"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Õdede liit palub riigil anda õdedele ja hooldustöötajatele lahendusi (0)
23. märts 2021
Albert Truuväärt

Eesti Õdede Liit saatis riigikogu ja valitsuse liikmetele kirja, millega kutsub leidma erakondade üleselt vahendid tervishoiu valdkonna probleemide lahendamiseks. Õdede liit ootab lahendust, mis motiveeriks õdesid oma ametis jätkama ja tooks süsteemi juurde uusi õdesid. 

„Kui COVID-19 pandeemia ühel päeval läbi saab, jõuab tervishoiusüsteem tõelisse kriisi. Oodata on töölt lahkumise lainet. Inimesed on kurnatud. Ühtegi päris otsust olukorra parandamiseks ei ole tehtud – kollektiivlepingu läbirääkimised seisavad ja õdede õppesse vastuvõttu ei ole suurendatud. Õdesid ja teisi tervishoiutöötajaid kiidab küll kogu Eesti, aga õed ootavad tegusid, mis näitaks, et nende eneseohverdust on meie ühiskonnal päriselt vaja,“ ütles kirjas Eesti Õdede Liidu president Anneli Kannus.

Eesti Õdede Liit tegi kollektiivlepingu läbirääkimiste alustamise ettepaneku tööandjatele eelmise aasta suvel, kuid läbirääkimised on peatunud. „Teised riigid tegutsevad – vastuvõttu õdede õppesse on suurendanud näiteks Ühendkuningriik ja Soome. Samuti värbavad mõlemad riigid õdesid jõuliselt välismaalt, sealhulgas Eestist. Miks peaks õde jääma riiki, kus teda hinnatakse vaid sõnades, kui naaberriigis on töökorraldus palju mõistlikum ning palk palju parem?“ kirjutas Eesti Õdede Liidu president Anneli Kannus riigikogu liikmetele.

Ühiskonda lukus hoidva ravivõimekuse piiri seab tervishoiutöötajate puudus. COVID-19 kriis on Eestilt viinud praeguseks 1,57 miljardit eurot, mis pole võrreldav mõnekümne miljoni euroga, mis motiveeriks tervishoiutöötajaid sektoris tööd jätkama.

Vastuvõtu suurendamist õendusõppesse piirab haiglates praktikajuhendamise tasu puudumine. „Õe õppest umbes aasta moodustab praktika tervishoiuasutuses. Praegu praktika juhendamist ei tasustata ja see takistab tervishoiukõrgkoolidel õdede vastuvõtu suurendamist. Sotsiaalministeerium on välja arvutanud, et praktikajuhendamise tasustamine maksaks igal aastal umbes 1,5 miljonit. Piinlik, et Eesti tervishoiusüsteemi õdede puuduse probleemi lahendamine seisab nii väikse summa taga, õppijaid ju oleks,“ ütles Anneli Kannus.

Eesti Õdede Liit rõhutas, et praegu on ajalooline võimalus anda lahenduskäik nii kriisi lahendamisele kui ka leevendada aastaid kestnud struktuurset õdede puudust tervishoius.

Eesti Õdede Liit on mittetulundusühing, mis tegutseb nii kutseorganisatsiooni kui ka ametiühinguna. Liit on seadnud oma eesmärgiks elanikkonna tervise, õenduse arengu ning inimeste terviseteadlikkuse edendamise. Eesti Õdede Liit osaleb Rahvusvahelise Õdede Nõukogu ja Euroopa Õdede Nõukogu tegevuses.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.