"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Sotsiaalkaitseminister kutsus kokku hädaolukorra vaimse tervise staabi (0)
24. märts 2021
Mats Õun

“Kriisi foonil on inimeste stressitase tõusnud, keskmisest enam esineb pinget nooremates vanuserühmades, aga tuge vajavad ka näiteks distantsõppel olevate lastega pered, isolatsiooni jäänud vanemaealised, töö kaotanud inimesed,” selgitas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Vaimse tervise ja psühholoogilise abi parema kättesaadavuse tagamiseks kutsus sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo kokku ametkondliku staabi ning ekspertidest mõttekoja, et aidata inimesi paremini vaimse tervise abini.

Vaimse tervise teenustele suunatakse lisaeelarvest 2,85 miljonit eurot ning kohalikele omavalitsustele tugiteenuste pakkumiseks 15 miljonit eurot.

Valitsuses tehtud kokkuleppe alusel moodustas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo staabi hädaolukorras vaimse tervise meetmete koordineerimiseks ja rakendamiseks. Staapi kuuluvad erinevate ametkondade esindajad ning seda nõustab vaimse tervise ekspertidest ja teadlastest koosnev mõttekoda.  

Keskmisest enam esineb pinget nooremates vanuserühmades

“Kriisi foonil on inimeste stressitase tõusnud, keskmisest enam esineb pinget nooremates vanuserühmades, aga tuge vajavad ka näiteks distantsõppel olevate lastega pered, isolatsiooni jäänud vanemaealised, töö kaotanud inimesed. Suurt koormust tunnevad praegu paljud eesliinitöötajad, olgu need meditsiini-, sotsiaal- või haridussektoris, aga ka politseis,” selgitas minister Riisalo.

Ta tõdes, et vaimse tervise teemadele ei ole Eestis piisavalt rõhku pandud. “Kitsaskohti teenuste kättesaadavusel on olnud aastaid, seda tuleb tunnistada, aga praegu peame töötama selle nimel, et Covid-19 kriisis jõuaks abi koheselt rohkemate inimesteni ning valmistuksime ka inimeste väsimusest tulenevalt vaimse tervise pikemaajalisteks mõjudeks,” märkis minister.

Eesti Psühhiaatrite Seltsi juhatuse esimees Anne Kleinberg ja Tartu Ülikooli kliinilise psühholoogia kaasprofessor Kirsti Akkermann tõdevad, et teatav stressireaktsioon kriisist tulenevatele keerulistele olukordadele on normaalne, kuid suur hulk inimesi vajavad ka praegu vaimse tervise abi ja teenuseid.

“Iseenesest on see normaalne stressireaktsioon ootamatule ja kontrollimatule olukorrale, kus inimesed muutuvadki ärevamaks. Ent oluline on mõista, et kui ühiskond hakkab kriisist väljuma, siis need inimesed, kelle vaimne tervis on saanud tugevamalt lüüa, vajavad võrdlemisi suures mahus abi. Just see hulk, kes saab kõvasti pihta, vajab hiljem väga suurt toetust,” selgitas Akkermann ning rõhutas, et praegu on oluline teha pingutusi vaimse tervise probleemide tekke ja süvenemise ennetamiseks.

Inimesed peaksid saama abi enne kui murest saab haigus

Anne Kleinbergi sõnul on oluline, et probleemid ei süveneks ja me saame kõik olla oma lähedastele abiks märkamisel ja toe pakkumisel. “Sotsiaalsete suhete säilitamine usaldus- väärsete inimestega on heaolu jaoks oluline. Kui ei saa kohtuda, saame helistada ja tunda huvi, kuidas läheb,” märgib ekspert. “Iga ärevus või nukrus ei vaja eriarsti abi, küll aga peab riik suurendama esmatasandil psühholoogilise abi pakkumist. Psühhiaatrid ja nende meeskonnad on olemas ja aitavad, aga on ülim aeg, et abikäsi tuleb juurde selleks, et inimesed saaksid abi enne kui muredest saab haigus,” tõdes Kleinberg.

Äsja moodustatud vaimse tervise staap koondab eri ametkondade valdkonna eest vastutavaid inimesi. Töö eesmärk on korraldada kiired ja tõhusad abimeetmed puudutatud sihtrühmadele; korraldada ekspertide, teenuseosutajate ja vabaühenduste kaasamine ning kommunikatsioon; organiseerida lisaeelarve kaudu tegevuste rahastamine; teha ettepanekuid vaimse tervise probleemidega seotud pikaajaliste mõjude leevendamiseks ning nõustada valitsuse liikmeid. 

Staap koordineerib tegevust ka teadusnõukojaga ning selle kõrvale luuakse vaimse tervise mõttekoda ekspertteadmiste koondamiseks ning innovatiivsete lahenduste väljapakkumiseks ning rakendusvõimaluste otsimiseks. Mõttekotta kuuluvad nii teadlased, spetsialistid kui ka ettevõtjad. 

Vaimse tervise abi paremaks kättesaamiseks suunab valitsus valdkonda lisaraha 2,85 miljonit eurot, millele lisandub 15 miljonit kohalikele omavalitsustele, mis muuhulgas võimaldab toetada esmatasandil haavatavaid gruppe kogukonnateenuste ja vaimse tervise abi pakkumisega.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.