"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Vanema puudulik digioskus kahjustab koduõppel lapse haridusteed (0)
24. märts 2021
Albert Truuväärt

"Koroonapiirangute tõttu pealesunnitud koduõppest on kujunenud olukord, kus vanemate digioskused mõjutavad laste haridust rohkem kui kunagi varem. Kui vanem ei suuda seadistada Zoomi või aidata lapsi kodutööde tegemisel ja saatmisel, siis see peegeldub lõpuks laste saavutustes," tõi digiturunduse strateeg ning turundusettevõtte Convertal partner Taavi Raidma välja olulise murekoha.

Raidma möönis, et inimeste digioskused on meil väga seinast-seina ja seda igas vanusegrupis – leidub vanemate vanusegruppide inimesi, kes on edukalt end digitehnoloogiatega kurssi suutnud viia ja neid aktiivselt kasutavad, kuid ka noori, kellel puuduvad baasoskused. Seda mõjutab paljuski töö- ja õppekeskkond ning ka ümbritsevate inimeste digioskuste tase.

Raidma ei näinud iseenesest probleemina, et lapsed tunde nutitelefonis veedavad. „Nutiseadmete kasutamises arvutite asemel ei ole probleemi, sest järjest suurem osa igapäevategevustest on liikumas mobiilsesse vormi ning tuleviku digitehnoloogiad on nagunii mobile-first,” sõnas ta.

Siiski on tema sõnul iseasi muidugi, mida lapsed seadmetes teevad: “Kui nad klaasistunud pilkudega vaatavad Youtubest mida-iganes selle algoritmid ette söödavad, siis on see tulu väga piiratud. Kui neil aga tekib sisseprogrammeeritud julgus ja oskus seadmeid ja tarkvara tarbida, siis selles on pikaajalisem kasu.”

Omaette keeruline ning pidevalt muutuv teema on tema sõnutsi digipettused, kus on lahenduseks teadlikkuse loomine suurema riskiga gruppide seas ja teisalt orgaaniline tarkvarade areng, mis suudaks pettusi peatada.

“See on koht, kus igaüks meist saab natuke vastutust võtta. Olen näiteks oma vanavanematele sõnad peale lugenud, et kui keegi pakub meili teel suurt rahasummat või tasuta iPhone’i, siis see on alati pettus. Või et kui keegi võõras hakkab sotsiaalmeedias aktiivselt suhtlema, siis see ei ole päris sama, kui sõbralik naabrinaine poesabas,” tõi ta näite.

IT-koolitaja: digoskused pole kunagi rahuldaval tasemel

“Digioskuste tase on üks neist „nurjatutest“ teemadest, kus meid ei rahulda isegi tase, millega oleme maailma tipus,” ütles BCS Koolituse juhatuse liige ja IT-valdkonna koolitaja Ants Sild. Ta tõi välja, et selle ala tuntuim mõõdik – DESI indeks paigutab Eesti digioskustelt Euroopas kolmandaks.

Sild rõhutas, et digiühiskonna toimimiseks on meil vaja kõigile igapäevaelus kasulikke baasoskuseid, aga ka senisest rohkem IT spetsialiste ja – mis eriti tähtis – erialaseid digioskusi kõikidel elualadel. “Baasoskuste puudumise tõttu elab 20 protsenti meie inimesi väljaspool digiühiskonda ja see on probleemiks mistahes kaasaegsete teenuste puhul. Need inimesed vajavad endiselt kalleid ja töömahukaid „paber“-lahendusi. Seega on nende „digipööre“ oluline terve ühiskonna heaolu ja maksukoormuse seisukohalt,” ütles digikoolitaja.

Ta jätkas, et ka kõigi ülejäänute tänased digioskused ei ole homme enam piisavad, sest meediatarbimine, e-suhtlus ja e-teenuste kasutus liigub käepärastesse nutiseadmetesse. Sild osutas, et uued lahendused, nende hulgas ka digipettuste liigid muutuvad päevade, mitte aastatega, mistõttu digioskuste uuendamine muutub hügieeniteguriks, millega igapäevasest tegelemisest pole pääsu. “Digioskuste tagamine muutub riigi jaoks sama oluliseks, kui liiklusturvalisus.”

Rääkides digipöördest, räägime Silla sõnul digivõimaluste kasutuselevõtust kõikidel elualadel. Ta osutas, et kui riigi ja panganduse digipöörde tulemused on meile tuttavad ning hariduses, tervishoius ja kaubanduses oleme juba „pööramas“, siis enamikes majandusharudes ja ettevõtetes alles tehakse esimesi samme. Ta muretses, et ettevõtteid, kes pakuvad oma töötajatele IT-oskuste vallas koolitusi, on Eestis kolmandiku võrra vähem kui Euroopa Liidus keskmiselt ning erialases IT-kasutuses on meie mahajäämus suurim.

