"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Enn Eesmaa: appi tullakse ikka esmajoones nendele, kes ise end aidata tahavad (0)
23. märts 2021
Mats Õun

"Riigi kaitsmine on meie kõigi ühine kohustus ja keegi teine seda meie eest ära ei tee. Riigikaitseks peab valmis olema kogu ühiskond üksikisikust kuni Riigikogu ja presidendini. Ainult liitlastele lootma ei saa ega võigi jääda, sest appi tullakse ikka esmajoones nendele, kes ise end aidata tahavad," nentis riigikaitsekomisjoni esimees Enn Eesmaa.

Teisipäeval toimunud riigikaitsekomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse “Riigi sõjalise kaitse jätkusuutlik areng” arutelul leidsid sõnavõtjad, et Eesti kaitsekulutusi tuleb peamiselt Venemaast ja Hiinast lähtuva otsese ohu tõttu kindlasti tõsta, et säilitada ja suurendada olemasolevat kaitsevõimet.

“Turvalisuse ja kaitstuse mõisted kuuluvad kahtlusteta nende hulka, millel on erakordselt palju tahke ja varjundeid. Täna on kõikjal esikohal tervisekaitse ja sellest tulenev turvalisus, mida on viimane kriisiaasta silmnähtavalt kahandanud,” sõnas  Eesmaa.

Hetkeolukorda on tema sõnul juba korduvalt võrreldud kogu inimkonna sõjaga nähtamatu vaenlase vastu, ent panustada tuleb jätkuvalt ka reaalse sõjalise võimekuse tõstmisesse.

“Isegi praegusel keerulisel ajal suureneb NATO sõjaline eelarve ja seda peab tervitama, sest maailm on täna tavalisest ka militaarohtude tõttu turbulentsem,” märkis Eesmaa.  

Tipptehnoloogilist võimekust tuleb tõsta

Vaatamata igati jõudsale arengule ei ole kaitsevägi komisjoni esimehe hinnangul sugugi valmis. “Võimete arendamine on pikaajaline ja kulukas protsess. Tänasest mahukast otsusest saab reaalsus ju parimal juhul alles nelja-viie aasta pärast. Palju avalikku tähelepanu on saanud sellised võime puudujäägid nagu rannakaitse ja keskmaa õhutõrje, mis vajaksid esmajärjekorras arendamist,” märkis Eesmaa.

“Lisaks peame väsimatult mõtlema uutele tehnoloogiatele, sealhulgas tehisintellekt. Tänapäeva sõdu ei peeta ega võideta enam suuri seinapindu katvatele, maakaartidele joonistatud noolte ja muude taoliste vahendite abil,” tõdes Eesmaa.

“Mehitamata õhu-, mere- ja allvee- ning maismaavahendid on üha enam kasutatavad paljude riikide relvajõududes. Need vahendid kujundavad juba sõjapidamise taktikat. Kõik need uued tehnoloogiad, droonid ja robotid on kaheotstarbelised, kuid nad võivad muutuda sõjapidamises mehitatud relvasüsteemidest palju ohtlikumaks ja hävituslikumaks,” nentis kaitseminister Kalle Laanet.

“Peame ajaga kaasas käima, et olla valmis vastu seisma vastase kõrgtehnoloogilistele ründevahenditele ning ühtlasi kompenseerima oma inimressursinappust. Eesti on väike riik, eriti sõjatööstushiiglaste kõrval, kuid meil pole põhjust häbeneda,” märkis Laanet.

Herem: Venemaa arvates on vägivald tugevamale lubatud

“Vene Föderatsioonist tuleneva sõjalise ohu hindamisel ei saa aluseks võtta meile omast lääneliku valitsemiskultuuri. Tegemist on kriminaalkultuuriga, kus seadusetus ja vägivald on tugevamale lubatud, samas kui avalik retoorika kutsub teisi käituma õiguskuulekalt, eriti teda ennast puudutavates küsimustes,” sõnas Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem.

Eesti Kaitsevägi suudab Heremi sõnul täna olemasolevate ja arendatavate sõjaliste võimetega tekitada võimalikule agressorile märkimisväärset kahju ja luua soodsamad tingimused liitlaste toetuseks nii vägede kui efektidega.

“Kuid agressiooni korral näiteks ühe Balti riigi vastu ei ole keegi kolmest võimeline toetama teisi väljaspool oma piire. Me oleme täna abi ootajad. Kahtlemata oleme me vastasele väga kulukad agressiooni korral, kuid siiski vaid oma riigi territooriumil.”

