"Riigid, kes täna on vaktsineerimise edetabelites kõrgel kohal, on teinud inimestele hästi lihtsaks sõna otseses mõttes “vaktsiini otsa komistamise”, et inimene ei pea oma tavapärastelt radadelt üldse kõrvale astuma, selleks, et oma vaktsiinisüst kätte saada."

Kersti Kaljulaid, president
Tondiraba park toob maakoha metsa ja aasad keset kivilinna (0)
22. märts 2021
InfraBIM OÜ

Pargis saab olema mets ööbikutele, niidud putukatele ja kivihunnikud kaitsealustele sisalikele. Kraavidesse on kavandatud pisikesed astmekivid, et lapsed saaksid veega mängida ja tammi ehitades vett paisutada.

Lasnamäel elav Taimi on suur loodusesõber. Maal kasvanud naisel on loodus südames. “Ööbikud laulavad meil siin Tondirabas nii ilusasti!” kiitis ta. “Need linnud vajavad lopsakat taimestikku, nii põõsaid kui ka puid. Olen näinud siin rebaseid ja jäneseid, ka  nemad tahavad kahtlemata kohapeal edasi elada.”

Nüüd alanud Tondiraba pargi rajamine arvestabki sellega, et kõik looduslik jääks alles. “Raba keskkonnaseisund isegi paraneb, ja üsna ulatuslikult,” ütles pargi üks arhitekte Merle Karro-Kalberg. “Tiigid jm veekogud puhastatakse, see annab vee-elanikele paremad tingimused. Tiikide osaline kõrkjatest puhastamine annab veele võimaluse kevadel kiiremini soojeneda. Nii saavad kahepaiksete vastsed kiiremini areneda ja seega on neil väiksem oht looduslike kahjurite toiduks langeda. Loodusuuringud näitasid, et Tondirabas elab kaitsealuseid sisalikkegi. Oleme kavandanud sisalikele elupaikadeks näiteks kivihunnikuid, kus neil on mõnus peesitada. Mänguväljakud planeerisime sisalike ja kahepaiksete aladelt eemale. Paljud praegused heinamaad kujunevadki osaliselt niitudeks.”

Lisaks sellele, et niite on ilus vaadata, on need tänuväärne toidulaud liblikatele jt tolmeldajatele. Eraldi niite on pargis 20 110 m2, märgasid niite 1051 m2 ja kasvumuru 8570 m2 ulatuses. Maastikuarhitekti sõnul saab ka võsa puhtaks tehtud, et kevadine ja suvine valgus maapinnale langedes taimedele kasvuvõimaluse annaks. Samuti tehakse puhtaks kraaviperved, et vee-elustikule paremaid tingimusi luua. Pargi keskel laiuv metsatukk jääb kasvama ja sealt lähevad läbi osaliselt pehme multšikattega rajad.

Tegevustaskud tee ääres

“Metsatukas leidub huvitavaid eripäraseid taimi, näiteks kasvavad lehtpuumetsa all pohlad,” lausus Karro-Kalberg. “Nii saavad ehedat looduskogemust otsivad elanikud võimaluse jalutada roheluses, mis varem oli raskesti ligipääsetav.”   

Pargi äärde on plaanis rajada mitmesugused tegevustaskud. “Aktiivsemad mängulised tegevuspaigad asuvad praeguse tee ääres, kes aga soovib vaikust ja loodust, saab väiksemaid teid pidi keskele rohelusse jalutada,” selgitas arhitekt. “Nii me kompromissi otsisime! Laps saab pargis oma loovust rakendada, sest paljudel asjadel pole silti küljes ja neid võib kasutada, nagu ise tahad. Pargis leidub ronimisköisi, erikujulisi lohke ja künkaid ning liivaseid alasid ämbri-kühvliga toimetamiseks. Kraavidesse oleme projekteerinud pisikesed astmekivid, et lapsed saaksid veega mängida ja tammi ehitades vett paisutada. Kõik mängud ei pea väga standardsed olema.”

Ratastoolis liiklejad pääsevad ligi nii sportimis- kui ka  mänguvahendeile. Ratastoolis saab peale sõita karussellile, samuti on mitmed tegevus- ja jõulinnakud ratastoolile kohandatud. Et vanemad ei peaks mänguväljaku ääres niisama ootama ja tukkuma, saab mänguplatside kõrval sportida ja näiteks lõuga tõmmata. Loodusvaatleja aga ei pea pidevalt rataste liikumist jälgima, sest kõnniteed asuvad rattateedest eraldi.