Lahendusena pakkus ta välja kahe-etapilise tegevuskava. Esiteks, peame saama kaasa need, kes täna veel digimaailmaga liitunud pole. “Kui sul on selliseid lähedasi, siis leidke ühiselt võimalus hankida lihtne arvuti. Hinna taha reeglina see ei tohiks jääda, loodetavasti ka mitte internetiühenduse puudumise taha. Siis leidke ühiselt rakendus, mis paneb silmad särama: videokõne lastega suhtlemiseks, ligipääs uudistele, parimatele toiduretseptidele, spordikanalitele. Aidake värske digikodanik nii kaugele, et ta saab arvuti käivitamise ja esmaste tegevustega hakkama,” soovitas ta.

Teiseks tuleks tema hinnangul aidata kaasa digioskuste tõusule ja uute digilahenduste kasutuselevõtule oma töökohal, sest valdavalt toovad digilahendused kaasa olulise tulemuslikkuse tõusu. “Olge nõudlikud, aga ka toetage ja innustage ses osas enda tööandjaid! On suur oht, et tööandjad, kes digipöördes hiljaks jäävad, ei olegi varsti enam tööandjad. Ja digipöörde eeltingimuseks on alati digioskused,” tõi Sild välja tõsise ohu. Tema sõnul on juba praegu riigil pakkuda häid toetusmeetmeid – nii saab tööandja Töötukassast taotleda koolitustoetust iga töötaja IT-oskuste arendamiseks kokku kuni 2500 eurot kolme aasta jooksul.

Arenenud digilahendused tekitavad mugandumise ohu

Mediabrands Digitali juht Erki Heinsaar sõnas, et Eesti internetikasutus on päris kõrgel tasemel ja on aastatega kasvanud ka just vanemates sihtrühmades, kuid digiteadlikkus on sihtrühmiti hästi erinev ja ka interneti kasutamise eesmärgid on väga erinevad. Ta osutas, et noorte jaoks on veebiühendus elementaarne eeldus ja väga suur osa nende elust on seotud online maailmaga: mängud, meelelahutus, õppetöö. “Noorte puhul on levinuimaks ekraaniga seadmeks nutitelefon, mitte arvuti, ja ammugi muidugi mitte televiisor,” ütles ta.

Seevastu eakamatel on kasutus Heinsaare sõnutsi vajaduspõhine: online pangateenused, maksuamet, perekonnaga suhtlus. Ta rõhutas, et nad vajavad abi uute teenuste õppimiseks ja kasutuselevõtuks.

Täiesti omapärase trendina tõi ta välja, et noorte digioskuste tase on mõnes mõttes koguni langemas seetõttu, et programmid ja süsteemid on aina lihtsamad ja intuitiivsemad. “Kümme-viisteist aastat tagasi oli arvuti kasutamiseks vaja programmide toimimisloogikast aru saada, ent hetkel on süvenemine pigem huvi, mitte vajaduse küsimus. Tuleviku vaates ongi oluline selle huvi tekitamine noortes, näitamaks, mida läbi digioskuste arendamise on võimalik saavutada, et nad ei jääks elementaarsete mängude, suhtluse ja meelelahutuse tasemele pidama,” tõi Heinsaar välja lahenduse mugandumise ohule.

Google pakub tasuta digikoolitust

Tehnoloogiakontsern Google alustab aprilli alguses Eestis koolitusprogrammiga „Õpi koos Google’iga“, et aidata kaasa Eesti majanduse taastumisele pandeemiakriisist ning tõsta aasta lõpuks vähemalt 4000 inimese ja ettevõtte digitaalseid oskusi, teatas ettevõte pressiteate vahendusel.

Google pakub koostöös Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM), Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ja Maakondlike Arenduskeskustega kõigile huvilistele tasuta koolitusi, et suurendada nende teadmisi näiteks veebilehe või -poe arendamisest, digimaailmas nähtavuse tõstmisest, sotsiaalmeedia turundusest, digistrateegiate koostamisest ja paljust muust.

„Koroonapandeemia on näidanud, et tänu digitaalsele tehnoloogiale saavad inimesed omavahel paremini ühenduses olla, samuti aitab see ettevõtetel jätkata oluliste teenuste pakkumist neile, kes seda enim vajavad. Eesrindliku digiriigina on Eestil head eeldused, et sillutada tee tehnoloogiapõhisele, jätkusuutlikule ja kaasavale taastumisele, millest saaksid osa kõik Eesti inimesed,“ selgitas Google’i Euroopa president Matt Brittin.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt ütles, et kõigi ühiskonnagruppide digioskuste tõstmine on olulise punktina kirjas ka uue valitsuse koalitsioonilepingus.