Laanet: Venemaa on jätkuvalt ohtlik

Kaitseministri sõnul ei ole ohupilt ei ole viimase aasta jooksul paranenud: “Venemaa jätkab stiililt agressiivset ja sisult vaenulikku poliitikat läänemaailma,  see tähendab NATO, Euroopa Liidu ja nende liikmesriikide suhtes.”

“COVID-19 on lisanud Venemaa mõjutusoperatsioonide arsenali lisaks küberrünnakutele ja infosõjale ka vaktsiinidiplomaatia. Konventsionaalne sõda pole kuhugi kadunud. Venemaa harjutab regulaarselt suure sõjapidamist NATO vastu Arktikast Musta mereni välja Atlandi ookeanil ja mujal ning on suurendanud Balti laevastiku võimeid, püüdes saavutada kontrolli Läänemere üle,” selgitas minister.

Septembris toimuv strateegiline õppus Zapad 2021 demonstreerib Laaneti sõnul taaskord Venemaa tegelikke sõjalisi plaane.

“Mida harjutatakse, seda püütakse võimaluse korral ellu viia. Venemaa suured korralised või äkkõppused 2008. ja 2014. aastal muutusid vahetult agressiooniks Georgia ning Ukraina vastu. Venemaal on majanduslikud raskused, nagu enamikel riikidel praeguses olukorras. Kuid sõjaline võimekus ja valmisolek ning välispoliitilised ambitsioonid on ja jäävad Moskva peamiseks prioriteediks,” lisas Laanet.

“Krimmi ebaseaduslikust annekteerimisest on möödunud seitse aastat ning Putini režiim vajab uut edulugu. Seetõttu arvatakse, et Venemaa võib võtta riske ning võimaluse korral minna uuele avantüürile. See tähendab, et Eesti peab lähiaastatel veelgi enam pingutama oma sõjalise kaitse tugevdamiseks nii iseseisvalt kui liitlastega koostöös. Eesti peab täitma võimalikult kiiresti võtmetähtsusega kaitsevõimete puuduseid ja lünki, sest haavatavus teeb eriti väikeriigist sihtmärgi.”

Kannik: ei maksa alahinnata ka Hiinat

“On selge, et lähikümnenditeks jääb Eesti jaoks julgeoleku ohuks number 1 Venemaa, seda eelkõige oma geograafilise läheduse tõttu. Aga peame ka arvestama, et Lääne kui terviku jaoks on samaväärne ja pigem suuremgi risk Hiina Rahvavabariik,” sõnas SA Rahvusvaheliste Kaitseuuringute Keskuse direktor Indrek Kannik.

“Venemaa ja Hiina juhtkondade mõttemallides ja käitumismaneeris on palju sarnast. Aga Hiina on Venemaaga võrreldes eelkõige majanduslikult potentsiaalid hoopis teine ja teises ja kõrgemas liigas. Ning sellest tulenevalt ka Lääne ja Lääne kui terviku jaoks ohtlikum.”

Ka Eestis on Kanniku hinnangul Hiinaga seonduvate ohtude tajumine selgelt paranenud – parimaks näiteks on Hiina Rahvavabariigi sõjaväeluure heaks töötanud teadlase salaja töötanud teadlase hiljutine süüdimõistmine.

“Hiina poliitika on oluliselt muutunud nii välis- kui sisepoliitikas. Välispoliitikas on tekkinud avalik soov end kehtestada. Naabrite puhul on see viinud konkreetsete sõjaliste sammudeni. Kaugemate riikide puhul piirdub esialgu katsetega kehtestada oma väärtusruumi, mis muidugi on meie jaoks samuti väga ohtlik,” lisas Kannik, kelle sõnul toimub Hiina relvajõudude moderniseerimine veelgi kiiremas tempos ja on ressurssidega paremini kaetud kui Venemaal.

“See tõmbab Eesti oluliste liitlaste, eelkõige Ühendriikide, tähelepanu eemale. Tähelepanu materialiseerub vägede näol, mis on vajalikud selleks, et Hiina suurenevat sõjalist võimsust tasakaalustada. Kuna see aga pärsib liitlaste valikuvõimalusi vastamaks Venemaa agressiivsele käitumisele Euroopas, siis jõuame siit tagasi selleni, et USA ootab Euroopa liitlastele senisest suurema vastutuse võtmist oma julgeoleku tagamise eest.”

Kaitsekulutused peavad tõusma vähemalt 2,6%-ni SKT-st

“Epideemiajärgse majandusprognoosi põhiselt kahe protsendi tasemele jäämine tähendaks sisuliselt senistes plaanides oleva sõjalise struktuuri kärpimist. Peame samas arvestama, et praegune kaitsekulutuste määr 2,3 % SKTst on tänu majanduslangusele rahalises mahus peaaegu et võrdne kriisieelselt prognoositud 2 protsendiga – see võimaldab üksnes olemasolevaid kaitsevõimeid üleval pidada,” selgitas Kalle Laanet.