“Kõndijaile on loodud omaette teevõrgustik, sest ratturite sõidu- ja  väikeste laste jalutamiskiirusi ei anna võrrelda,” ütles Karro-Kalberg. “Õnneks on Tondiraba piisavalt suur, et pakkuda turvalisi liikumisvõimalusi kõigile.”

Pargi lõunapoolsesse ossa rajatakse veesilmade kohale tõstetud teed. Tulevane park on linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul üks osa Lasnamäe nn rohelisest koridorist, mis algab Pirita jõe äärest ja lõpeb Kadrioru pargiga. “Soovime maksimaalselt säilitada ka elurikkust, mis pargis on,” mainis Kõlvart (pildil). “Ent Tallinna suurem visioon on luua ülelinnaline rohevõrgustik, mis ühendab eriilmelisi looduslikke ja inimese loodud keskkondi.”

Tõstetud teed

Pargi rajamise käigus ehitatakse välja 25 661 m2 ulatuses kõnniteid, lisaks 10 243 m2 koorepuru ja graniitsõelmetega teid.  Ehitatakse välja tänavavalgustus, uuendatakse tehnovõrke, teostatakse maastikukujundust, paigaldatakse liikluskorraldus- ja ohutusvahendeid. Kokku rajatakse kümme eraldi väljakut, sealhulgas jääväljak, rannavõrkpalli väljak, pumptrack, skatepark ja maastikurattarada. “Samuti mitu suurt mänguväljakut, seiklusrada ja koerte jalutusväljakud. Niisamuti on mõeldud jalgratturitele – parki tuleb mugav taristu jalgrattaga sõitmiseks ja maastikurada, lisaks saab seal olema ainulaadne ekstreemspordi ala,” rääkis Kõlvart. “Rajatakse veel liuväli, kus suvel saab tegeleda teiste spordialadega. Metsa läbivad jalgrajad aga võimaldavad jõuda otse ühest pargi osast teise.”

Ehituse ajal jäävad praegused Tondiraba ala kergliiklusteed avatuks, kuid esineda võib ajutisi piiranguid. Tondiraba pargi rajamine maksab u 6,7 miljonit eurot ja lõpeb augustis.

 

 

 

Tahaks pargis rattaga tiirutada


Indrek (32)

Otseselt tõmbekeskust ma vast ei tahaks siia, aga kohalikke inimesi on juba piisavalt, et pargiehitus end õigustaks. Loodust ja puid peaks kindlasti alles jääma, muidu ei oleks ta enam park. Minu arvates piisaks ka lihtsalt praeguse metsa korrastamisest, alati pole mingeid ulmelahendusi vaja. Tõenäoliselt kasutaksin ise uut parki rattaga tiirutamiseks ja liiguksin siitkaudu ka Piritale. Looduslikud sopid on inimesele lõõgastumiseks vajalikud.  Pargiloomi linnas ma samas ei poolda, sest linnakeskkond pole loomadele hea. Linnamesilaid pigem ka ei tahaks, sest kardan mesilasi. Samas – igasugused puud ja väiksed rohealad kuuluvad linnapilti ja neid võiks isegi rohkem olla.

 

 

 

Kõiki elusolendeid tõmbab loodusesse

Mariliis (30)

Loodan, et see osa, kus siin Tondirabas tohutu elurikkus on, jääb alles. Lasnamägi on nii suur ja siin linnaosa sees on väga vähe säilinud looduslikke rohealasid. Kuna ma külastan neid Tondiraba radasid päris tihti, siis võin öelda, et Tondiraba metsa puud kaitsevad ka külma tuule eest. Vähese taimestiku tõttu on Lasnamäel palju tuulekoridore. Loodan, et Tondiraba metsa väga ei kärbita, sest siis puhuks see külm tuul kogu aeg üle platsi. Vahel kergliiklusteel liikudes ei jäägi muud üle, kui minna koju või laskuda alla Pirita orgu. Palun ärge rohkem seda metsikust nudige! Minu suurim hirm on ikka see, et tehakse uusarendusi täis ja siis pole inimestel õues enam kuskil olla.

Kõiki elusolendeid tõmbab loodusesse. Teine asi on see, et ka linnakeskkond vajab mullapinda, et liigne niiskus saaks kuhugi minna.

 

 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.