„Selleks, et me saaksime pandeemiakriisist tugevamalt ja konkurentsivõimelisemalt välja tulla, peame me majanduses tegema digipöörde. See eeldab endas IT-alaste teadmiste tõstmist ühiskonnas, nii inimeste kui ettevõtete seas ning Google’i uus algatus toetab seda eesmärki väga hästi. Vaatamata sellele, et meie ühiskonna digipädevus on maailma mõistes kõrgel kohal, on meil alati võimalus oma teadmisi ja oskusi täiendada,“ ütles Sutt.

Testi, kui asjatundlikult oskad sotsiaalmeedias toimetada.

30 võimalust guugeldada nagu proff

Milos Reklaami juht ja koolitaja Brit Mesipuu toob välja kasulikud aga ka lõbusad nipid, kuidas google otsingumootorit nutikamalt kasutada, et leida soovitud tulemusi kiiremini ja täpsemalt.

1. Guugeldamine edasijõudnutele

Kitsenda otsingusõna täpsemate tulemuste saamiseks. Google Advanced Search on just selleks loodud.

2. Arvutamine

Matemaatika ei ole su tugevaim külg? Sul on Google lahti ja kiirelt vaja miskit arvutada? Pane arvutuskäik lihtsalt otsingureale ja vajuta Enter – tulemus ongi käes.

3. Miilidest kilomeetrid, dollaritest eurod

Sisestades otsingusse: 5 miles to km, 10 USD to EURO jne tuleb esimeseks vasteks kohe soovitud vastus.

Samuti saad sedasi teisendada temperatuure Celsisusest Farenheiti ja vastupidi.

4. Mis kell on?

Tahad teada, mis on kell praegu Svaasimaal? Kirjuta otsingusse: time Svaasimaa ja õige vastus ongi kohe käes.

5. See või teine

Kui sa ei ole kindel, kas mäletad näiteks nime õigesti, pane otsinguribale mõned potentsiaalsed otsitavad variandid ja eralda nad sümboliga “|“ või sõnaga „or“. Nüüd on hoopis lihtsam leida tulemustest õige variant.

6. Sünonüümide kasutamine

Kui sa otsid lehti mingil teemal, mitte konkreetset fraasi, lisa „~“ sümbol otsingusse.

Kuigi see annab tihtipeale paremaid tulemusi ingliskeelsete otsingutega, saab ka eesti lehtedel sedasi leida täpsemat sisu. Nt: healthy ~food otsinguga leiad lisaks tervisliku toitumise ja retseptide nippidele ka tervislike söögikohtade info.

7. Kogu fraas

Kindla fraasi, nime vms otsimiseks pane see jutumärkidesse. Ilma jutumärkideta tuleb otsingusse tulemus, kus on sees küll neid otsitavaid sõnu, kuid ei pruugi olla tervet fraasi või samas järjekorras. Küsi näiteks, kas keegi oma tööd ka armastab? Pane otsingusse: “armastan oma tööd”.

8. Lehesisene otsing

Soovid uuesti leida loetud artiklit, aga ei suuda meenutada täpselt, kus see oli, aitab see funktsioon. Kirjuta otsingusse lehe nimi, mida arvad end mäletavat, ja seejärel märksõna (või terve fraas, kui meeles). Nüüd ilmuvad kõik antud lehel olevad selle märksõnaga artiklid.

Näiteks: site:delfi.ee ülikool

9. Kui soovid lehe välja jätta

Kui olukord on aga vastupidine – soovid mingit konkreetset lehte otsingutulemustes välja jätta, käitu järgnevalt – pane otsingureale: -site:delfi.ee

10. Kui soovid sõna välja jätta

Sõnu eemalda otsingust sidekriipsuga. Kui otsid Schwarzeneggerit, kuid mitte Arnoldit, sisesta: Schwarzenegger -Arnold. Nii saad teada, et maailmas on rohkem kui üks Schwarzenegger!

11. Edu.ee lehed

Kui otsid teavet või üksikasju, mida on kõige tõenäolisem leida haridus- või teaduse veebisaitidelt, piira otsingutulemusi nende domeenidega. Kasuta otsingus: site:edu. Sedasi saad tulemusi, mis on ainult .edu ja teadusuuringute veebisaitidelt.

12. Kuidas on lood börsil?

Vaata, kui hästi sinu aktsiatel läheb tippides aktsia: INFY (või asjakohane börsilühend).

Kui sa ei tea lühendit, kirjuta stock: ja ettevõtte täisnimi. Nii et stock: Microsoft ja stock: MSFT tõmbavad mõlemad üles sama teabe.