Kaitseplaneerijate arvutused näitavad Laaneti sõnul, et kaitsekulutused tasemel 2,6 protsenti SKT-st oleksid parajalt piisavad esmase iseseisva kaitsevõime lünkade täitmiseks.

“Me peame silmas rannakaitse raketisüsteemide, meremiinide ja keskme õhutõrjesüsteemide soetamist, kuid ka merelaevastike ühendamist juhtimise ja kulude mõttes optimaalsemaks ning sõjaliselt paremini toimivaks mereväeks.”

 

 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

rünnak Lõunast
24. märts 2021 08:51
Momendil tegelt Eesti suurimaks probleemiks rünnak Lõunast elik uusvenestamine bezviiz nn u kraiinalaste näol. Sisuliselt on tegu nn raudteekeelsete või siis peenemalt venekeelsete asukate ümberasumisega Hiidriik U kaiinast Euruliidu poolt antud bezviiziga viisavabadusega Eestisse. Pro forma tegu turismiviisaga tegelt on antud võimalus tööks Eestis ja laiemalt Eurus - roppvaestel u kraiinalastel probleem äraelamises mitte turismis. Tegu omapärase kalõmmiga kolmekuulise keksimine, rohke peerugaasi ja maasitapmise eest Kiievis nn Maidanni. Euru võimaldas keksimise eest prii turisminduse mis muutus tegelt tööks Eurus. Inimlikult u kraiinalasi võib mõista kes meist ei tahaks süüa tegelt näljas ka lapsed ja vanakesed. Kuid paljudele eestlastele uusvenestamine raudteekeelsus ei lähe peale tekitab vastuseisu lisaks tõmbab palgataset alla. Seega kõik eestlased Soome ja venekeelsed u kraiinalased Eestisse igaühele oma nii või? Rünnak Lõunast on tõsine asi juba 50000 uut raudteekeelset on väikese Eesti jaoks igati koormus kuid kui tuleb 100000 uut asukat? Oma neljakümne miljonilise elanikuga riigiga on tegelt tegu.
Malta kokkulepe
24. märts 2021 08:25
Eesti juhtide käitumise määrab Malta kokkulepe Gorbatšov ja vanem Bush panid paika jõujooned Euroopas millest peetakse kinni. Eestile Malta kokkulepe ülioluline suurriikide lähenemine ilmselt siiski nüüdseks ajutine võimaldas taastada omariikluse. Hiidmaal U kraiinas totaalne kaos kommunjakkide ja bandjuugade märatsemine sest Maltale vastavat kokkulepet ei ole ja mis üüratutest territooriumitest saab tänini ebaselge. Eestis kõik selge Peremees ütleb ja kannupoiss teeb ei mingit probleemi tegelt kokkulepe on kokkulepe Deal is the Deal.
Vaatleja
24. märts 2021 08:11
Iga eduka kaitsestrateegija aluseks on head suhted oma naabritega sõltumata isegi sellest kas naaber meile alati meeldib või ei meeldi. Kui aga vaadata Eesti juhtide käitumist, siis näib nagu valmistutaks hoopis ründe aga mitte kaitsesõjaks.
Poola klassika
23. märts 2021 23:08
Poolakatel enne Teist ilmasõda igati olemas kaitsetahe ja üritati relvajõude tugevdada ja luua oma kaitsetööstus. Poolakad arvestasid oma riigi asukohaga Saksamaa ja Nõuk. Liidu vahel igati oldi teadlikud situatsioonist. Poolal oli kaks igati arvestatavat liitlast Prantsusmaa ja Inglismaa muide antud nn liitlased isegi kuulutasid Saksamaale sõja. Paraku Poola nn liitlased tegelikult sõda ei alustanud miljonid mehed molutasid lihtsalt molutasid Maginot liinil vaid prantslannade meeletu ohvrimeelsus hoidis miljonid hambuni relvis mehed teat raamides oodates siis saksmannide saabumist. Euroopa lähiajalugu Poola klassika. Sõjalise olukorra hindamisel tuleb arvestada kõiki komponente lugupeetavad.
tahe, asukoht, liitlased
23. märts 2021 21:55
Kõik tuleneb kaitsetahtest, asukoha arvestamisest ja liitlastest juhul kui neid ikka on.
meenutaja
23. märts 2021 16:22
http://kultuur.elu.ee/ke528_reeturlik_kokkulepe.htm