"Riigid, kes täna on vaktsineerimise edetabelites kõrgel kohal, on teinud inimestele hästi lihtsaks sõna otseses mõttes “vaktsiini otsa komistamise”, et inimene ei pea oma tavapärastelt radadelt üldse kõrvale astuma, selleks, et oma vaktsiinisüst kätte saada."

Kersti Kaljulaid, president
Transpordiamet soovib Rail Balticu rajamist toetada (0)
24. märts 2021
Albert Truuväärt

"Väga emotsionaalne ning avalikus ruumist palju vastukaja on tekitanud kõik Rail Balticuga seonduv, kus soovime läbi oma kogemuste ja hangete pakkuda projektile tuge. See lisab meie inimestele lisakoormust, ent see on Eestile väga oluline projekt," sõnas transpordiameti peadirektor Kaido Padar.

Ta rääkis ka Transpordiameti eesmärkidest ja väljakutsetest tee-ehituses.

Padar osutas, et kui tänavu on teede ehituses investeeringute maht 253 miljonit, siis selleks, et põhimaanteed oleks euroopalikud, vajaksime aastas 400 miljonit eurot 2+2 teede rajamiseks. Ta rõhutas, et eesmärgiks on rajada neljarealisi maanteid pikkade lõikude kaupa, mis oleks kuni 20 kilomeetri pikkused.

Teise olulise eesmärgina tõi Padar välja kruusateede tolmuvabaks muutmise, mida on meil üle 4000 kilomeetri – selleks on tänavu eraldatud 29 miljonit eurot.

Ta märkis ka, et soovitakse muuta kaasaegsemaks hanke tegevust ning hakata rakendama uuesti projekteerija-ehitaja tüüpi hanget. Padari sõnul on PPP-st ehk avaliku ja erasektori koostööst palju juttu olnud ning Libaste-Nurme teelõik ongi hea näide, mis viiakse selle meetodiga läbi, et saada meetme toimise kogemus. Rääkides riigihangetest, oli Padar skeptiline, kas kõige odavam pakkumine on kõige parem ning osutas, et see võib tekitada hilisemal teedeehitusel takistusi, mistõttu tuleks kaaluda riigihangete seaduse muutmist.

Ta kinnitas, et jätkatakse liiklusohtlike ristmike ümberehitamist. “Keegi ei pääse ummikutest, ent varugem aega, nautige loodust ja olgem kannatlikud,” soovitas ta.

Küsimusele, kuidas kulgeb maade võõrandamine, mida on tarvis teede rajamiseks või laiendamiseks, osutas ta, et lõigu ettevalmistamisest teostuseni kulub tihtipeale kuni seitse aastat. “Tihti kaasneb teede ehitusel maade võõrandamine ning maaomanikega läbirääkimine on sageli keeruline. Võimalik, et tuleks seadusandlusele otsa vaadata,” sõnas ta.

Transpordiameti maanteehoiuteenistuse direktor Raido Randmaa lisas, et maade sundvõõrandamine on kõige viimane võimalus ning enamikul juhtudel saadakse omanikega kokkuleppele.

Teedehituses tuleb eelarve poolest rekordaasta

Randmaa tegi ülevaate teehoiukava remondimeetmete mahtudest ja tutvustas tänavuse aasta suurimaid objekte kõigis regioonides.

Ta osutas, et teedeehitus on eelarve poolest tänavu tegemist rekordaastaga, kuhu investeeritakse 99 miljonit eurot, millest pool tuleb riigieelarvest ning teine pool välisvahenditest.

“Oluline on kruusateede parandamine, mis parandab kogu elukeskkonda, sest märjaga on need teed porised ning suvel tolmavad,” ütles ta. Ta kinnitas, et tänavu saab 223 kilomeetrit kruusateid kõvakatte ning 2030 aastaks plaanitakse viia asfaltkatte alla 1123 kilomeetrit kruusateid, kui rahastus püsib järgnevatel aastatel samas mahus.

Randma rõhutas, et väga oluline on valmis olla järgmisteks ehitusobjektideks Pärnu, Narva ja Tartu suunal ning selleks on tarvis maid võõrandada ja hinnata keskkonnamõjusid.

“Tervishoiukriis ei ole teedehitust oluliselt mõjutanud, ehkki tee-eehitust ei saa teha kodutööna. Seetõttu on mõned tööd tulnud ka edasi lükata, kuna ettevalmistused pole jõudnud valmis,” sõnas Randmaa. Ta osutas ka sellele, et kui vaadata kehtivat teehoiukava, siis rahastus on küll madalam, kuid oodatakse siiski riigieelarve strateegiast positiivseid uudiseid. Ta rõhutas, et projeteerijad peavadki käima reaalselt teedel, mitte ainult kontorilaua taga istuma.

Probleemiks on kiiruse ületamine asulate sees

“Kui riigimaantee läbib asulat, siis peaks sealne sõidukite kiirus olema eeskirja kohaselt 50, mitte 80 kilomeetrit tunnis. Selleks tehakse ka sõitjatele veidi ebamugavaid lahendusi, et elanikel oleks asulas turvaline liigelda ja elada,” ütles ta.

Küsimusele, kas ta eelistaks 2+2 või 2+1 teid, vastas ta, et eelistab küll esimest varianti, kuid madala liiklussagedusega lõikudel pole alati mõtet maksumaksja raha kulutada. “Turvalisuse poolest on neljarealised maanteed muidugi ohutumad,” kinnitas ta.

Tänavused olulisemad tee-ehitused

  • Põhja regioonis on kõige olulisem objekt Tartu Võõbu-Mäo ehitus. Seal tööd käivad ning ollakse graafikus ning järgmise aasta lõpus on võimalik sõita Tallinnast Mäoni 2+2 teedel.
  • Väo sõlm Tallinn-Tartu maanteel, kus on 4000 autot ööpäevas, mis on riigi suurim liiklussõlm. Selle aastal loodab Transpordiamet pudelikaela eemaldada.
  • Kanama-Valingu objekt Pärnu maanteel on oluline, kus rajatakse 2+2, erinevad ristmikud ning rajatakse uus raudteeviadukt.
  • Lõuna regioonis on Kärevere-Ardla lõik, kuhu rajatakse uus tee. See asub Natura 2000 alas, mis nõuab ulukitega seotud väljakutsed, seega rajatakse kokku neli tunnelit loomadele.
  • Tartlastele on oluline nö. Riia sõlme objekt, kus koostöös linnaga muudetakse ohtlik ristmik turvalisemaks. Selle raames rajatakse kaks kilomeetrit uut neljarealist teed ning lahendusi ka kergliiklejatele.
  • Otepää-Sangaste lõik tehakse ohutumaks ja mugavamaks.
  • Ida regioonis on number üks Narva maanteel Sillamäe linna viimane lõik, mis on viimane etapp, kuhu ehitatakse põhimaantee ja Pavlovi tänavale eritasandiline liiklussõlm.
  • Lääne regioonis on oluline Pärnu-Uulu lõik, mille soovime lähiajal avada riigihanke ning aasta lõpus töödega pihta hakata.
Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.