13. Millal päike tõuseb ja loojub?

Plaanid ärgata koos päikesetõusuga? Kirjuta otsingusse “sunrise Tartu”. Päikeseloojangu teada saamiseks vaheta sunrise sõnaga sunset.

14. Ilmateade

Selleks, et teada saada, kui palju väljas temperatuur on, toksi otsinguribale “weather Tartu” või Tartu asemel postiindeks.

15. Palju sõnu on kaduma läinud…

Kui ununenud on lausa pikem fraas, katsu kirjutada esimene ja viimane sõna. Nende vahele lisa aga „AROUND“ ja umbkaudne sõnade arv.

Nt. tekib see piinlik moment, et ei suuda meenutada täpselt hümni sõnu, pane otsingusse: mu isamaa AROUND(5) rõõm ja lingid sõnadega ilmuvad sinu ette.

16. Sel perioodil

Info saamiseks kindla ajaperioodi ja teema kohta, kasuta kolme punkti. Ehk siis otsides fakte Eesti ajaloo kohta aastatel 1900-1950, pane otsingusse: eesti ajalugu 1900…1950.

17. Pealkiri või URL

Kui soovid leida veebilehte või pealkirja, milles sisalduks mingi kindel sõna, lisa vastavalt kas „inurl:“ või „intitle:“ kohe sõna ette, ilma tühikuta.

18. Mitu märksõna pealkirjas

Kui aga sõnu on mitu, mida pealkirjas leida sooviksid, kirjuta: allintitle. Uudishimuliku inimesena guugeldan ikka enda kohta, seega näide: allintitle:brit mesipuu.

19. Kui palju jätta jootraha?

Hmm, mitu eurot oleks hea jätta jootraha? Üks võimalus on kasutada jälle Google abi. Kirjuta Google otsingusse: tip calculator ja vastav tabel soovitustega avaneb sinu ees.

20. Saa teada põnevaid ja kasutuid fakte

Kunagi ei või teada, millal asjatu fakt võib su elu päästa. Sisesta Google’i otsinguribale: fun facts või i’m feeling curious ja leia fakte ning vastuseid, mida vähesed, kui üldse, tegelikult teavad.

21. Midagi enda lähedalt

Tahad pitsat oma kodu lähedalt? Kirjuta „pitsa lähedal“ või „pitsa nearby“. Google vaatab siis, kus sa asud ja pakub sobivaimad lahendused.

22. Sarnase pildi otsimine

Sul on mõni pilt, mille sarnaseid sooviksid veel leida. Siin aitab hädast välja Google’i pildiotsing. Nt soovid leida kutsikate pilte. Mine Google’i pildiotsingu juurde. Leia mõni kutsika pilt, kui sul endal ei ole. Seejärel kliki otsiribal fotoaparaadi märgile. Kui pilt on arvutis, mille sarnast soovid leida, lae see üles. Kui leidsid mõnelt lehelt sobiva pildi, mille sarnast leida soovid, kleebi selle pildi url sinna. Nüüd pakub ta välja teisi sarnaseid pilte/kujutisi ja lehekülgi, kust võiksid midagi seesugust leida.

23. Mida tähendab?

Soovid leida definitsiooni. Lisa sõna ette: define:. Näiteks define:seo.

24. Leia fail

Kui sul on vaja mõnd konkreetset faili, saad ka selle leida Google’i abiga. Soovides leida pdf failis Eesti ajalugu, trüki: “eesti ajalugu” filetype:pdf

25. Hinnavahemik

Leidmaks hotelli, mille hinnavahemik on 10 kuni 50 eurot, sisesta otsingusse: hotell 10..50 eur

26. Kui pikk?

Veider? Jah. Kuid kui tipid otsingusse: Adele height, siis Google arvab, et tema pikkuseks võiks olla 1,75m (parim arvamus muidugi olemasolevate andmete põhjal).

27. Lennud ja hinnad

Kui soovid reisi ette võtta, proovi otsida lende kahe asukoha vahel, sisestades kaks lennujaama koodi. Näiteks New Yorgist LA-sse sisenemiseks sisesta JFK LAX. Torontost Budapesti lendamiseks sisesta YYZ BUD. Tulemustes loetletakse saadaolevad lennuvõimalused, kestus ja hinnad “alates”. Ja kui sa ei tea lennujaama koodi otse, proovige otsida Torontost Budapesti.

28. Leia ümbruskonnast

Google saab sinu eelistuste või IP-aadressi põhjal öelda, kus sa asud. Kohalikust teabest otsimiseks kirjuta näiteks: laser tag itaaliapärane toit.

29. Viska münti

Ei suuda otsustada, kuid münti taskus pole? Taaskord tuleb Google appi. Kirjuta otsingusse: Flip a Coin

Allikas: https://milos.ee/googel/

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.