Kui olulised kaebused jäävad püsima suurel osal põdenutest aastateks, võib see kaasa tuua päris palju probleeme.”

Maailma Terviseorganisatsiooni info kohaselt kannatab pikaaegse koroona kümnest patsiendist umbes üks veel kolme kuu jooksul pärast nakatumist jätkuvalt nõrga tervise all. “Ühendkuningriigis on praegu kokku lepitud, et äge covid kestab kolm nädalat, sealt edasi on nn postakuutne ehk ägedajärgne covid ja alles pärast 12 nädala möödumist haigestumisest räägitakse nn pikast covidist,” selgitas dr Rospu. “Seega, pika covidi haigeteks saab lugeda neid, kes kolme kuu möödumisel haiguse algusest ikka veel terved ei ole. Mujalt maailmast tuleb juhtumikirjeldusi, kus noored, eelnevalt terved inimesed ei saa covidi sümptomitest veel aasta hiljemgi jagu.”

Lapsedki pole kaitstud

Arstidele on aga tõsisemat muret tekitanud see, et alates veebruarikuust on ligi kümnel lapsel Eestis tekkinud kuu või poolteist peale koroonaviiruse läbipõdemist väga rasked tüsistused. “Selle haiguse nimi on multisüsteemne põletikureaktsioon,” lausus lastehaigla pediaatriakliiniku juhataja Reet Raukas. “Seda saades lapse immuunsüsteem reageerib nagu üle ning esialgu tekib kõrge palavik, ka nahalööbed, kõhuvalud, oksendamine, millega patsiendid pöörduvad haiglasse. Siin aga selgub juba, et on kahjustatud ka südame-veresoonkond, mõnedel neerud, või on hüübimissüsteem kahjustada saanud – see on väga tõsine põletikuline reaktsioon,” ütles Raukas.

Õnneks on ka üks väike lootuskiir. “Nimelt selgus rahvusvahelises pika covidi tugigrupis tehtud küsitlusest, et pärast covidi vastu vaktsineerimist paranesid sümptomid 171 inimesel, enesetunne ei muutunud 216 inimesel ja halvenes vaid 63 patsiendil,” tõi dr Rospu välja. “Seega on võimalik, et vähemalt osa pika covidiga patsientidest saavad pärast vaktsineerimist oma kaebustele leevendust.”

Koroona järelmõjude all kannatajate rahvusvahelise tugirühma veebiaadress on

• www.longcovid.org

FB grupid:

• COVID-19 Long Haulers Support Group https://www.facebook.com/groups/373920943948661

• Long covid support group https://www.facebook.com/groups/1233889856982971

Millal peaks koroonahaige kiirabiga haiglasse minema?

• Enamasti toimub raskemate haigusjuhtude puhul seisundi halvenemine 8-9 päeva pärast esimeste sümptomite avaldumist.

• Nakkuse sümptomitega kaasneb äärmine jõuetus.

• Hingamissagedus rahuolekus on üle 30 korra minutis, esineb tugev õhupuudustunne või on tekkinud kuuldav hingeldus, täislausetega rääkimine on raske ning paneb õhku ahmima.

• Tekkinud on tugev, pidev või üle 1-2 minuti järjest püsiv valu rinnus.

• Tekkinud on teadvusehäired või segasusseisund.

• Palavik on ≥ 39 kraadi, mis ei allu ravile adekvaatsete ravimiannustega (s.o täiskasvanul paratsetamooli 1000 mg + ibuprofeeni 600 mg kuni 3 korda päevas, lastel vastavalt kehakaalule 10 mg/kg ibuprofeeni + 15 mg/kg paratsetamooli kuni 3 korda päevas).

• Vererõhk on mitmekordsel mõõtmisel ≤ 90/60 mmHg (emb-kumb näitudest), pulss rahulikus olekus ≥ 120 x/minutis.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.