"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Vastloodud sihtasutus tutvustab August Rei pärandit (0)
22. märts 2021
Välisministeerium

August Rei panuse mõtestamiseks ja tutvustamiseks asutati Riigivanem August Rei Sihtasutus, mille nõukotta kuuluvad mitmed ühiskonnategelased.

Riigivanem August Rei Sihtasutus asutati 22. märtsil ehk August Rei 135. sünniaastapäeval, edastas sihtasutuse esindaja. Sihtasutus korraldas esmaspäeval mälestustseremoonia Rei sünnikodus Kurlas Järvamaal. Ka asetati pärjad August Rei ja tema abikaasa kalmule Metsakalmistu riigipeade künkal, üritusest võtsid osa ka riigikogu esimees Jüri Ratas ja Tallinna linnavolikogu esimees Tiit Terik.

Sihtasutuse eesmärgiks on Asutava Kogu esimehe, riigivanema ja kauaaegse eksiilvalitsuse juhi August Rei panuse mõtestamne ja tutvustamine.

Loodud sihtasutuse tegevust suunab nõukoda, kuhu kuuluvad president Toomas Hendrik Ilves, endine riigikogu esimees Eiki Nestor, ajakirjanik Maris Hellrand, ajalootutvustaja Jaak Juske, sõjaajaloolane Igor Kopõtin, abilinnapea Asko Tamme, asekantsler Piret Hartman, riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesimees Lauri Läänemets ja väliseesti aktivist Jüri-Karl Seim. Sihtasutuse nõukogusse kuulub perekonna esindajana Raido Jaan Rei.

„Tema [Rei] progressiivse maailmavaate ning demokraatlikust vasakpoolsusest tiivustatud hindamatu panus omariikluse loomisel ja hoidmisel on inspiratsiooniks ja väärtuskompassiks ka tänapäeval“ ütles Nestor.

„August Reid teatakse pikaajalise eksiilvalitsuse juhina. Aga tegelikult oli ka Eesti riigi loomine väga tugevalt kujundatud just tema käekirjaga. Tema usk parlamentarismi, demokraatiasse ja sotsiaalsesse õiglusesse olid väärtused, millele ehitati noor Eesti Vabariik. Ja nende samade ajaproovile vastu pidanud väärtuste eest tuleb seista ka täna, et Eesti riik kestaks ka moodsa aja tõmbetuultes,” seisab sihtasutuse asutamisdokumendis.

Rei oli põhiline rahvusväeosade organiseerija I maailmasõjas. Rei juhtimisel võttis Eesti esimene parlament Asutav Kogu vastu maaseaduse, mis andis mõisamaad talupoegadele. Rei oli riigivanem aastatel 1928-1929, välisminister astatel 1932-1933 ja Tallinna linnavolikogu esimees aastatel 1930-1934.

1940. aastal oli Rei Eesti suursaadik Moskvas. Tal õnnestus põgeneda Rootsi. Aastatel 1946-1963 oli Rei peaminister presidendi ülesannetes.

Rei suri 1963. aastal Stockholmis. 27. augustil 2006. aastal maeti tema ja abikaasa Therese Rei säilmed ümber Tallinna Metsakalmistule.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

ei mingit radikalismust
23. märts 2021 07:11
Iseseisvuse saavutamine ja maareform olid ajalooliselt eestlaste suurim saavutus paraku maareformi radikaalsus mille üheks eesvedajaks marksist August Rei sisuliselt lõi eelduse hetke jooksul omariikluse kaotamiseks. Mida tegid maareformis kannatunud iidsed suguvõsad 1939. aastal mingi kahtlast päritolu mägimehe üleskutse peale - lahkusid tegelt neile võõrasse Vaterlandi. Just iidsed baltlaste suguvõsad oleks tegelt pidanud olema eesliinil võitluses Eesti riigi eest... Paraku kodud - mõisasüdamed olid baltlaste kodud - võeti ära ja nii sündis ka lahkumine...Lugupeetavad väldime vähemalt püüame vältida radikalismust tegelt poolbolševismust. Või vaadake toda märatsemist USA-s mitmesuguste obidenite, obamtšikute, kommunistkade, sotsialistkade, musulmankade, blõmmistide hullust tavalist marksistide-trotskistide sabashi. Meile kõigile õpetuseks radikalismust tuleb vältida. Austame oma ajalugu kuid suhtume ka teat kriitikaga baltlaste kodud mõisasüdamed oleks pidanud säilitama mitmest masti marksistidel teadmiseks.