"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
VIDEO! Doktor Sukles: koroona läbi põdenud tulevad meile õhupuuduse, hingelduse ja palavikuga (0)
22. märts 2021
Kaader videost

“Ma oleme ka näinud erakorralisse pöörduvaid patsiente, kellel on koroona läbi põetud ja kes tulevad õhupuuduse, hingelduse ja palavikuga. See ei ole selline haigus, mida põetakse läbi ning mis läheb ära nii, et ei jäta mingit kahjustust,” ütles Ida-Tallinna Keskhaigla sisekliiniku juhataja Kai Sukles.

87aastane linlane Ljudmilla põdes viirust aasta eest, kuid käib senini arstide vahet: “Ma märtsikuus, kui põdesin seda viirust, olin haiglas. Mul oli nii valus kopsudes – köhida oli selline tunne nagu kopsud läheks välja. Praegu just lähen arsti juurde. Ei saa vahel siiani hingata, vähe õhku on.”

“Me teame seda, et kui viiruse läbipõdenu haiglast välja läheb ja kliiniliselt on kopsupõletiku paranemisfaasis, siis röntgenoloogiliselt on veel väga suure ulatusega kahjustus kopsudes,” sõnas Lääne-Tallinna Keskhaigla nakkuososakonna juhataja Nele Rasmann.

“Ma oleme ka näinud erakorralisse pöörduvaid patsiente, kellel on koroona läbi põetud ja kes tulevad õhupuuduse, hingelduse ja palavikuga. See ei ole selline haigus, mida põetakse läbi ning mis läheb ära nii, et ei jäta mingit kahjustust,” ütles Ida-Tallinna Keskhaigla sisekliiniku juhataja Kai Sukles.

Koroona ei ole nagu tavaline gripp

Koroonaviirus on meid kimbutanud liiga lühikest aega, et arstid suudaks veel seletada, mida see nakkushaigus täpselt inimese organismiga teeb, kuid juba on hakatud uurima, millised muutused on toimunud nende inimeste tervislikus seisundis, kes põdesid seda viirust aasta eest.

“Uuringuid tehakse selles suunas, sealhulgas ka Eestis. Paraku on nii, et ka meid on mitmesse uuringusse lülitanud, kuid oleme need kõrvale lükanud, sest igapäevatöö haigetega võtab nii võhmale,” sõnas Rasmann.

“Kui inimene on covidis olnud ja see on käitunud ja möödunud nagu gripp, siis see inimene peaks olema õnnelik, aga see ei tähenda, et igaühel sedasi on. Vaadake ümberringi, vaadake surmajuhtumeid. See ei ole ju ometigi tavapärane gripp,” lisas Sukles.

On lootus, et sellest haigusest päästab meid vaktsineerimine. Covid-19 vastase vaktsineerimise eesmärk on kaitsta riskirühmi, kuid praeguseks on Eestis vaid ligi 30% üle 70aastastest saanud esimese või ka teise süsti kätte. Samas on ka nooremaid, isegi 20ndates eluaastates inimesi, keda on vaktsineeritud.

Ida-Tallinna Keskhaigla polikliiniku ees küsisime kolmelt üle 70aastaselt eakalt, kas nemad on juba vaktsiini saanud ja kui mitte, siis kas nad seda ka üldse on soovinud.

74aastane Liia ütles, et tema ei ole veel vakstiini saanud ning teda ei ole veel ka kutsutud, kuid ta pikisilmi ootab.

78aastane Peeter oli just äsja perearsti juurest tulnud ja esimese vaktsiinidoosi kätte saanud.

86aastane Tamara ei ole veel vaktsiini saanud, kuid nagu ka Liia, tema samuti seda ootab. Proua ütles, et sõbrannale just helistati ja kutsuti vaktsineerima ning ka tema loodab, et ehk juba homme helistatakse ka talle.

Segadus AstraZeneca vaktsiiniga

“Selliseid küsimusi, et millal mina saan või näiteks, miks tütar on kutsutud, aga ema, kes on 85- või 90aastane, pole kutsud, küsitakse. Et seda seletada, tuleb ajas tagasi vaadata. Kui veebruaris AstraZeneca meile tuli, siis ei olnud infot selle kohta, kas see ka üle 70aastastele on efektiivne ja seetõttu Eestis sel hetkel ei vaktsineeritud vanemaid inimesi AstraZenecaga,” kirjeldas Eesti Haigekassa esmatasandi teenuste osakonna juhataja Külli Friedemann.

Haigekassa pakub nüüd vanemaealistele inimestele lisavõimalusi vaktsineerimiseks. Näiteks praegu toimub 2 000 Pfizeri doosiga Lasnamäe Medicumis 70aastaste ja vanemate Lasnamäelaste vaktsineerimine. Oluline on, et sellele massvaktsineerimisele said eakad end ise digiloo või helistamise kaudu registreerida.

“Perearstid ja pereõed on ikka meedikud, mitte müügiinimesed. Nad peavad keskenduma ikka oma tööle. Seetõttu niisugune massvaktsineerimine, kus patsiendid saavad e-registratuuri kaudu end ise registreerida, säästab oluliselt meedikute ressurssi,” tõi välja Medicumi Perearstikeskuse õendusjuht Anna Tšižikov.

Juba reedeks oli 2 000 Lasnamäe eakat enda soovist märku andnud. Nende seas oli ka üle 90aastaseid.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.