"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Volikogu esimees August Rei aitas Eesti Vabariiki välismaal elus hoida (0)
22. märts 2021
Arhiiv

August Rei juhtimisel võttis Asutav Kogu vastu radikaalse maaseaduse, mis jagas mõisate maa taludeks ja lõpetas Eestis mõisaaja.

22. märtsil 135 aastat tagasi sündis omaaegne Tallinna volikogu esimees August Rei, kes jõudis pidada Eesti omariikluse ajaloos mitmeid väga olulisi ameteid.

Tänapäeva noored teavad üldjoontes, kes olid Päts, Tõnisson ja Laidoner. Neljanda omaaegse Eesti suurmehe August Rei nimi ja eelkõige roll meie omariikluse ajaloos on aga enamikule tundmatu. Üks Eesti rahvusväeosade loojaid, ajutise valitsuse asepeaminister, Asutava Kogu esimees, Riigikogu esimees, riigivanem, välisminister, Tallinna volikogu esimees, suursaadik Moskvas ja eelkõige Eesti eksiilvalitsuse pikaaegne juht – nendele August Rei tiitlitele on Eesti ajaloos väga vähestel midagi vastu panna.

Pilistvere kihelkonnast pärit Rei oli möödunud sajandi alguses tihedalt seotud põrandaaluse võitlusega tsaarivõimu vastu alguses Tartus, 1905. aasta revolutsiooni aegu aga Tallinnas. Ta oli üks Eesti sotsiaaldemokraatia rajajatest ja juhtidest. 1917. aastal pärast veebruarirevolutsiooni vedas Rei koos Konstantin Pätsiga Eesti rahvusväeosade loomist. Tsaariväes karastatud sõdureid õnnestus koondada polguks, hiljem juba diviisiks. See oli väga oluline samm oma riigi suunas, aidates hiljem ka iseseisvust kaitsta.

10 000 soomlast meile appi

Kui Saksa okupatsioon 1918. aasta novembris kokku varises, kutsus Päts Rei oma valitsusse töö- ja hoolekandeministriks. Peagi algas aga ka tema töö Eesti välissaadikuna: 1918. ja 1919. aasta vahetusel läkitati ta Soome, et hankida toetust Vabadussõjas olevale Eestile.

August Rei missioon oli väga edukas. Ta esines detsembri lõpus Helsingis Soome sotsiaaldemokraatide kongressil ja kirjeldas  olukorda Eestis. Järgmistel päevadel avaldas ligi 10 000 Soome meest valmisolekut oma vennasrahvale appi minna. Varsti selgus, et nii suurt abiväge Eesti ei vaja. Soome üksused jõudsid Vabadussõja rindele jaanuaris 1919, olles oma vaprusega suureks ergutuseks väsinud Eesti sõduritele.

1919. aasta kevadel said sotsiaaldemokraadid ja Tööerakond võimsa võidu Asutava Kogu valimistel. August Rei juhtimisel võttis Asutav Kogu vastu radikaalse maaseaduse, mis jagas mõisate maa taludeks ja lõpetas Eestis mõisaaja. Vabadussõja rinnetel võidelnud mehed ja naised võitlesid nüüd oma enda maa eest. 1920. aasta juunis sai Asutava Kogu heakskiidu Eesti Vabariigi esimene põhiseadus, mis oli toonase maailma üks demokraatlikumaid.

Jõgi tunnelisse

Rei jätkas aktiivselt poliitikas ka pärast Vabadussõda, tõustes aastatel 1928-1929 ka riigivanema ametisse. Just tema riigivanemaks oleku ajal külastas 1929. aasta juunis Tallinna Rootsi kuningas Gustav V. Kroonitud pea peatus Kadrioru lossis, kus oli vaid kümmekond päeva enne kõrge külalise saabumist õnneliku lõpuga tulekahju. Pärast visiiti muudeti loss riigivanema residentsiks – varem asus see Toompeal nüüdses Saksa saadiku majas.  

1930. aastal valiti August Rei neljaks aastaks Tallinna volikogu esimeheks, toonase nimetusega juhatajaks. Need olid rasked majanduskriisi aastad. Inimestele tuli leida hädaabitöid. Algas näiteks reostunud Härjapea jõe maa alla tunnelisse viimine. Neil aastatel ehitati ka mitu südalinnahoonet, mis tänagi Tallinna kaunistamas. Nende seas EKA maja ehk nüüdne linnavalitsuse hoone, samuti Vabaduse väljaku teisel küljel asuv kunstihoone.

Rei üks olulisemaid rolle oli aga kindlasti pärast Teist maailmasõda eksiilvalitsuse juhina Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse hoidmine. Kuigi de facto Eesti riiki maailmakaardil polnud, kestis see de jure edasi, kuni saime 1991. aastal oma riigi taastada.
August Rei suri Rootsis 1963. aastal. 2006. aastal maeti Rei ja tema abikaasa põrm ümber kodumaa mulda Tallinna Metsakalmistul. Tema sünnikohas Kurla koolimaja juures avati 2008. aastal mälestusmärk.

Nii on August Rei lugu suuresti Eesti Vabariigi lugu. Eesti riigi ühe looja ja järjepidevuse hoidja tegevus väärib hoidmist ja tutvustamist.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

vaid huvid
28. märts 2021 20:20
Riikidel on vaid huvid ja kõik siit siis Rootsi käitumine II ilmasõja ajal. Lähtuti Rootsi riigi huvidest teat piirides ilmutades ka inimlikust. Suur asi teat oludes tegelt.
diplomaat
27. märts 2021 10:50
Kui pagulaspoliitikud (Uluotsa - Tiefi liin aga ka Tõnissoni liin) üritasid II maailmasõja ajal maksta Rahvasteliidu liikmemaksu, siis Rahvasteliit seda vastu ei võtnud. Kui püüti pääseda 1946. aastal toimunud Rahvasteliidu likvideerimiskonverentsile, siis eestlasi sinna sisse ei lastud. Rahvasteliidu “juhtoinaks“ oli Inglismaa. USA sinna ei kuulunud. Saksamaa, Itaalia ja Jaapan astusid Rahvasteliidust ise välja, NLiit visati sealt aastal 1939 Talvesõja pärast välja.Ka ÜRO loomise aegu Balti riikide esindajaid ei tunnustatud. ÜRO asutasid 26 liitlasriiki, kes sõdisid teljeriikide vastu. Aga ka Ukraina NSV ja Valgevene NSV. Leedu NSV kandidatuuri lükkas Lääs tagasi. Rahvusvahelise õiguse järgi saab luua eksiilvalitsuse vaid sõja tingimustes. Näiteks, nii loodi II maailmasõja ajal Prantsusmaa, Belgia, Hollandi, Poola ja Tšehhoslovakkia eksiilvalitsused Londonis. Eesti pagulasvalitsus loodi aga alles aastal 1953. Norras ja Rootsis peeti neid eesti härrasmeeste kohtumisi vaid stiiliõhtuteks ja seepärast neid ka ära ei keelatud. Leedukate ja lätlaste poolt sarnaseid eksiilvalitsusi ei loodudki.
de facto ja de jure
22. märts 2021 09:39
Seltskonnale Rootsi tunnistas praktiliselt koheselt Eesti, Läti ja Leedu kuulumist Nõukogude Liidu koosseisu de facto ja de jure. Kõigile teadmiseks ei mingit sentimentaalsust teat olukorras. Tõsi August Reile ja tuhandetele teistele eestlastele võimaldati Rootsi pinnal viibimine. Loomulikult eeldades käitumist teat raamides asüül tegelt suur asi teat oludes.