"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
VIDEO! Beškina: kassiirid, müüjad, bussijuhid, koristajad ja teised madalapalgalised vajavad hüvitist esimesest päevast (0)
22. märts 2021

"Kahjuks paljude inimeste, eriti nende jaoks kellel on väiksemad palgad on ka see esimene päev otsustav. Kui me arvestame sellega, et ka teisest päevast on hüvitis 70 %, mitte 100%, siis see on juba piisav kadu, arvestades sellega, et meil paljud inimesed ei saa teha kaugtööd. Ma arvan, et oleks väga õige hüvitada ka esimene haiguslehe päev," ütles Tallinna abilinnapea Betina Beškina "Tallinna panoraam".

“Töötajatele on saadaval erinevaid isikukaitsevahendeid, nende hulgas saab iga inimene endale sobivaima valida. Maski kandmine meie töökeskkonnas täna on töötajatele kohustuslik,” lisas Tero. “Meie peame oma  töötajaid  samamoodi eesliinitöötajateks. Nad peavad igapäev olema väljas, nad puutuvad nende ohtudega kokku ja töötajate turvalisus töökeskkonnas on meile väga väga oluline.” 

Viimase aastaga on  lisandunud üle 40 tuhande kaugtöö tegija. Paljude jaoks on kodukontor aga paraku  vaid illusioon. Suur osa ühiskonnast peab rügama eesliinil tööd ka ohtlikul ajal, mil viirus levib kui kulutuli. Meedikud, päästjad ja sotsiaaltöötajad, kuid ka klienditeenindajad on sunnitud päevast päeva oma tervisega riskima.

“Töökohtadel võik mõelda, et peamised nakatumised tekkivad ikkagi tööle tulles, kuskil riietumisruumides, puhkeruumides ja sellistel kogunemistel, kus me unustame ära, et viirus levib,” lisas Terviseameti Põhja regionaalosakonna juhataja Margit Kallas.

Aktiivseid koroonakoldeid on Tallinnas hetkel kokku 70 ja umbes 40 nendest moodustavad just töökohakolded. Kuna viiruse levik on nii laialdane, hoomab see väga erinevaid valdkondi alustades tööstus ja tootmisettevõtetest, lõpetades kauplustega. Olukord ja ohutunnetus tekitab töötajates stressi.

“Selle maandamiseks me pakume oma töötajatele ka erinevat kirjandust, kuidas oma vaimse heaolu eest seista. Rimil on juba aastaid ka tööpsühholoog, kelle poole on vajadusel võimalik pöörduda. Ja me näeme, et seda tehakse täna varasemast oluliselt rohkem,” lausus Tero.

Ettepanek hüvitada ka esimene haiguspäev

Lisastressi tekitab ka palk. Näiteks kassapidaja-klienditeenindaja mediaanpalk on 760 €. Tegu on niigi keskmisest madalama palgaga ning kui peaks juhtuma, et töötaja end veidi haigena tunneb, ei pruugi ta kohe koju jääda, sest haiguspäevade tõttu kaotaks ta konkreetse summa oma palgast. Valitsus otsustas, et hüvitist makstakse nüüd haigestumise teisest päevast, kuid Tallinna linn tegi ettepaneku, hüvitada töötajale ka esimene haiguspäev.

“Kahjuks paljude inimeste, eriti nende jaoks kellel on väiksemad palgad on ka see esimene päev otsustav. Kui me arvestame sellega, et ka teisest päevast on hüvitis 70 %, mitte 100%, siis see on juba piisav kadu, arvestades sellega, et meil paljud inimesed ei saa teha kaugtööd. Just madalapalgalised inimesed nagu kassiirid, müüjad, bussijuhid, koristajad, kelle töö on vajalik selleks, et ühiskond püsiks. Ma arvan, et oleks väga õige hüvitada ka esimene haiguslehe päev,” ütles Tallinna abilinnapea Betina Beškina.

Kahe kuu kokkuvõttes on haigus- ja hoolduslehti võetud eelmise aastaga võrreldes 20 000 võrra rohkem.  Kokku on hüvitatud veidi rohkem kui 26 miljonit eurot , mis on võrreldes eelmise aasta kahe kuuga 5,4 miljoni euro võrra suurem summa.

“Põhjuseks on siin kaks teemat loomulikult. Üks on see, et meil on COVIDi olukord praegu tõsisem. Eelmisel aastal seda ju veel jaanuaris ja veebruaris ei olnud ja teine põhjus on see, et jaanuarist alates hüvitati haiguslehtede puhul ka teine ja kolmas päev ja seetõttu ka nende lühemate haiguslehtede hulk läheb haigekassa haiguslehtede arvestusse,” täpsustas Haigekassa finantsosakonna juht Riho Peek.

Kaugtöö eelised ja murekohad

Kaugtööl olles saavad inimesed end paremini koroona eest kaitsta, kuid teisalt võib see mõjuda rusuvalt vaimsele tervisele, sest töö ja eraelu vahel valitseb segadus.

“Tuleb tunnistada, et tööd on rohkem, kuid võibolla mina olen õppinud ennast ka juhtima paremini ja ma loodan, et ka kolleegid kellega ma olen suhelnud, on samas seisus, sest me oleme rahulikumad. Ja ma olen avastanud, et mind aitab selline päeva mudeldamine, ma olen selgelt mudeldanud oma päevad, selle millega nad algavad ja millega nad võiksid lõppeda,” kirjeldas oma kodukontoriaegset elu TLÜ Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi reklaamiteooria lektor Tiina Hiob .

Mitte aga kõigile ei sobi kaugtöö, sest inimeste kodune keskkond ja võimalused töötegemiseks on  erinevad.

“Kui nad siis ka käivad tööl, siis tuleb mõelda ka seal need protsessid läbi, et seda nakatumist vähendada. Siin on ettevõtetel ja asutustel väga suur töö ka endal. Kas määrata siis mingid vastutajad või inimesed, kes saaksid nõustada neid inimesi ja pidevalt meelde tuletada neid asju, mida tööl olles silmas pidada tuleks,” sõnas Margit Kallas.

 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.